[ChiefCake]

PRESSITEADE - Kooliõpilaste seas läbi viidud kiirküsitlusest selgus, et lausa 57 protsendi arvates pole nad otseselt ega kaudselt kunagi kokku puutunud küberkiusamisega. Veebikonstaabel Ville Räniku sõnul näitab see, kui vähe me tegelikult teadvustame seda laialt levinud probleemi.

Samsungi ellu kutsutud Õpilaste Digitaalne IQ koolitusprogrammi raames toimunud loengus ja vestlusringis Viimsi Gümnaasiumis korraldati ligi paarisaja õpilase seas küsitlus, milles 34 protsenti tunnistas, et on kogenud küberkiusamist ning 9 protsenti märkis, et on sellise kiusuga kokku puutunud, kuid said sellest alles hiljem aru. Ülejäänud 57 protsenti väitis, et pole kiusamisega digimaailmas kokku puutunud otseselt ega kaudselt.

Koos teiste ekspertide ja noorte sisuloojatega vestlusringis osalenud veebikonstaabel Ville Ränik selgitas, et reaalsuses puutume me mingis vormis kiusamisega digimaailmas kokku ikka märksa rohkem, kui noored ise arvavad. „Selles ongi küberkiusamise probleem – seda on vahel raske ära tunda ja tegelikult ka endale tunnistada. Küberkiusamine on igasugune ebameeldiv suhtlus veebikeskkonnas,“ märkis Ränik. „Kui me ütleksime või kommenteeriksime reaalses maailmas asju sarnaselt nagu veebis, siis tunnistaks me selle kohe ebasobivaks. Digimaailmas peame me aga miskipärast näiteks halvustavaid kommentaare täiesti tavaliseks.“

Veebikonstaabel lisas, et tegelikult on mingis vormis küberkiusamisega kokku puutunud praktiliselt kõik interneti kasutajad, sest artiklite all olevaid kommentaare on ju meist enamus lugenud. Küberkiusamine on aga ka näiteks halvustavad väljaütlemised ühistes vestlustes, mõnitavad meemid või pildid jne.

Vestlusringis osalenud youtuuberid Victoria Villig ja Sidni Tomson tõdesid, et netis avalikult ja aktiivselt tegutsemise tõttu on nemad tihti ebasobivate kommetaaride sihtmärgiks. „Minul on õnneks paks nahk, aga tegelikult loen ma neid ikka. Püüan neile alati vastata positiivsete kommentaaridega,“ selgitas Sidni Tomson. „Rõõmsad ja õnnelikud inimesed ei käi teistele vihaseid kommentaare jagamas. Seega on nende inimeste enda elus midagi pahasti ja seepärast üritan ma neile pigem toeks olla ja tunnen neile kaasa.“

Koolitusprogrammi Õpilaste Digitaalne IQ eesmärgiks on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsutakse noori ise looma käitumisetiketti internetis. Võistluse oodatakse 3-5 liikmeliste võistkondade töid veel 10. detsembrini.

Täpsemat informatsiooni Netiketi võistluse kohta leiab Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.

Programmi Facebook:
www.facebook.com/NetikettEE

[AlvinL]

[Dogbert]

Ebameeldiv on see ka, kui midagi ise valesti ütled ja selgub, et sul ei ole õigus. Kah küberkiusamine? Lumehelbekestele?

[XATM092]

[LKits]

Minu arust on kiusamine otseselt teise isiku ründamine.
Arvamuse, maailmavaate, faktide üle argumenteerimine ei ole kiusamine (kuigi väga paljud just tõlgendavad seda niimoodi - peab ju ometigi samamoodi mõtlema nagu "mina").

Kahjuks on HV foorum täis isiklike rünnakuid, isegi täiskasvanud ei tule enda emotsioonidega toime ja väljundiks on siis teise ründamine, sest argumentide puudus on ju nõrkuse tunnus.

[Vondur]

[XATM092]

https://www.teeviit.ee/kuidas-kuberkiusamist-ara-tunda/

[LKits]

[Vondur]

[Dogbert]

[LKits]

[NightStriker]

..

[XATM092]

[NightStriker]

..

[LKits]

Siin on totaalne generatsioonide erinevus.
Tõenäoliselt enamus HV kasutajatest teab, et eksisteerib virtuaalne ja füüsiline maailm eraldi, aga tänapäevase generatsiooni jaoks on need kaks jõhkralt põimunud ja erisust on raske märgata, kui oled selles üles kasvanud.

Ehk tänapäeva noore jaoks on virtuaalsus hoopis reaalsus.

Järelevalve on nii ajamahukas ettevõtmine, et lapsevanemad ei saa sellega lihtsalt hakkama... Kui paljud teist kasutavad mõnda rakendustehalduse tarkvara selleks, et lapse telefonis oleksid ainult sulle teadaolevad rakendused?
Paljud teist jälgivad, et laps külastaks ainult teatud vanusele mõeldud veebilehti?
Ja kui sa kontrollid temale soetatud nutiseadet, mis takistab seda kõike tegemast kusagil mujal seadmes?

Tagajärgedega mitte-tegelemine on tõsine probleem. Võid mõelda küll "Ah ära solvu noh! See oli nali!", aga tegelikkuses mina pooldan keskkondades reeglite kehtestamist. Kui oled mees ütleja, siis ole mees vastutaja. Ja kui oled nõus vastutama, siis tee täpselt nii suures mahus, kui oled nõus vastutama.

Tegu (või tegevusetus) ja tagajärg.

[kalvis]

Igasugune politsei järelevalve veebis on mõttetu. See on pikemas perspektiivis tupiktee. Juba täna tundub noortemölast tapmisähvardustega tegelemine politsei jaoks liiga koormavaks, veeb ei tunne riigipiire. Selle noortemöla vastu on palju parem lahendus olemas - selleks ongi portaali adminni õigus blokkida tattipritsivaid noori. Teine suund on lastevanemate kasvatus. Kes soovib see õpetab oma võsukesele elementaarseid viisakusreegleid. Kuid see on lumehelbekese lähenemine panna politsei karistusmeetoditega võsukeste kasvatustööd tegema.

[LKits]

Selles osas on tänapäeval palju paremaks olukord läinud, et aina rohkem ja rohkem keskkondi aksepteerib kontode näol isikustatud ja autenditud kontosid.
Pead kasutama näiteks Facebook või Google kontot, mille feikimine/loomine on juba tsipa tüütum protsess. Või siis lausa ID-kaardiga autentimine.

Ning sellises olukorras valivad inimesed ikka korralikult, mida nad ütlevad, sest teavad, et ei saa "anonüümsuse" taha peituda.

Lumehelbekese teema on sadu, kui mitte tuhandeid, aastaid eksisteerinud generatsioonidevahelise lõhe näol.
Virtuaalkeskkonnas kiusamine eksisteerib ja sellega peab tegelema.