[kalvis]

e-bay omad jäävad lahjaks.
Vajalik - vähemalt 2 programmeeritavat BO-d (230 V AC juhtimiseks), kolm on täiesti piisav
Vähemalt üks temp.andur (vahemikus 0...100 C on rohkem kui piisav). Kui on 2 oleks parem.

Väljundeid peab saama ajaliselt sisse välja lülitada sekundi täpsusega.
Programmi nõuded on tavaline täisarv - temp näitu peab saama lugeda, teha lihtne aritmeetika (liitmine või lahutamine) ja IF käsk.

Mul on vaja seda 3-tee mootorjuhitava ventiili juhtimiseks (temp tõustes keerab ventiili lahtisemaks, langedes sulgeb)

Seadme hind võib olla vaid paarkümmend eurot (ca 40 €)
e-bay 4 € pole kahjuks IF käsku ja aritmeetikat, muidu peaaegu juba sobiks

Muidu sobiks arduino, eeldusel, et on juba temp.anduriga koos müügis

[NATAS999]

endal sarnane asi mõlgub mõttes. motoriseeritud ventiilid ja termistorid süsteemis olemas, ainult hüpersuper nuppude ja värkidega automaat ise paneb kama. töötab-töötab-töötab ja siis üks hetk niisama naljaviluks viskab põrandasse 50C. sellest ka idee ise teha, ja teha paremini.

arduino loeb analoog sisenditest ainult pinget, niiet ntc tüüpi anduri puhul tuleb arduinost ehitada ohmmeeter, mis tähendab seda, et termistori lastakse pinge sisse ja analoogsisendi lugemisel saad mingi arvulise väärtuse, millest siis saab vist pinge kätte, sellest omakorda takistuse ja kui on anduri graafik teada, mis takistus millist temperatuuri tähendab, siis saad valemitega temperatuuri välja arvutada. päris niisama "lihtsalt panen otsad sisse ja laon iffe üksteise otsa" see asi ei käi.

mootorite lülitamiseks on vaja releesid. arduinole on releemoodulid olemas, mis lubavad 240V 10A.

soovitan enne arduinoga mootoritest, anduritest ja arduinost endast sinise suitsu välja ajamist tutvuda tinkercadiga. seal on olemas arduino simulaator. millegi õhku laskmist ta muidugi ei simuleeri, aga koodi ja skeemi toimivusest saab seal enamvähem aimu. samas peab endal ka olemas kõrvade rohkem midagi tahedamat, kui õlepõhk ja tõmbetuul.

[avrn]

[NATAS999]

avrn, ei oska midagi arvata. uurin praegu ainult arduinot. kartsin küll, et äkki mõni mõõdab takistust ka, aga ju siis mitte

[jägaja]

Ma ei tea, mis nad küsivad selle eest, kuid https://indome.ee/portfolio/sonoff-kuttejuhtimine/

[kalvis]

Kui hinda pole siis küsitakse 3 kohaline summa eurodes.

Kuna programmeerimine käpas siis Arduino baasil on programmi tegemine imelihtne. Tegelt oskan jootekolviga temperatuurianduri kokku keevitada aga ma oleksin nõus kasvõi ühekohalise summa maksma selle eest, kui andur(id) keegi kokku joodab ja mulle annab või annab lingi kus ma saaksin arduinole osta valmis temperatuuri anduri.

Selle DSxxx baasil saab temp.anduri ise teha, kuid mul pole aega mässata. Kokku peavad saama järgmised asjad - pistik, mina, jootekolb koos tinaga, andur ning juhtmed ja oleks 5 minutiga valmis. Aga seni on alati vähemalt üks või kaks asja komplektist puudunud. Netis on õpetused olemas. seepärast tahan valmis asja osta!

Süsteemile pole rohkem vaja kui vähemalt üks (kahte oleks vaja täielikuks küttesüsteemi juhtimiseks) temperatuuriandur ja vähemalt kaks väljundit (üks avab, teine sulgeb). Kogu küttesüsteem vajaks rohkemaid siis teeksin juba RPi baasil, kuid seal sama - temperatuuri andur vaja lisada. RPi pluss on netis jälgimine.

Kui valmis asja osta ei saa siis ostan anduri jaoks asjad ära oomipoest, kuid aja piiratuse tõttu võib lõpptulemus jääda pikaks ajaks venima. Seni on üldine kogu maja koduaautomaatika sama teed läinud - plaan oli uhke - RPi on netis ja ma võin juhtida kogu maja kütet, valvet ja saada teateid, seni vaid ühe boileri juhtimine selle taga. Sellesama anduri puudumise tõttu pole isegi temperatuuri saanud juurde lisada (momendil ei annaks see midagi).

JAH, RPi oleks täissüsteemina parem, arduino vaid siis kui juhiks 3 tee klappi ja tsirkulatsioonipumpa. selles mõttes pole vahet juhtimine on Arduinol kui RPi sama!

3 tee klapi algoritm oleks imelihtne:

igavene tsükkel (tsüklisse sisenemiseks peab temp olema >=45 C ja sisenemisel x1=temp ning R3tsirk=ON)
if x1-temp)>8 {R1yles=8 sek; x1=temp;}
if (x1-temp)<8 {R2alla=8sek; X1=temp;}
if (temp<45) {R3tsirk=OFF; exit}

Muidugi 8 sek asemel võib olla rohkem või väiksem relee avamise aeg, see selgub katsetamisel (sõltub kui kiiresti mootor keerab 3 tee klappi)

On olemas PLI kontrollerid aga kas mõni nii lihtsa asja jaoks sobib, vot ei tea.

[NATAS999]

kalvis, rpi'ga ei saa teha sellist asja, sest analoog sisendeid pole.

kas kolmikul taoline vigur otsas?

Spoiler

seda mitte ei keerata kinni/lahti 8 sekundit, vaid sellega segatakse üsna täpselt kütmisesse mineva vee temp. paika. võtad radikasse mineva toru temperatuuri ja lased kontrolleril selle mootoriga toda kolmikut keerata minimaalselt kas n.ö. soojemaks või külmemaks, et etteantud temperatuuri hoida. korraga keeratakse seda silma järgi võttes c.a. 1 kraadi võrra (selle klapil oleva nupu pöördenurk, mitte temperatuur). minuo on see sätitud iga 15 sekundi tagant reguleerima ja kontrolleri manual väidab, keeramine kestab 1 sekund.

selline on/off klõpsimine ei anna head tulemust.

ja jällegi, arduinole ei ole mingit valmis temperatuuriandurit, mis kohe temperatuuri näitab. selleks on vaja ikkagi koodi, mis sul analoogsisendi väärtuse temperatuuriks ümber arvutab.

teoorias peaks saama arduino ühendada rpi'ga ja sealt edasi siis üle neti arduinot läbi rpi juhtida, aga sellise asja toimima saamine kahtlustan, et võtab pisut rohkem aega, kui 5 minutit joote kolbi seltsis ja paar rida koodi, kui nii läbi lillede viisakalt öelda.

sinu n.ö. "koodi" vaadates tundub, et asi ikka päris õige ei ole. relee lülitad sisse küll, aga välja lülitamist ei toimu. järgmisel real lased releed lühisesse. aga võibolla on su kirjutatu tugevalt lihtsustatud ning ei vasta päris koodile.

misasjad on sinu koodis x1 ja temp ja miks sa x1'le annad peale kruttimist temp väärtuse? ei saa päris hästi pihta, kuidas see kood peale esimest tõeseks osutavat if töötama peaks.

[pois11]

Ei ole küll päris see aga lihtsalt infoks:
Ise kasutasin sellist asja: https://www.alibaba.com/product-detail/Wireless-7-Day-Programmable-LCD-Room_1600149592545.html?spm=a2756.order-detail-ta-ta-b.0.0.5cdc2fc2dX75Jj

Termomeetrid kõikidesse tubadesse. Saab sättida toe temperatuuri hoidma 0,5kaadise täpsusega. Kui temperatuur langeb alla väärtuse, siis avatakse põrandakütte kollektori ventiil ja vesi hakkab ringema. Kui temperatuur tõuseb, suletakse ventiil. Tegelikult on anduril hullupööra seadistamise profiile aga ma pole süvenenud. Mul on sätitud temperatuur 22 kraadi peale ja rohkem polegi pidanud süvenema.
Pole vaja juhtmeid vedada, andureid saab tõsta kuhu vaja, ehk siis valida parim koht temperatuuri infoks.
Mul oli varasemalt see häda, et regulaator oli seina küljes, sellega oli see jama, et küttis toa liiga üle. Ehk andur sai viivitusega aru, et toas on juba piisavalt soe. Siis mingi aeg viisin sensori põranda sisse. Siis nagu muutis elu paremaks aga ikkagi tuli põranda temperatuuriga mängida, et tuppa saaks normaalse temperatuuri.

[NATAS999]

pois11, teoorias võiks saada toa tempi õigeks, kui välistemperatuuri järgi küttesse mineva vee temperatuuriga vastavusse ajad.

minu meelest kinni/lahti suvalist kuuma vett põrandasse lasta toa temperatuuri järgi on natukene jama. las käibki põrandast pidevalt 25, 30 või 35C läbi, et tuba oleks paras, mitte et tilgutad vahelduva eduga mingit 45 või 60C või mis iganes roppust.

[pois11]

NATAS999
Aga nii ongi, mida külmem on õues seda vähem toas hingata saab, sest elamine läheb liiga soojaks. Nii oli vanasti kui anduri olid seina regulaatori sees. Vee temperatuuri ise reguleerida ei saa, sest tegemist on suurem hoonega, antakse seda vett mis torudes ringi käib.
Nüüd vahet pole mis ilm väljas on. Toas on temperatuur selline nagu ma termomeetriga sätin, paremat lahendust ma ei oskaks tahta. Nagu eelmises postis ütlesin siis mingi aeg ma katsetasin ka põranda temperatuuriga. Ei saanud stabiilseks. Ikka tuli aegajalt kraad juurde või maha keerata. Ju siis jäigi asi selle taha, et põranda andur ei teadnud mis ilm hetkel parasjagu väljas on.
Ja mis see vee temperatuur üldse siin aitab? Vahet pole mis sensorit kasutada, ikkagi töötavad vee baasil põrandakütte ventiilid nii, et kas on kinni või lahti. Mingit poolelisti avatud varianti ma ei tea. Vee enda temperatuuri juhib katlamaja aga see ei tea jälle mitu ventiili kusagil majas lahti on. Eks lihtsalt tagasivoolav veetemperatuur on sellevõrra kõrgem ja on vaja vähem soojendada.

[avrn]

Üks seletab aiast, teine aiaaugust.

Kalvis, miks ei tohi osta valmis andurit?
https://www.oomipood.ee/product/sonoff_sensor_ds18b20_temperatuuriandur
https://www.pts.ee/et/a/ds18b20-temperatuuriandur-ilmastikukindel-3m.juhtmega

Natas, see andur, millest Kalvis kirjutab, on nn. digitaalne andur ja sobib Raspberryga väga hästi, nagu ka Arduinoga.
Kasutatakse "1-wire" nimelist protokolli.
Termotakisti saab küll Raspberri digisisendisse ühendada, aga täpsust pole eriti loota.
Küll saab täpsemalt siis, kui pil kasutada AD-muundit.

[NATAS999]

pois11, okei, siis räägime tõesti erinevatest asjadest.

avrn, tundub, et tegin liiga vähe researchi.

[kalvis]

Pildil oleva analoogse mootoriga on plaanis juhtida. 8 sek ja muud ajad on võetud suvaliselt, nimelt oli 3-tee mootori andmetes kirjas, et keerab peaaegu minutiga ühest äärmusest teise. Jah, mõned on kiiremad, aeg tuleb siis lühem. 8 sek tuli mootori andmetest - seal oli kirjas, et niipalju kulub ca 10 kraadi keeramiseks (kogu võll oli 90 kraadi).

See on minu soovitud algoritm. Igaüks võib omale vastava kohendada. Minu algoritm ei lähtu mitte toatemperatuurist vaid katla temperatuurist - katlas ei tohi vesi olla liiga jahe (tahmab). Jah, mõnedes süsteemides kasutatakse toatemperatuuri ja seal oleks algoritm teine - sõltuvalt seadetemperatuurist käib üles alla reguleerimine setpointi ümber. sätte puhul sõltub üles/alla aeg temperatuuri erinevusest ja lisaks on veel tau - kui palju aega võtab toal reageerimine aega. Algoritm on sarnaselt paar käsku aga Rxaeg=dt*k, dt=settemp-temp, samuti tuleb blokkida mõneks ajak 3 tee ventiili keeramine tau jagu aega (et ei keeraks ennast pidevalt ühest äärmusest teise). Kuna mind see lahendus ei huvita siis rohkem ma ruumiõhu temperatuuri järgi algoritmi ei arutleks. Ja saab veel lisada välisõhu paranduskoefitsendid jne. Igal juhul saab sama riistvara - Arduino + andur teostada 3 tee ventiili juhtimise täpselt nii nagu igaüks ise soovib. Sisse laetav algoritm on aga erinev.

RPi saab külge ühendada DS1820 anduri. Jah, Analoogsisendiga kontrollerile saab ühendada ka analoogandurit - olen ise koodi kirjutanud ja kunagi ühe sellise tööle saanud. Seega oskan koodi kirjutada ja saaksin 99% anduri tööle nii Arduino kui RPi taga. saaks isegi analooganduri ühendada RPi taha - selleks tehakse nn. anduri takistusega konde laadimine ja mõõdetakse aega - aga see nõuab juba eraldi lisaskeemi ja on kinni hiljem temperatuuri kalibreerimises. Lihtsam on osta DS1820 andur. Miks ma RPi ei taha antud juhtumil kasutada on liiga kallis hind - tegu on kahuriga varblase tapmisega - mõttetu rahakulu. Arduino odavamad versioonid on projekti eelarves kenasti hinnakõlbulik. RPi mõte oleks olnud olemasolevale vedada juhtmed ja siis töösoleva RPi asjad sinna juurde lisada. Aga mul on selle RPi-ga teised plaanid - tast saab lihtne kodu- ja valveautomaatika seade.

avnr - tundub, et ds1820 andur läheb loosi, saan selle arduino peale kohendatud. kenasti hinnapiirides. Huvitav, miks ma oomipoes ise selle peale ei komistanud, ju siis google vedas alt.

[NATAS999]

kalvis, katla/akupaagi temp. ei oma tähtsust. mõistlikuse piirides loomulikult, ehk siis katla vesi peab loomulikult olema kuumem. seda juhib nagunii katel ise. või on sul see asi mismoodi täpselt lahendatud?

seda 3tee ventiili ongi mõistlik väga minimaalselt keerata. 10 kraadi on ilmselgelt liiga palju ja sellega ta hakkabki sul pidevalt üles/alla pendeldama. pigem keera max 1kraad iga 15-20 sekundi tagant. kui katlas/akupaagis on vesi enamvähem sama soe pidevalt ja kontuuridesse sisenev ja neist tagasi tulev vee temp. on ühtlustunud, siis seda kruttimist niiväga palju polegi vaja teha tegelikult. saab ka ilma automaadita ja üldse ilma kruttimata hakkama, kui välistingimused on samad. tead umbes millise ilmaga mis asendis peab kolmik olema, krutid paika ära ja kui näiteks nädala jooksul ilm ei muutu, siis polegi tarvis kruttimas käia vahepeal.

selline automaadiga leiutamine ilma välistemperatuurist sõlutamata on minumeelest üsna mõttetu.

[jägaja]

[degreal]

Mis 3T ventiili mootoreid te kasutate ja millist voolu nad tahavad et edasi-tagasi liikuda?

Indome plaan on ka päris hea. Sonoff 4CH maksab mingi 30€, temp andurid 3€ tükk. Tasmota kood avalik, hea forkida.
Huvitav kuidas nad nelja releega kolme mootorit juhivad. Kas selleks mitte 6 releed pole vaja? 4CH-s on ainult 4 releed.

[kalvis]

[NATAS999]

jägaja, kütte perioodi alguses näiteks kui vesi on süsteemis külm, siis sisse minev vesi või kütmise alguses olla näiteks radikate puhu 60C ja tagasi tulev vesi 18C näiteks. kui süsteem on piisavalt pikalt käinud, siis tagasi tuleva vee temp võib näiteks ütleme 50C peale pidama jääda. selle hetkeni peab kolmik olema rohkem n.ö. avatud katla/akupaagi poolt vaadatuna, et tagasitulev külm vesi radikatesse minevat vett maha ei jahutaks.

kalvis, ei tea, mul on need mootorid 24V dc. toa õhu järgi mis algoritmi järgi see sättimine käib? kontrolleri juhend, mis mul juperdab, ütleb, et peale sättimist tuleb 24H oodata, kuni ruumi temp stabiliseerub.

[Sold OUT]

kui radikad sooja ära annavad ja toa temperatuur ei ole 50 kraadi, siis tagasivool ei ole kuidagi 50

Seda toasooja juhtimist ei peaks tegema sellise rusikareegliga, et vesi peale ja vesi maha. Minuarust lihtsam seda ikkagi teha küttegraafikuga ning sise- ja välistemperatuuri sisendiga.

[NATAS999]

[jägaja]

[kalvis]

3 tee ventiili mootoreid on saada nii 24 V kui 230 V variandiga. Mind huvitab 230 V variant, kuna pole mõtet eraldi toitekat osta 24 V.
Joonisel on klassikaline kahetoru skeem. Nõuka ajast ehitati massiliselt ühetoru süsteemi kus on tõesti ventiil radika ja lühistoru vahel ja seda võib ühe radiaatori juhtimiseks 3 tee mootoriga juhtida. Aga see nõuka lahendus ja variant on majanduslikult täielikult overkill, odavam on kahetoru süsteem ehitada.

[jägaja]

Miks overkill, see on ju ökom, kuna toru jooksvaid meetreid kulus vähem. Need kolmikkraanid seal vahel ei töötanud vist pea kellelgi, kui just ei kruttinud neid iga päev.

[NATAS999]

[jägaja]