[Tanel]

Kui suured on brutopalgad ametites, kuhu inimesi tööportaalide kaudu kõige rohkem otsitakse? Kui palju erinevad töökuulutustes pakutavad palgad teise kvartali palgaandmetest, mille kohta saame infot palgarakendusest?

Statistikaameti palgarakendusest näeb ligi 400 ametirühma töötasusid. Rakendus annab võimaluse võrrelda oma palka teistega, mistõttu on see hea infoallikas ka neile, kes töökoha vahetusele mõtlevad või juba uut kohta otsivad. Vaatasime töötukassa ja suuremate töökuulutusportaalide põhjal, milliseid inimesi tööturul otsitakse.

Tippspetsialistidest arendajate hulgas on terav tööjõupuudus. Neid otsitakse tööportaalides tihtipeale ingliskeelsete kuulutustega ja vaid väga harva on lisatud juurde pakutav töötasu. Põhjuseks võib olla, et lisaks tavapalgale on paljudes ettevõtetes ka teisi töötajate motiveerimise viise (optsioonid jms).

Palgarakenduses võib sedalaadi ametite pidajaid leida peamiselt kolmest ametirühmast: tarkvaraarendajad, veebi- ja multimeediaarendajad ning rakenduste programmeerijad. Neist suurema mediaanpalgaga olid tarkvaraarendajad tasuga 3300 eurot. Tarkvaraarendajatele järgnevad palga poolest programmeerijad, kelle mediaantöötasu oli 2366 eurot.

Loe edasi: https://www.stat.ee/et/uudised/kui-suurt-palka-teenitakse-eesti-koige-noutumatel-ametikohtadel

Vaata ka: https://palgad.stat.ee/

[napoleon]

Huvitav mis vahe on tarkvaraarendajal ja rakenduste programmeerijal

[dex]

Kummaliselt suur erinevus meeste ja naiste palkades.

[NATAS999]

[napoleon]

Mkay. Inglise keeles on programmer ja developer umbes sama tähendusega. Selle kohta kes ainult detailse spec-i järgi koodi kirjutab on sõna coder.

Spoiler

phpBB [media]

Edit: aga väide, et arendaja mõtleb välja probleemi on natuke kummaline. Et enne nagu ei olnudki probleemi, aga siis kargas kuskilt üks arendaja välja ja nüüd on probleem
Ok, no põhimõtteliselt võib ju klient sellise jutuga ka tulla, et mis võimalused üldse on midagi paremaks/tõhusamaks muuta ja koostöös arendajaga kitsaskohad kaardistada ja neile lahendus välja mõelda, aga üldiselt pöördutakse arendaja poole ikka siis kui probleem(id) on juba mõnevõrra konkreetsemalt sõnastatud ehk arendaja asi pole mitte probleeme välja mõelda vaid neile lahendus pakkuda.

[H_K]

Meediast jäänud mulje, et kinnisvaraarendajatel pidavat minema ulme hästi. Neid palganumbreid vaadates pakuks, et kinnisvarasektoris teenib arendaja enam kui IT sektoris.
Vist oli isegi uudis, IT sektoris rahategijad pidavat jõudsalt raha IT asemel kinnisvarasse pumpama, lukskorterid pidava juba paberil ära müüdama.
IT ala arendaja on eilne päev!

[RandomHero]

Vaadates mingite asjade kvaliteeti, siis on küll tunne, et kui suudad IT valdkonnas end tööle saada ja enamuse ilast pange nõristada, makstakse ka 2000+ pihku.
Lisaks on tohutult kõiksuguseid pirukadiagrammide esitlejad, kes ennast projektijuhtide nime all müüvad.

[wex]

Õpid tarkvara arendajaks või koodikirjutajaks ja hakkad kohe hästi teenima?
Arvo Pärt teenib arvatavasti paremini, õpi siis juba heliloojaks.

[napoleon]

Nooremprogrammeerijad saavad ka ikka üle Eesti keskmise kuigi ilmselt jah mitte nii palju kui seal artiklis mainitud.
Samas kui koodi kirjutamine on niivõrd kuivõrd õpitav isegi kui selleks annet pole, siis heliloojaks ikka väga ei õpi kui annet pole... võid ju noodikirja selgeks õppida, aga kasu sellest suurt pole kui tulemus on kakofoonia
Helilooja ei saa isegi copy-pastega midagi kokku käkerdada kuna kohe süüdistatakse plagiaadis

[soomer]

[Kristoferr]

Paar näidet, missugune põud IT arendajate ametikohtadel valitseb.
Mul väikevend õppis eelmine aasta iseseisvalt ca poole aastaga java ja javascripti enam-vähem ära. Läks intervjuule, tegi proovitöö ja võeti kohe 1800- brutoga punti. igasugune eelnev töökogemus puudus.
Ettevõttes võeti 1600 brutoga tööle kaks endist madrust, kes olid läbinud suvalise 3-kuulise java kursuse. Saavad enam-vähem hakkama ja õpivad tööd tehes juurde.
Ühesõnaga ei ole palju vaja, et arendajana algust teha. Kui tubli oled, siis on täiesti võimalik paari aastaga endale 3K bruto välja küsida.

[napoleon]

Heliloojate keskmine ei ütle suurt midagi tegelikult. Selliseid heliloojaid pole ilmselt palju kes 40 tundi nädalas palgatööna sellega tegelevad. Samuti on seal ilmselt käärid palju suuremad ehk wannabe youtuber ei teeni suurt midagi ja maailmatasemel tegijad teenivad ilmselt rohkem kui meie peaminister ja president kokku.

[wex]

See helilooja näide oli selleks et aru saada kui teenida tahad siis pead ikka oskama ka.
Arvatavasti need oskajad programmeerijad teenivad oluliselt rohkem kui 3,5k sest kuidas muidu tuleb see keskmine kokku kui "õpipoistele" makstakse eesti keskmist. Aga kes on õppimisvõimeline sellel on teenimisvõimalus olemas.
Youtuber-i näide ei meeldi mulle sellepärast, et minu silmis "si**a" tootjad teenivad tihti rohkem kui need kes midagi asjalikku toodavad

[NATAS999]

ongi nii lihtne, et paar kuud käid java kursusel ära ja poolteist tonni kohe taskus? kõlab nagu lihtne raha.

c++ mingi ahvi keerasin kokku google abiga, kuna ei viitsind enam ropult aega nõudvat kopipastet teha seega vist mingi aimdus vektorist, funktsioonidest ja tsüklitest vist võiks olla. programmeerimiseks/koodimiseks on seda jura muidugi palju nimetada.

häda muidugi selles ka, et loogika lonkab ja mat pole samuti tugevaim külg.

[Sold OUT]

[soomer]

[NATAS999]

selles mõttes lihtne, et ei ole nõutud mingi kõrgkooli paberit, kuhu sisse saamine vastavale erialale on tarvis hullult head matemaatika tulemust ja siis nühid koolis mingi 5 aastat jne, vaid saab suvaline jope paar kuud mingit koolitust ja ongi olemas.

ise pigem vast ei võtaks sellist ametit, vanus suht selline, et väga palju just külge enam ei jää. ise c++ nikerdamine näitab piisavalt palju seda, et mingi probleemi lahendamine võtab jubedalt aega ja mõistus kiilub mitmeks tunniks, et mitte öelda päevaks, kinni. lisaks probleemi tükeldamine väiksemateks, seeditavateks osadeks kipub kujunema selliseks, hüppad ühe asja juurest pidevalt teise, kolmanda ja neljanda juurde, mis omakorda pärsib arengut väga palju.

[napoleon]

Noh, päris nii see nüüd ka ei käi, et alustad valgelt lehelt, paar kuud koolitust ja oled tegija. Kui ise kunagi 15-16 aastasena suht omal käel ja mõne raamatu abil progemist õppima hakkasin, siis sai ikka nii mõnigi unetu öö veedetud.... mitte et keegi käskinud oleks, aga lihtsalt nii põnev oli uusi asju katsetada jms. Mõned aastad hiljem kui esimese töökoha sain, siis tegelikult kirjutasin suht "spagetti". Kood töötas küll ning ülemus ja kliendid olid rahul, aga haldamine oli keeruline. Samal ajal õppisin IT-d ka TTÜ-s juba, aga ega seal progemise mõttes väga palju targemaks ei saanud kuna seda mida seal õpetati teadsin juba niigi. SQL osas muidugi sealt mingi otsa kätte sai, tol ajal polnud SQL baasid veel väga levinud ja enne olin kasutanud pigem paradox tabeleid või päris oma aretatud storaget. Aga kõik see teadmine mis mul praegu on, on tulnud 90% kogemustega ja 10% mingite koolitustega.

[RassK]

[Wiltz]

1500e...ma olen viimasel ajal aru saanud, et sellist palka makstakse täna suvalisele poemüüjale/kassapidajale kuskil rimis või prismas. maximas vist saavad vähem

arendaja ametikohal täna selline palk oleks minumeelest otsesõnu solvav. sõltumata sellest, kas tegu on junioriga või edasijõudnuga. saaksin aru kui see on mingisugune prooviperioodi number.
ma ise olen it-sektoris tööd teinud nüüd õige varsti juba 15a, aga mitte ühtegi aastat ega päeva arendajana. kui kuskil 2007 alustasin, ja nö. madalama palgalisel ametikohal kui tarkvara arendaja, siis pakuti (ise ei osanud ausalt öeldes midagi küsida) kohe üsna ligilähedane summa sellele tänasele 1500'le (kroonid olid siis). Ja ma olin nö. mitte keegi ehk kogemus oli null, it's üldse varem töötanud polnud ja ega tegelikult polnudki mingit tõsisemat või pikaajalist reaalset töökogemust üheski sektoris. aga no reaalselt - see oli ligi VIISTEIST aastat tagasi! raha väärtus oli miski 2 korda kõrgem. esimese palga eest ostsin auto
anyway, ma arvan ja loodan, et firmad kes täna inimesi palkavad siiski maksavad nendele inimestele väärikat palka selle toodetava väärtuse järgi, mida inimesed firmale loovad. see oleks suht veider kui ühes firmas saab laua taga istuja ja telefonile vastaja rohkem palka kui arendaja teises firmas...ja ma arvan, et ega selline crap kaua ei lenda ka. info liigub ikkagi natuke paremini täna, et mis numbrid on õiged ja millised mitte

[NATAS999]

[Sold OUT]

1500 neto või bruto? Viimase puhul ei ela ju tõesti ära. Neto puhul teed veidi ületunde peale ja on eesti arvestuses ok palk

[NATAS999]

[Sold OUT]

Ma ei kasuta üldse sularaha

[Janis]

IT töö ikka ropp odav, ehitajad ajavad ka praegu rohkem kokku. 3-4-5k eestis pole probleem teenida

[RassK]

[d3t]

[Wiltz]

mhmh, tahtsin just sama rääkida, et umbes selline see vahe ilmselt võiks olla. ehk paistab, et see rakenduste programmeerija on pigem selline viimase 5 midagi aasta jooksul populaarseks muutunud amet.

1500 bruto rääkisin ikka mina. ma eeldan, et ametlikest palganumbritest rääkides on jutt alati brutost sest see ju lepingusse märgitakse ja seda ju ka küsitakse/pakutakse kui jutt käib palgast näiteks vestlusel.

[wex]

Mis vahe on programmeerija ja tarkvaraarendaja tööl?
https://startit.ee/mis-vahe-on-programmeerija-ja-tarkvaraarendaja-tool-karjaar-it-alal/
Nagu kinnisvaraarendaja ja ehitaja. Kui "maja" kätte saad on alguses kõik ilus ja kena aga kui kasutama hakkad on vigu täis ja hea on kui keegi parandama tuleb.

[RassK]

See on ikka nii hägune story seal kui hägune. Mis asi on tellis? - keegi kirjutab reaalselt ühe API otsa? ühe scripti? ühe mooduli? ... ja seda kõike ilma saamata aru, mis tarkvara jaoks üldse? mõne enterprise tarkvara moodul on suurem kui teise mehe "maja".
Mis vahe on programmeerijal ja juunior arendajal? ühte moodi mõhkugi süsteemist aru ei saa...

[napoleon]

Teoorias võib ju mingi suurema süsteemi arendamisel nii olla, et mingitele koodineegritele antakse lihtsalt ülesanne tee nüüd vot sellist ülesannet täitev klass/funktsioon ja tal pole erilist ettekujutust, kuidas see lego pärast kokku pannakse.
Eestis ilmselt päris nii ei saa kuna tiimid on liiga väiksed ja igaühel peab mingi arusaam suurest pildist olema

[RassK]

napoleon, Ma just jah Eesti poole pealt räägin. Indias vb võimalik, pole ise kokku puutunud aga veel vähem on seda need meedia ajakirjanikud, kes omast arust puust ja punaselt vahe selgeks teevad.

[H_K]

Kas aastaid tagasi ei käinud läbi Microsofti statistika, kus nende programmeerija keskmiseks päevatoodanguks on 5 koodirida.
Palju Eesti progejad päevas koodi kribavad, India ja Hiina usinatele näppudele jäädakse vast nagunii alla..

[napoleon]

Programmeerija produktiivsust koodiridade alusel mõõta on väga vale. Mida nutikama algoritmi välja mõtled, seda vähem on vaja koodi kirjutada ja seda kergemini on see pärast hallatav, aga samas selle algoritmi väljamõtlemise peale kulub ka rohkem aega kui asjale jõuga lähenedes. Sellist sodi on küll ja veel nähtud, kus võtab kukalt kratsima kas selle on nüüd kirjutanud viisakalt öeldes mitte just kõige teravam pliiats või siis saab ta palka koodiridade arvu eest.

[RassK]

koodi ridade arv on täiesti mõttetu mõõdik, ega näita mitte midagi.
On tulnud ette, kus ise mitme tuhande reaga pikemat aega miinuses, kuna mingi sodi on ära kustutatud ja asendatud vähe struktureerituma kraamiga.

[Celos]

-2000 lines of code

[wex]

[napoleon]

[Mnator]

[napoleon]

Mnator, noh, ma ei hakanud nii detailseks minema, aga see põhjaliku logi genereerimine jms. on üks debugimise alamliik. SQL trace ja muud asjad lisaks. Debugimine ei koosne ainult debugeris koodi ülekäimisest vaid tulebki kõiki vahendeid kombineerida, et võimalikult kiiresti jälile saada

[Mnator]

ju ma siis võtsin liiga otseselt, s.t. viitena programmile

[Hiid]

[Janis]

[Hiid]

[Janis]

Kuidas? Ega siis cvkeskuses selliseid pakkumisi pole, need ikka tehakse otse kui midagi on. Kui ei tehta, siis vb tuleks üle vaadata kas käed õige koha pealt kasvavad
Vb tartu kandis siis kehvem selle värgiga.

[Hiid]

Tartukandis on firmahind 20-25eur/h, mehe pealt. Sealt lähevad kõik maksud maha, firma tegevuskulud ja kasumid jne... Ei usu ma eales, et keegi saab su viidatud palka sellise lihtsa töö eest, nagu märkisid.

[napoleon]

[pistyk]

[Janis]

[Wiltz]

no üle kahekordne vahe on, kas töömees teeb tööd nö. "ametlikult" ehk mingis firmas koos kõikide maksude maksmisega riigile + veel % mis läheb firmale kasumiks ja võibolla muu supporting personali palkadeks.
seega kui üks mees teeb mustalt otse erakliendile ütleme 3k kuus siis teine firma alt võibki saada sama töö eest vaid midagi alla 1500e. aga eks vahe tuleb sisse seal, kus omaette tegijal on tööd ilmselt mitte 8h päevas /5p nädalas, kuid ja aastaid järjest. samas - täna on ka juba üsna selge, et ega suurem osa inimesi tegelikult tahagi nii hirmsasti seda 40 tundi nädalas 8-5ni tööd teha. Ja kui tööd on ikkagi piisavalt siis lõppkokkuvõttes on suuremale osale olulisem ikkagi reaalne tunnitasu, mis talle makstakse selle aja eest, mis reaalselt tööd tehti või nö. tööl pidi olema.

it valdkonnas tegelikult samamoodi, kunagi sai hängitud aastaid mingitel ametikohtadel, kus tegelik töökoormus oli mingil perioodil isegi nii madal nagu 20-25% tööajast. Samas kogu seda "vaba aega" kuidagi mõistlikult kasutada ikkagi ei saanud