Avaleht
uus teema   vasta Uudised »  Eesti IT ja tehnikaalased uudised »  8000 inimest IKT sektoris puudu. Üht suurt Eesti majanduse pidurit ei eemalda miski märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
mine lehele eelmine  1, 2
Hinnavaatlus :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
autor
sõnum Saada viide sõbrale. Teata moderaatorile
otsing:  
olavsu1
külaline






sõnum 05.01.2021 16:26:48 vasta tsitaadiga

Tanel kirjutas:
Heale progejale makstakse maailmaturu hinda.
Aga neid on Eestis vähe.


need ei tegele progemisega ka, vaid selle edasi delegeerimisega. kunagi uudis kirjutas, kui üks niisugune töötegemise edasi delegeerija jäi vahele.
tagasi üles
mahno
HV kasutaja

liitunud: 25.07.2007



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 05.01.2021 17:57:12 vasta tsitaadiga

Miks te selle pilli lihtsustamisega tahate lõhki puhuda?

Hea programmeeria ei ole ammu enam see düüd, kes vasaku käega koodi pritsib. Tal on hulk teisi omadusi veel:

Ta võiks aru saada alguses, mida vaja on
Ta võiks meeskonnamängija olla (sest suuremaid asju ei saa üksi teha)
Tal peaks olema suhtlemisliides küljes, et seletada, mida ja miks ta tegi - et meeskond toimiks.
Tal võiks olla võime mingeid standardeid järgida, mitte lõputult oma ego pushida
Ta võiks aru saada, mis on tähtaeg ja millega seda süüakse
jne
jne

Sama muide adminni kohta ka...
Kommentaarid: 20 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 0 :: 18
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
napoleon
Unknown virus
napoleon

liitunud: 08.12.2008



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 05.01.2021 18:25:57 vasta tsitaadiga

Mnator kirjutas:
mahno kirjutas:
Üldiselt tööandjad kipuvad selliseid jump masinaid lubama (tööandja arvutist, üle vpni, võib kanda ka näiteks teise/sekundaarse töökoha nime - w10 pro on täitsa piisav suvalises lauakas, ei pea olema fäänsi server). Ametlikult jah pole ette nähtud ja ehk vajab selgitamist. Aga ühe PC lisakulu on üldjuhuhul nii väike, et selle taha ei jää.
kõigest su entusiasmist hoolimata on kodust sedasi töötegemine võrreldav läbi lukuaugu kolmanda toa nurgataguses kapis koos teistega samaaegselt asjade ümberkorrastamisega riiulite vahel
kes saavad põhiosa tööst iseseisvalt teha, ja seda siis pigem kodus nina ees olevas masinas puhtalt, nende töö läheb veel täie ette aga rohkem meeskonnatööd vajavates tegevustes tekib varem või hiljem puudujääke


Huvitav, mina olen teinud tööd ka teises riigis asuvale kliendile ilma et kordagi füüsiliselt kohtunud oleks, samuti olen olnud meeskonnas, kus liikmed on eri riikidest ja väga tihti füüsiliselt ei kohtu.
Pole sel kodust töötamisel häda midagi kui oled harjunud iseseisvalt töötama ilma et "kubjas" pidevalt selja taga seisaks
Kommentaarid: 76 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 59
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Mnator
HV Guru

liitunud: 18.10.2007




sõnum 05.01.2021 19:22:29 vasta tsitaadiga

kogemused on kahjuks erinevad tänu erinevatele töödele
kubjast pole ma kunagi vajanud, mitte sellest polnud jutt icon_wink.gif vaid ikka rohkem sellest, et on palju töid mille puhul ninapidi juuresolek/koosolemine on üsna oluline
Kommentaarid: 1 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 1
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
napoleon
Unknown virus
napoleon

liitunud: 08.12.2008



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 05.01.2021 20:19:57 vasta tsitaadiga

Vot ei tea mis tööd sina teed. Progemise puhul pole nii määrav see ninapidi koos olemine kui kõik osapooled suudavad oma soove/nägemusi piisavalt hästi kirjeldada ja arendaja ning äripool suudavad ka omavahel enamvähem sama keelt rääkida mitte nii, et üks on kinni oma koodis ja teine nuppude värvides ning kumbki asja natukenegi teise poole mätta otsast vaadata ei suuda. Aga noh, kui juhtubki nii, siis lihtsalt helistad ja ütled, et räägi nüüd mida sa tegelikult tahad ja esitad suunavad küsimused ja saab ikka asi lõpuks korda. Kusjuures väga suurt vahet pole, kas see äripool on teises osakonnas korrus kõrgemal või madalamal või hoopis kuskil kaugemal. Kuskil kaugemal on isegi parem, siis ei sõida kohe iga teemaga sisse vaid enne natuke mõtlevad kas arendaja on üldse õige inimene seda probleemi lahendama icon_biggrin.gif
Kommentaarid: 76 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 59
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Etz
HV Guru
Etz

liitunud: 27.01.2005



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 05.01.2021 20:34:28 vasta tsitaadiga

napoleon, thumbs_up.gif
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Kommentaarid: 223 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 192
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
mahno
HV kasutaja

liitunud: 25.07.2007



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 05.01.2021 21:14:55 vasta tsitaadiga

Just just...arendaja ja äripool...väike ja mõnus seltskond. Ja kaugel...lausa erinevatel korrustel.
Versus suur arendus, kus hulk inimesi arendavad ühe asja erinevaid komponente, mis pärast peavad laitmatult koos toimima. Kood peab vastama mingitele ühtsetele nõuetele, et see vastu võetaks, mitte iga venna isikupära lipp lipi peal.

Kui pool meeskonda on Eestis ja teine pool kuskil aasias, no ei tööta kõik libedalt ja sujuvalt. Kõik saab küll tehtud, aga sellist meeskonda, kus 1+1=3 ei teki. Kahjuks.

Ja ma ei ütle ju, et kodus ei saa tööd teha...ma väidan, et paljudele ei sobi. Aga on neid, kellele vägagi sobib.
Näiteks Telias oli aastat 10 tagasi üks võrguadminn, töötas kusagilt lõuna-eestist, aga kõik oli väga viis. Kõik tehti ära korralikult ja õigeaegselt.
Kommentaarid: 20 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 0 :: 18
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
190318
HV kasutaja

liitunud: 19.03.2018




sõnum 06.01.2021 01:14:38 vasta tsitaadiga

Kujutame ette, et see 8000 on kohe võtta. Kas läheks midagi paremaks? Või teistmoodi võrreldes sellega, kuidas ukrainlased hakkasid meil täitma Eestist Soome läinud töövõtjate puudujääki?
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Mnator
HV Guru

liitunud: 18.10.2007




sõnum 06.01.2021 10:39:52 vasta tsitaadiga

napoleon, lühidalt öeldes kogemused tööstusautomaatika projektidega. Ninapidi koos kui vaja kõigi projektiosaliste asju reaalselt testida/koostööd lihvida + eelnevates faasides lisaks ametlikele nõupidamistele ka mitteametlikud jutud kohvi joomispausidel icon_wink.gif

Ja nende tööde käigus oli nii omaette töötamist kui ka täiesti hädavajalikike grupina koostöötamisi.

Ma ennist tahtsin lihtsalt meelde tuletada meeletusse eufooriasse kaldujatele, et kõike ei saa ühe malliga võtta! On asju mida saab (vastavate koduste tingimuste olemasolul) kodus teha ja on töid mille puhul kodutöö muutub piduriks.
Kommentaarid: 1 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 1
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Codeplay
HV vaatleja

liitunud: 13.09.2017




sõnum 07.01.2021 11:20:16 vasta tsitaadiga

Eks see palju tööandja on nõus oma arendajatele maksma sõltub ikkagi ettevõtte asukohast ka.
Keskmine palk Eestis on umbes 17500, keskmine arendja palk umbes 34000. Vastavad numbrid USAs on 40000$, 85000$.
Võiks öelda, et proportsioonid on paigas.
Kuid arendaja eelis on lihtsalt see, et ta ei pea füüsiliselt kuhugi minema, et olla teises palgasfääris. Ja see teebki Eesti tööandjale elu raskeks, kuidas ta konkureerib töötajale, kellel on võimalus oma kodus teenida 2x rohkem.
Kommentaarid: 3 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 3
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Tanel
HV Guru
Tanel

liitunud: 01.10.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 14.01.2022 14:38:01 vasta tsitaadiga

Ei hakanud eraldi pressiteadet postitama

tsitaat:
Pressiteade
13.01.2022
Uptime

Eero Tohver: meil on Eestis vaja 18 000 IT-spetsialisti – kääri käised üles ja hakka üheks

Värske OSKA uuringu kohaselt on Eestis aastaks 2027 vaja enam kui 18 000 uut IKT-töötajat, nende seas 12 000 tarkvaraarendajat, analüütikut ja testijat. Samas suudavad klassikaliste õppevormidega asutused selleks ajaks välja koolitada vaid väikese osa neist inimestest. See näitab selgelt, et järgnevad aastad on töörutul helded nende jaoks, kes otsustavad just nüüd IT-sektorisse siseneda ja iseõppimise oskus on seejuures muutumas aina kriitilisemaks, lausus Uptime’i tegevjuht Eero Tohver.

Värske raport näitab, et aastaks 2027 kasvab järsult Eesti ettevõtete vajadus erinevate IKT-töötajate järgi. Kas prognoos on 100% korrektne või mitte, selle üle võib kindlasti pikalt vaielda, aga selge on see, et töökäte vajadus IT-valdkonnas on kasvav ning praegune haridussüsteem suudab selleks ajaks neist välja koolitada parimal juhul alla poole. Ülejäänud tulevased IKT-sektori töötajad peavad oma oskused hankima kusagilt mujalt, mis tähendab, et lai tööpõld võib oodata ees neid, kes on valmis õppimisse ise panustama ja vajalikud oskused iseseisvalt omandama.

IT-sektor on oma algusaegadest saadik pannud põhirõhu reaalsetele oskustele, mitte sellele, mitu tundi on istutud koolipingis või milline diplom parasjagu seinal ripub – vaatame ka Uptime’is seda, mida inimesed päriselt oskavad, mitte seda, milline on nende akadeemiline taust. Edukas haridustee ei tähenda alati, et kellelgi on olemas ka reaalsed oskused igapäevase arendus- või analüüsitöö läbi viimiseks, seda eriti juhtudel, kui akadeemiline õpe on peamiselt keskendunud teooriale ja praktilisest lähenemisest on jäänud puudu.

Tasub leida õige tee

Arvestades, et erinevates õppeasutustes on praegusel hetkel ruumi vaid väikesele osale neist, keda IT-turg järgnevate aastate jooksul vajab, ja ka vaid osa neist lõpetajatest asub päriselt valdkonnas tööle, tasuks kõigil valdkonna vastu huvi omavatel inimestel korraks mõelda, mis viisil oleks kõige efektiivsem endale kõige olulisemad teadmised selgeks teha, et neid juba tööpostil edasi lihvida. Seejuures ei tohiks ära unustada ka valdkonna kiirelt muutuvaid spetsiifilisi nõudmisi.

Kuigi raportite abil saab teha umbkaudse ennustuse selle kohta, kui palju uusi inimesi valdkond lähitulevikus vajab, siis ei oska keegi täiesti täpselt öelda, millised konkreetsed oskused peaks neil inimestel selleks ajaks olema. Jah, me teeme midagi arvutitega, kirjutame mingisugust koodi, aga see, mis on peamine täna, ei pruugi seda enam olla viie aasta pärast. Seetõttu on kriitiline, et kõik valdkonnas tegutsevad inimesed oleks suutelised käigu pealt veelgi uut õppima, et pakkuda seda, mida turg tegelikult nõuab.

Muidugi ei tähenda eelnev seda, et (kõrg)koolid ja haridustee kuidagi oma olulisust kaotaks. Omal käel õppides on tihtipeale raske just teoreetilise vundamendi ladumine, samuti võib õpimotivatsiooni hoidmine keeruline olla. Siiski on tihti näha, et kui inimesed on veetnud aastaid kolm või rohkem kõrgkoolis, järginud vaid ettenähtud õppekava ja pole seejuures mingit huvi üles näidanud väljaspool klassiruumi õpitut praktikas proovile panna – olgu see tudengiprojektide, praktika või lihtsalt mõne hobiprojekti näol – võib neil reaalses arenduskeskkonnas hakkama saamine üksjagu keerukas olla.

Õppimine ei saa kunagi läbi

Seega olgu taustaks iseõppimine või (kõrg)kool, arvestades valdkonna kiiret muutumist, uute trendide ja vajaduste peale tulekut ning järjest kasvavat komplektsust, on oskus ise areneda iga päevaga aina kriitilisem. Mida varem ennast sellega harjutada ja mõista, et ühegi arendaja õppimine ei lõppe ühe programmeerimiskeele alustalade selgeks tegemisega, seda lihtsam on valdkonnas ka tõeliselt läbi lüüa. See tähendab ka seda, et tegu on valdkonnaga, kus on väga hõlpsalt võimalik ise asjadega algust teha ja teha oma karjääris just need sammud, mida ise soovid – ava vaid Google või YouTube ning saad alustada täpselt nii kiirelt või aeglaselt, kui ise soovid.

Niisamuti tasub tähele panna, et kool ja iseõppimine, samuti tööpostil õppimine, ei ole teineteist välistavad, vaid vastupidi arengu vajalikud komponendid. Nii Uptime kui ka mitmed teised IT-ettevõtted võtavad hea meelega enda ridadesse praktikantide või juunior-arendajate näol inimesi, kes on mõnda aega asju omal käel õppinud või mõnda aega teadmisi koolipingis omandanud. Kuna IT-töö on paindlik, siis saab tööl reaalsete praktiliste oskuste omandamise hõlpsalt sobitada ka klassikalisema õppetööga, ümberõppeprogrammiga või omal käel õppimisega.

Värske uuringu andmed on positiivseks uudiseks ka kõikidele neile, kes tunnevad, et õige hetk IT-sektorisse liikumiseks oli aastaid viis või kümme tagasi. Olukord ei saaks olla rohkem vastupidine – spetsialistide järgi on vajadus täna, homme ja ka aastate pärast. Seega kui tunned, et IT sind tõmbab, siis just nüüd on hetk, kus käärida käised üles ja valdkonda siseneda.

Tänavu oma 30. sünnipäeva tähistav Uptime on 1992. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis loob kliendi eripäral põhinevaid tarkvaralahendusi, kasutades selleks aastatepikkuseid kogemusi tarkvara arendamise, SharePoint ärilahenduste ja ärianalüüsi vallas. Uptime'ist on tänaseks kasvanud ligi 200 tippspetsialistiga valdkonnaekspert, kelle kogemustepagas hõlmab erinevaid tööstusharusid ning millel on lisaks Eestile harukontorid ka Norras, Taanis, Poolas ja Šveitsis.

_________________
HV valuutakalkulaator
Kommentaarid: 461 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 12 :: 7 :: 356
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
näita postitusi alates eelmisest:   
uus teema   vasta Uudised »  Eesti IT ja tehnikaalased uudised »  8000 inimest IKT sektoris puudu. Üht suurt Eesti majanduse pidurit ei eemalda miski mine lehele eelmine  1, 2
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
 lisa lemmikuks
näita foorumit:  
 ignoreeri teemat 
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis



Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.