[Dreamlover]

[Reaper]

[degreal]

[Smir]

Seaduses pole ka öeldud mis aja jooksul peaks vanem avastama, et laps on midagi omavoliliselt ostnud. Et siis järelikult võiksin kõik kallima kodutehnika lapsel salaja osta lasta ja siis paari aasta möödudes poele tagastada

[rmc]

[napoleon]

Mul tekkis selline küsimus, et huvitav kuidas see üldse tuvastatakse kes ostu sooritas. Kui kliendikaarti pole ja järelmaksu ei taotle, siis pood ju enamasti isikut ei tuvasta.
Samas kui ta oma pangakaardiga maksis, siis oli talle ju see raha antud ja nagu artikli viimane lause ütleb:

[Janis]

Lapsevanem ütleb kuidas on, muud polegi vaja
Kaamerad jms ka poes ja keskuses ju, küll tõestada saab kui väga vaja.

[napoleon]

[Janis]

[rmc]

Muarust kui lapsele on antud pangakonto ja sellega saab teha toiminguid oma kontol oleva rahaga, siis pole alust midagi nõudma hakata, sest on vanema otsus lapsele tema enda konto teha ja tal seda piiramatult kasutada lasta. Vanem justkui annab volituse teha, mida laps soovib.

Kui ostetakse kellegi teise kontoga sisselogituna või muuks antud sularaha eest, siis on veidi vaidlemiskoht, kuigi sularaha osas on ju vanema vastutus kui ta selle lapsele annab.

[Janis]

No kuna alla 18 pole teovõimeline vms, siis see pangakonto olemasolu ka midagi ei muuda väga

[rmc]

Ei tea, kas teovõimetule on õigustataud pangakonto avamine ning pangakaardi võimaldamine?
Naljakas nokk kinni, saba lahti olukord. Ideeliselt võiks ju olla võimalus "X summat ülespoole vajavad tehingud minu kinnitust" ja siis tuleb äppi notification, et laps tahab teha x tehingut, kas volitad.

[Auron]

rmc, alealine ju ise ei saagi kontot teha ega kaarti saada vaid ikka läbi vanema. Tehingud aga selle kaardiga on tõenäoliselt veel eraldi teema.

Muidugi antud juhul ongi see jama, et ei tea kas osteti kaardiga või sulas ja kas nagamann näiteks nö. kuritarvitas vanema kaarti või mitte.

Huvitav on muidugi see, et vanem oli niikindel endas, et tal siiski on õigus Ma ise juhul kui plika ostaks omale miski kallima asja oma rahaeest vangutaks pead ja ütleks, et nüüd ise teab kaua ilma klotsita peab hakkama saama aga seetõttu mul ongi määratud päevalimiidid jne.

[rmc]

Auron, olen kursis, et vanem peab konto tegema. Aga lapsele tehtud konto on juba edasi lapse oma ning vanem vastutab, kas ja mida lapsel teha laseb. Sesmõttes.
Muarust võiks tavapärasena tunduvad tehingud siiski lubatud olla ning vaid sellised, kus selgelt pädevust ületatakse, võiks olla tagasipööratavad.
Ei ole ju ebatavaline, et laps oma kaardiga või laps oma rahaga midagi ostab. Arusaamatu oleks selliseid asju ka piirama hakata.

Küll, aga, ei ole laps laenu võtmise üle nt. otsustusvõimekas.

Muarust on OK, et lapse lollused on vanema kasvatamatus vmt. ning "kooliraha"

[napoleon]

Kuidas tänapäeva lapsevanemad lastele üldse raha annavad? Enda lapsepõlvest mäletan, et oma taskurahaga tegin mis tahtsin ehk vanemad ette ei kirjutanud mida selle eest osta tohin. Iseasi kui saadeti koos nimekirjaga poodi ja anti raha sihtotstarbeliselt poest konkreetsete asjade ostmiseks, aga noh, sellest olin võimeline juba 6 aastasena aru saama, et see raha ei ole minu taskuraha ja selle eest tohib osta ainult neid asju, mille ostmiseks see antud oli(no ok, mitte päris jäigalt kuna oli vene aeg ja paljud asjad defitsiit ja kui ikka midagi head-paremat oli mida iga päev kaupluse letilt ei leia, siis muidugi sai ka seda võetud kui rahast jätkus).

[Valvejoodik]

[jeesus188]

[napoleon]

jeesus188, see polnud päris vastus mu küsimusele. Pigem oli mõte selles, et kas antakse lapsele tõesti mitusada eurot kätte ja siis loetakse sõnad peale, mida selle eest osta tohib. Tehniliselt saab muidugi piirata.

[Auron]

napoleon, ei anna elus niisama mitusada eura käden - kuigi naine tegi plikale pangakaardi siis ise olen eelistand anda sulli kuna on lapsel parem ülevaade palju on, palju läks ära, palju on alles. Kaardiga on selline asi nö. abstraktsem ja ka kaardile kandmine on siuke, et "ise ilmus". Samas sünkari rahad on ikkagi lapsel käes, sõnad küll peal aga otseselt ei keela kasutada kuna mis pointi nö. sel korra aastas saadud päris oma suuremal summal on kui keegi kamandab kuda seda jupihaaval peab kasutama. Lihtsalt on kokkulepe, et arutab ennem läbi kui suurem ost peaks mõttes olema.

[olavsu1]

lõpptulemus on see, et tatikas on oma range mutiga abielus.

[Auron]

Tegelikult on selliseid seadusi terve hulk kus seadus on sada aastat olemas olnud aga seni kuni keegi ei ürita seda ebamõistlikult väänama hakata ei ole ka probleemi.

[karlkytt]

Aga viime selle argumendi korra nö absurdsuse piirile. Kõik ostu-müügitehingud on lepingud.Seega - kui ema saadab oma 17-aastase lapse poodi kahe saia ja piima järele aga laps naaseb poest hoopis saia, piima ja jäätisega. Kas lapsevanem võib võtta pooliku (kasutatud) jäätise või jäätise pulga ja minna sellega poodi, et nõuda tagasi lapse poolt kulutatud raha, milleks vanem polnud luba andnud?

[Janis]

Pm jah kuna müüja ei veendunud, et laps võib seda osta

[Killer85]

Keeraks veel veidi vinti juurde.
Ütleme, et üks selline "piiratud teovõimega isik" käis suvel tööl, teenis pisut taskuraha ja ostis kõlari. Mamma aga tahtis, et poiss rohkem õues käiks ning hoopis jalgratta ostaks.

Võiks justkui poodi tagasi viia, kuna seadusliku esindaja nõusolekut pole?

[SOS]

@Killer85 seaduse järgi täpselt nii

Küll aga on mu jaoks kummaline, et kui tagastatakse "tarbitud" asi, ehk kõlar ilma mingi pakendita ja kasutusjälgedega(või jäätisepulk), siis peab pood kogu "kahju" kandma, mitte objekti seaduslik valdaja (vanem)? Selles suhtes algsed poe pakutud variandid olid ju väga mõistlikud, et paneme komisjonimüüki või asenduspakendi tellimise jagu summa maha...