[Tanel]

Võrumaal pakuti kiire interneti soovijatele ühendust 6000 – 13 100 euro eest, ettevõtlikud külamehed tegid aga suurema osa tööst ise ära ja said vilka neti poole hinnaga.

Nelja pere netimure lahendamiseks kulus natuke üle nelja kuu, 1,3 kilomeetrit kaablit ja kokku umbes 6000 eurot.

Edasi saab lugeda tasulisest Postimehe artiklist: https://leht.postimees.ee/7078887/kulamehed-votsid-labidad-katte-ja-hankisid-kiire-interneti

[indrpo]

Kokkuvõttest loeks justkui välja, igale perele pakuti eraldi liitumiseks 6000-xx summat.
Ise tehti töö ära 6000€ eest 4 pere jaoks.

Eelnevalt tellitu alusel oleks kogu töö ära tehtud ka mõne ettevõtte kaudu tellimuse peale korraga 4 pere jaoks 6000€+kopikad eest.

Seega mulle tundub, et tehti sama asi mida oleks ka muidu samamoodi ja õigesti küsides saanud.

Edasine soovitus, kui inimesed soovivad külas liituda näiteks 10 majapidamisega, siis tehke ühistellimus, mitte iga üks eraldi.

[RCC]

Tegelikult pididki nad ju ise labidad välja võtma. Küll aga ei kajasta ükski artikkel seda, et mille taha siis asi tegelikult hajaasustuses jääb ja kes kõige rohkem jonnib. Kõik võrgu elemendid on segi nagu pudru ja kapsad. ime siis et asjad ei edene. Juurdepääsuvõrkude ehitus riigimaal kulgevates kelle iganes torudes ei ole lõppkliendi rida - tema asi on oma kinnistu, ja kui naabriga hästi läbi saab, siis ka naabri kinnistu netitamine. Vajadusel teeb kov paberitöö ja finantsilise poole, kui on vaja minna tee alt läbi või jääb mõni valla peelapp jalgu.

[McCoffin]

Siin jonnis maanteeamet kõige rohkem, kes eraisikule servituuti ei taha väljastada. Lahenduseks oli Elektrilevi torust kaablit läbi ajamine.

[joulukas]

[napoleon]

[Janis]

A kelle kasuks servituut määratakse vms kui tahetakse kaabel vedada mu maalt läbi? Kui telia või kaabli vedaja kasuks, siis ma täitsa imestan, et keegi üldse loa annab, et oma maalt läbi kaevata. Ise tahtsin üht krunti osta mingi hetk, kust jooksi ka äärest kaabel läbi ning selle omaniku kasuks oli servituut, ehk siis tegemist on minu maaga aga pean tegema kõik selleks, et see kaabli omanik seal suva hetkel oma asju teha saaks...

[HDvurle]

[indrpo]

HDvurle, Kui kaabel kusagil pooleks võetakse, on vaja teha kaks jätku. Iga keevitus või jätk lisab signaalile sumbuvust.
Paigaldaja ja keevitaja ei peagi seda teadma, et pikkadel magistraalidel võib iga ühik olla oluline.

Ma arvan, et uudises mõeldi pigem seda, et iga kaablit ei olegi mõistlik hekseldada vaid liitumine tuleb teha lähimasse liitumispunkti või kaevu, kus on juba jätk.

[HDvurle]

[indrpo]

HDvurle, ma kirjeldasin magistraalkaabli lõikust või lõhkumist. Seal ei saa ju koorijaga lihtsalt kiudu välja võtta.
väga hästi jäi meelde kui kunagi raplas tehti tee servas maaproovi puurimist tee ehituse tarbeks ja otse kümnesse pandi. maakond oli pool päeva tumm (sel hetkel polnud optiline ring veel käimas)
Igal juhul tuli rajada kaks kaevu jätkudega ning mingi 7-10M vahega.
Misiganes jätk on paha, isegi valguskaablil ja enamasti magistraalis, nendel kaablitel töötavad 100km SFPd ja lingid ning ikkagi iga parameeter loeb.

See selleks, põhimõte on sama, kõrgepinge kaablist klient keset põldu elektriliitumist ei saa, läheb oma kaabliga lähima alajaamani mis võib olla kilomeeter.

[RCC]