[new1]

Ehk on see teema kuskil olemas, aga esmapilgul ei leidnud, igatahes kuidas selle hääletusega muidu seal olukord on? Peaks olema anonüümne või on sama legitiimne ka mingisugune kätega vehkimine(loe käte tõstmine), kus mingid füürerid panevad oma ülemõeldud ideed lauale ja siis vahivad otsa umbes et noh, kes julgeb mulle nüüd vastu hääletada?

[Betamax]

https://www.riigiteataja.ee/akt/13149379

[netcat]

Seal ei ole ju midagi selle kohta öeldud, kuidas peab hääletus korraldatud olema.
Kui see nüüd just mõistusega võttes ei tulene sellest, et hääl peab olema korteriga seotud, seega ei saa olla anonüümne. Iseasi kas kogu üldkoosolek peaks nägema ja teadma, milline korter oli poolt ja milline vastu.

[pppd]

[netcat]

Meil on alati käinud avaliku käetõstmisega asi. Sovetiajast pärit penskarid ei oma sellist mõistet nagu privaatsuse riive

[napoleon]

Seadus seda otseselt ei sätesta. Aga salajase hääletuse puhul võib tekkida üks teine probleem - nimelt see kuidas seda turvaliselt korraldada nii, et sa ise ei saaks kümmet häält anda ega ka "füürer" ei saaks pärast tulemustega manipuleerida. Pole küll midagi otseselt võimatut, aga ilmselt eeldab sõltumatute vaatlejate kaasamist jms.
Samas miks peaks "füürerit" nüüd nii kartma, et ei või tema ideedele vastu hääletada? Muide, ühistu liikmetel on õigus kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek ja uus juhatus valida kui suurem osa selle füüreriga rahul pole. Omaette teema on muidugi see, et korteriühistu juhatuse liige pole mingi väga ihaldusväärne positsioon kuhu inimesed tormi jookseks ehk siis võib olla keeruline leida kandidaate, kes on ise nõus juhatusse kandideerima.

[new1]

Aga kui üle poolte vastuhäält ei anna, siis ongi asi läbi surutud põhimõtteliselt? Või on vastuhäältel sellisel juhul mingi tugevam jõud taga? Anonüümselt saaks sedasi, et pandaks igaleühele postkasti silt suvalise neljakohalise numbriga näiteks ja sinna juurde küsimus ning poolt/vastu valik. Nüüd jääb igale korterile mingi suvaline 4kohaline number sinna niiöelda tunnuseks, mida ainult korteriomanik ise teab ja siis häälte ülelugeja ehk korteriühistu miski tegelane. Hiljem avaldatakse häälte tulemused et näiteks 3865 hääletas vastu ja siis mina kontrollin enda sedelit kui tahan et see number vastab minu koodile mis mu hääletuslehel oli ja hääl ka klapib vastega mida andsin ning ongi privaatne ja õige hääletussüsteem loodud?

[Betamax]

[napoleon]

Poolt- ja vastuhääled on võrdsed ja igal liikmel on üks hääl ehk kui poolthääli on rohkem kui vastuhääli, siis on asi vastu võetud. Mõne punkti puhul on muidugi nõue, et 50%+1 liikmetest peab nõus olema ehk võib hoolimata suuremast poolthäälte arvust läbi kukkuda kui kõik kohal pole, aga seda otsi ise seadusest. Vist oli see renoveerimise, laenu võtmise jms. suuremate otsustega seotud.
Salajase hääletusega põhimõtteliselt see sinu poolt genereeritud idee sobib. Ainuke küsimus on see, et see juhatuse liige või kes iganes need sedelid laiali jagab ei tohiks teada, mis korterile mis number anti. Neljakohaline kood võib ka liiga lühike olla. Kui keegi näiteks pahatahtlikult sedeli kopeerib ja sinna mingeid muid numbreid paneb, siis võib ta kellegi teise numbrile pihta saada. Sel juhul peaks kogu hääletuse tühistama ja uuesti korraldama. Ilmselt mingi a'la 20 kohaline QR kood oleks parem.
Aga pigem oleks mõistlik ikka koosolek kokku kutsuda ja need sedelid kohapeal laiali jagada. Muidu võib mõni jaurama hakata, et kas selle täitis ikka isik kellel on hääleõigus.

Aga ikkagi - mis selle teema taust on ehk miks seda füürerit nii kardetakse? Meil läheb küll ühistu koosolekul mõne teemaga elavaks vaidluseks ja keegi ei karda juhatusele vastu vaielda või täpsustusi küsida kui miski ei sobi või segaseks jääb.

[Betamax]

Iga korteriomanik saab ka soovi korral ettepaneku teha uue juhatuse valimiseks, kui tunneb, et olemasolev juhatus pole sobiv.

[Killer85]

Milleks seda anonüümsust vaja peaks olema, kardate oma naabreid või?

[napoleon]

[Betamax]

Seda ma silmas peangi, et igal korteriomanikul on võimalik teha ettepanek. Iseasi, kas ülejäänud korteriomanikud sellega kaasa lähevad. Võimalus selleks on igal korteriomanikul olemas.

[new1]

Ülemõtlejad lihtsalt paar aktivistist elanikku siin, kes igast suvalisi tavalist eluolu raskemaks tegevaid piiranguid tahavad seetõttu kehtestada, siis avalikult ilmselt nii mõnigi ei julge seal kätt tõsta nende tõkendite vastu, tegelikult ilmselt nii mõnigi mõtleb et otseselt vajadust pole ja anonüümselt tõstaks selle nn vastuhääle käe ülesse(kirjutaks sedelile ei vastuse).

[Killer85]

Müstika, inimesed ei julge oma vara kohalt suud lahti teha?

[new1]

Sa ilmselt ei tea kui erinevad/mõjutatavad võivad mõnedki inimesed selles suhtes olla või siis eeldad et kõik on ainult samasugused nagu sa ise. Selle põhimõtte järgi võiks siis juba riiklikud valimised ka avalikud olla, edasi sealt mõeldes terviseandmed, väärteo/kriminaalregister jne.

[napoleon]

new1, aga too mõni näide sellest ülemõtlemisest ja selle ebaotstarbekusest. Muidu võib jääda vale mulje, et hoopis sina oled see, kes tahab näiteks oma auto muru peale parkida ja teised suht põhjusega sellega rahul ei ole.

[Killer85]

Oh ei, minu arust on see ilmselge, et kortermajas elab igasugu erinevate soovide ning maailmanägemusega inimesi.
Sestap ei saa ka murest aru - erinevad inimesed, erinev nägemus asjadest - mis ses halba?

[new1]

Tõkkepuu paigaldus näiteks on hetkel päevakorral, kui siin keegi võõras masin on, siis saab see ainult meie enda maja elanike külalised olla. Lisaks veel liikluspiiranguid ise enda raha eest siia toppida, kuigi linn andis eitava vastuse et pole vajadust sellisteks piiranguteks antud olematul tänaval. Endal oleks igapäevaselt lihtsalt palju ebamugavam siin liigelda, kui mingeid vingerdusi ja poognaid hakatakse ülereageerimise tõttu siia tahtma ehitada enda raha eest. Ettekääne nedeks on loomulikult ohutus ja siis nii mõnigi ei taha ilmselgelt nendele veidrustele seal vastuhäält anda, kuna kardab võibolla naabrite arvamust et issand, julgeb veel vastupidi arvata.

[Killer85]

Haaa, ka omal on ühistus sama teema päevakorras
Ise tõkkepuud ei poolda ning pole ka probleemi seda oma näo ja nime alt öelda.

[new1]

[Killer85]

Ennast hakkas jälle huvitama, et kas tõesti viiakse selliseid asju läbi vastuhääletusega? Et kui piisavalt vastuhääli ei tule, siis võib ühistu näiteks mingisugused rahalised kohustused võtta?
Loogiliselt võttes peaks ju ikka teistpidi olema - samas, siinkohal seadust ülemäära ei tunne.

[napoleon]

Killer85, sellist asja nagu vastuhääl otseselt olemas pole. Lihtsalt need kes poolt pole, on nö. vastu. Aga seda vaid nende hulgas kes on koosolekul kohal st. neid kes kohal pole automaatselt vastuhääletanuks ei loeta.
Aga samas üks õnnetu tõkkepuu - palju see per korter ikka maksma läheb kui vähegi suurem maja on?

[Betamax]

Meie ühistul on pigem probleem, et inimesed ei tule koosolekule. Iga kord vaja kaks korda koosolek kokku kutsuda. Teisel korral ühistu juhatus käib ukse tagant ukse taha.
Need tulematajätjad on tavaliselt hiljem ka kõige suuremad kiunujad, et neile ei meeldi ja miks nii otsustati.

[new1]

Asi polegi mul seal niivõrd rahas kui selles nuhtluses mis nende erinevate tõkenditega kaasnevad. Mitte ühtegi otsust ei tule sealt kunagi, mis nagu elu mugavamaks teeks antud piirkonnas, ainult lisapiiranguid ja takistusi tahetakse siia tekitada nende poolt..

[netcat]

Siis tuleb selle vastu võidelda ja valjusti. Kui keegi esimesena sõna ei võta siis ei julgegi keegi midagi öelda, kui ots on lahti tehtud ja nähakse et selle eest ei lasta kohapeal maha, võtavad ka arad sõna. Olen ise näinud seda ja eestvedajaks olnud

[jules]

Kunagi ütles mulle KÜ juht ”Kui ei sobi, tuleb ära kolida.”
Karm aga tõsi, kui on nii ebamugav, otsi parem koht.

Sa argumenteeri vastu, et see takistab operatiivsõidukeid häda korral, prügivedu ja lumekoristust.

[netcat]

Kui koosoleku raames ei õnnestu toetust leida, tuleb teha lobitööd kuluaarides. Kui siis ka toetust ei leia, siis "ilmselt" ikka ei ole teisi kes sinuga nõus on nii palju

[pppd]

[Mnator]

[Betamax]

No eelmisel aastal saadi teisel korral märksa rohkem rahvast kokku ja siis tulid vihased küsimused stiilis: "A potšemu tak mnogo nada platit v fond, mõ protiv, kto eto reshil?" üle-eelmisel aastal otsustatud remondifondi maksete tõstmise osas. Tehti neile kohe kenasti selgeks, et üle-eelmisel aastal oleks võinud koosolekule ilmuda - kaks võimalust oli. Pärast seda oli suurematel kisajatel mokk maas

[SKG]

[Look Right]

Meil kortermajas ka tõkkepuu ees. Pürgifirma saab oma prügi veetud, ma ei tea kas neil siis oma pult vms aga parklasse pääsevad. Paar korda on juhtunud, et keegi sõidab selle katki aga parklasse suunatud kaameraga oinas kätte saadud. Igast jobudikud ei trügi parklasse. Kahe käega poolt sellele tõkkepuule

[Etz]

Allrait, nad küsivad endale ühe puldi, et neid vedusid teostada ja vajadusel ka prügimaja võtme.

[Rasmus]

Püüdsin praegu kogu teemast aru saada, aga ei saanud ikkagi. Mis on teemaalgataja tegelik mure?

Mul on MTÜ-de juhtimisega juba 10+ aastat kogemusi, seega kui saaks teada nüüd konkreetse mure, siis saaks ehk ka abiks olla ja kommenteerida.

[netcat]

Mulle tundub, et ta tahaks vastu hääletada, aga ei julge.

[new1]

Mina hääletangi kindlalt vastu nii et silm ka ei pilgu, kardan seda et mõned teised seal ei julgeks sellistel teemadel avalikult vastu olla. Tegelikult sain mujalt vist info kätte juba et mismoodi see asi seal käib, ent kui kellegi midagi tarka ka lisada peale mõttetu mõlina nagu viimane kukk näiteks siis võib täpsema teooria välja käia siin.

[sakinaga]

[Viilutaja]

Vana teema, kuid leidsin ülesse.

KÜ juhatus saatis lihtsalt emailile info, et vaja anda hääl järgmiseks päevaks, kas ollakse nõus Tallinna toetusmeetmetega ära vahetama väikese kortermaja aknad (vihjeks, et kõigil (va.1 korter) on juba uued plastaknad/puitaknad, kuid KÜ juhatuse mutike arvab, et originaalid 2 kordsed puitaknad aitavad rohkem soojust hoida). Toetusmeede oli ainult 7% (~3000€) kogusummast(43000+ eurot). Ning sisuliselt kogu meie remondifond läheks sinna!
Hääle pidi andma siis selliselt, et vastasid kirjale jah või ei. Keegi tulemust ei tea. Hiljem kirjutati KÜ poolt, et enamik oli nõus (mul on vastupidist infot, et ei olnud üle 50% nõus hääli).
Seega kuidas siin käituda? Kas see ei peaks olema avalik hääletus, kui see eeldab terve remondifondi kasutust?

Ning kas üldse ei peaks olema ennem tehtud maja soojusmõõtmine, et näha kustkohast kõige rohkem sooja lekib? Praegu oli põhjuseks see, et paljudel justkui koguneb niiskust akna põskedele ja talvel ka aknad lähevad jäässe. Enda korteris ei ole sellist teemat, et jäässe läheks, kuid ühe toa akna põskedele tekib niiskus küll, samas mitte teistel akendel, mis teises küljes asuvad. Kuid leian, et see maja soojemaks küll ei tee, kui uued aknad panna, samas kui akende kõrvalt fassaad õhku läbi laseb.

Mingi näruse 7% nimel hakata aknaid vahetama, kui samas on teada, et katus laseb läbi ja kelder laseb külma läbi ja terve fassaad mureneb (tellis väljas mitmest kohast). Mõistlik oleks see summa hoida pangalaenu omaosaluseks ja taotleda Kredexi renoveerimistoetust (kindlasti mahukam ja aeganõudvam), kuid identne vastasmaja samal tänaval sai 50% toetuse maja renoveerimiseks.

Kas selliseid hääletusi tohib üldse ilma üldkoosolekuta ja e-maili teel teha, kus pole korteriomanikele üldse näha, mismoodi hääled kokku saadi? Hetkel on teada, et ei olnud enamik nõus, kuid tundub et KÜ juhatuse esinaine teeb sahkermahkerit.

Infoks ka, et KÜ ei ole esitanud majandusaasta aruannet (ei ole toimunud ka üldkoosolekuid) viimased 3.aastat. Ning siis tuleb lambist selline kiri, kus järgmiseks päevaks on vaja midagi e-kirja teel ära hääletada...

[janno89]

kolm aastat ei ole olnud koosolekut? Mismoodi otsustatakse siis nö millele raha võiks kulutada? Ja kui pole ka aasta aruandeid, kas siis ei või olla lõpuks olukord kus mingi korter on õlgadeni võlgades?

[Viilutaja]

[Betamax]

[napoleon]

Ühistu liikmed ise saavad ka üldkoosoleku kokkukutsumist nõuda kui mingi hulga liikmeid kokku saab, kes seda nõuavad.

[RedFusion]

Tundub huvitav

Olen ise KÜ juhatuses. Tegelikult on nii, et minu teada peaks saama kõike otsustada ilma koosolekut kokku kutsumata, enamasti siis elektrooniliselt. Vähemalt seaduses nagu pole mingit erisust selle kohta. Lisaks pole välja toodud, kui tihti peab korraldama (ja kas üldse) üldkoosolekuid. Praktikas tean omast kogemusest, et üldkoosoleku korraldamine on paras peavalu ning raske on inimesi kohale saada. E-hääletus on tunduvalt mugavam, aga sellel on teatud reeglid ja päris nii ei saa, et "andke homseks teada!" ja siis antakse lakooniliselt teada, mis oli hääletuse tulemus

Kõige olulisem on siin see, et e-hääletuse puhul:

1) vähemalt nädal aega peab andma otsustamiseks;
2) seisukohta peab saama esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (enamasti avaldus või eelnõu);
3) kehtib lihthäälteenamus, kui KÜ põhikirjas pole ette nähtud teisiti;
4) hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse korteriühistu nimi ja asukoht, protokollija nimi, vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sh. otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed, otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu, muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

Eelmainitu peaks tagama selle, et juhatus ei saa teha mingit sahkerdamist tulemustega ning isetegevust. Muidugi see, et 3 aastat pole esitatud majandusaasta aruannet (mille esitamine 1. juuliks on iga aasta seadusega kohustuslik) ning juhatuse liikmete volitused on juba ammu lõppenud, on suht ulme
Selline juhatus ei tohi juba eos mitte midagi otsustada, volitusi ju pole...ühesõnaga jah, väga mäda on kogu see asi.

Muidu KÜ tegevust reguleerivad korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning MTÜ seadus. Esimesest soovitan lugeda "2. jaotis: Korteriühistu organid ja juhtimine" ning sealt alt nt § 21. Viited:

https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022003?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022015?leiaKehtiv

[Viilutaja]

Aitäh, kes siin oma teadmisi jaganud.

Eriti tänulik selle viite eest (e-hääletuse osas), RedFusion.
Muidu KÜ tegevust reguleerivad korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning MTÜ seadus. Esimesest soovitan lugeda "2. jaotis: Korteriühistu organid ja juhtimine" ning sealt alt nt § 21. Viited:

https://www.riigiteataja.ee/akt/123122022003?leiaKehtiv

"Muidugi see, et 3 aastat pole esitatud majandusaasta aruannet (mille esitamine 1. juuliks on iga aasta seadusega kohustuslik)" - kas sellele on ka viide kuskil?
Ise leidsin samalt lingilt selle:
(4) Korteriühistu esitab kinnitatud majandusaasta aruande korteriühistute registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Kui audiitorkontroll on kohustuslik, esitatakse aruanne koos vandeaudiitori aruandega.
[RT I, 21.05.2014, 1 - jõust. 01.01.2018]
Ehk kui uus majandusaasta algab esimese jaanuariga, siis kuud kuud hiljem ongi 1.juuli. Muud ma ei leidnud.

Lisaks veel infot, et selle juhatuse esinaise firma pakub korteriühistule heakorra töid oma firma alt (see on muidugi kirjas majandusaasta aruande alguses ka, peidetud seda fakti pole).
Iseenesest see vist pole keelatud, kuid minu jaoks need on lihtsalt "mustad" nr'd mis seal majandusaasta aruandes kirjas, sest see summa varieerub siin 1k euro kandis, aastast aastasse.
Koristusfirma puhul oleks kindel kuumakse, kuid siin ei ole. Lisaks siis veel mingid muud summad mis lähevad KÜ juhatuse isikliku auto kasutamise kulusse (~500€ aastas ja mingid töövahendite kulu, iga aasta kuskil 400€ kandis).
Ning majal on 2 maaalust garaaži, mida siis see esinaine ise üürib KÜ'tult.
Ma ise ei ole kordagi sinna sisse näinud, et mis seisukorras see on ja mis seal hoitakse, kuid ~35€ kahe boksi eest tundub väga vähe. Võibolla hobiautot sinna ei paneks (kui rõske ja külm), kuid igapäeva autot küll.
Üldiselt peaks olema sellise asja puhul rendileping ja mingi tähtajaga, ning kui see aegub siis uus ülevaatamine ja uus hind.
Kui on rohkem soovijaid siis tuleks kas teha enampakkumine või lepitakse kokku hind ja tõmmatakse loosi, et kes siis saab.


Küsin ka nende vahepeal mitteesitatud majandusaasta aruannete kohta.
See sama ühistu esinanine kirjutas hiljuti (vist kirjutas ainult mulle, kuna ma nõudsin selgitusi akende osas ja mitte toimunud üldkoosolekute osas, üldse ma olen vist ainuke kes seal KÜ'tule kirjutab), et need eelmised majandusaasta aruanded saadetakse ülevaatamiseks korteriomanike emaili peale, kus siis ka kinnitama peaks. See on õige, et neid kuskil üldkoosolekul ei kinnitata?
Varsti pidi tulema ka üldkoosolek (ei hoia hinge kinni), ning seal siis kinnitatakse 2022 aasta aruanne kohapeal.

[Etz]

[Viilutaja]

[Scott]

[Betamax]