[H_K]

Tõsi, ratta efektiivsusest maksimumi pigistamiseks on vajalik võimalikult väikse veeretakistusega takistustest vaba pind nagu teed, raudtee.
Need robotkimalased, telekast näinud isegi lendavat robottuvi, kui ujuvat robotkala on rohkem selle aastatuhande teema, kus neid aretisi tehtud tänu tänapäevasele pisikesemõõtmelisele-kaalulisele arvutile-sensoritele on võimalik seda lihtsamalt teostada, aga mitte niivõrd hädavajadusest, et just robotkala-kimalane-tuvi on inimkonnal puudu. Samas mõnes teises teemas näiteks HIV/AIDS-i vastane vaktsiin-ravi on teadlikult sajad-tuhanded teadlased kümneid aastaid kindla eesmärgiga tööd teinud.
Umbes sarnane, miks Everesti otsa ronitakse, poolustele kiputakse, Kuu peal käidi või ilma abivahenditeta süvasukeldumisrekordeid püstitatakse - otsene praktiline vajadus-kasu puudub, tehakse sest suudetakse teha, saab endale ja teistele demonstreerida võimete piire. Teadlased-insenerid tahavad ka oma võimete piire demoda - robotkimalased-jm tagab vajaliku tähelepanu, tähelepanu saab konverteerida oma tegevuse rahastamiseks.

Ja see, kui robotkimalase valmistaja üritab oma aretisele praktilist kasu külge pookida, milleks seda saaks kasutada, olgu luuramiseks, vareme pragudest hädaliste otsimine vm, ongi rohkem selline punnitatud teisejärguline teema - enne leiutame asja, pärast nuputame kas ja miks meil seda vaja võiks olla

[NATAS999]

[Wiltz]

sellise pakkumisega välja tulemine tõestab väga efektiivselt sinu IQ ühekohalisust sry, nothing personal...lihtsalt kordan sinu enda öeldut antud juhul

fakt on hoopis see, et igasuguse matkimise seisukohalt on olemas väga erineva keerukusastmega lähkeülesandeid, mõned on väga lihtsad, mõned üsna keerukad ja mõned paistavad olevat realiseerimatud. "üritada aju ehitada" muidugi võib, keegi ju ei väida, et seda ei võiks üritada ja eks vist ka üritatakse. Aga see ei tähenda, et see lähiajal (näiteks meie eluajal) reaalsuseks saaks. ja samas ei pruugi see kunagi reaalsuseks saadagi.

mingi mehaanilise junni valmis ehitamist aju kopeerimisega võrrelda on ikka pehmelt öeldes väheke lihtsameelne..

[tahanteada]

[napoleon]

[NATAS999]

Wiltz, juurte juurde tagasi. kas selle pärast, et ei pruugi võimalik olla, on valitsustel mõistlik kogu sellele valdkonnale vesi peale tõmmata? mida on võimalik kvantarvutitega teha, seda ka vist praegu ei oska keegi ennustada.

tahanteada, aga kui seda triljoni realist koodi kirjutab 100'000 inimest, kes kõik kirjutavad 1 miljon koodirida aastas, siis kulub aega 10 aastat. loogikaülesanne, mida su loogilist mõtlemist oskav Neuron-aju ei suutnud välja mõelda.

[napoleon]

NATAS999, tahanteada üllitistele vastamiseks pole mõtet aega kulutada.

Isegi lihtlabane masinõpe, mis on tänapäeval juba olemas, kummutab tema teooria et masin täidab if-then-else loogika järgi algoritmi ja tema käitumine on 100% ennustatav. Jah, masinõpe pole veel AI, aga eitahateada väite kummutab ikkagi.

[rex]

Nonäed, kuidas keegi püstitatud ülesannet lahendama asub - ostab oomipoest miljon üksikut transsi, laob need söögilaual virna ja kurdab võimatust või avastab, et tal on juba laua all (või isegi peal või koguni taskus) paar mitme biljoni (tuhande miljoni) transiga integraallülitust, mis juba laulavad, tantsivad ja löövad trummi.

[AlvinL]

Jutt jõuab tõenäoliselt selleni, et inimese aju ei saa järgi teha ainult loogika väravate baasil. Ei ole informaatika/IT tudeng, aga siiski ei ole täheldanud, et esmakursuslastele midagi sellist räägitakse. Kasti sees mõeldes peab ükskõik, mis elektroonika tuginema (vähemalt) esimest järku loogikale [sest selles keeles väljendatakse loogika väravad]. TT väide, et transistoritega ei saa jäljendada inimese aju on sama hea kui öelda, et inimese aju ei saa kodeerida esimest järku loogikas. Usutakse, et see on nii, kuid ammendavat tõestust ei ole [on filosoofilisi argumente, kuid need kahjuks ei päde]. Puhtalt mõtteharjutused mh intuitsioonist ja sellega kaasnevatest loogilistest raskustest ei näita veel, et ülesanne on võimatu. Võimalik, et probleem ongi kasti sees mõtlemisega.

Filosoofiline küsimus: kas puhtformaalselt on võimalik "kastist välja mõelda"?

[napoleon]

[rex]

Jõuame sinnani, et kas on olemas teine (või isegi kolmas, neljas jne) dimensioon, mida me lihtsalt ei taju? Ma ei julge surmkindlalt väita, et ei ole, kuna pole näinud ega tõestatud.

[Tanel]

"Her" on ka üks selleteemaline huvitav film.
Seal küll AI sai lõpuks nii targaks, et tõmbas maamunalt lesta.

[sant]

[NATAS999]

sant, see on pull värk jah, keskmiselt oleme 20ms ajast maas ja mida pikem mees, seda pikema mõtlemisega on, ehk siis vanarahval oli 100% õigus, kui ütles "pikk nagu latt, loll nagu tatt."

[AlvinL]

20 ping on väga helde, praktiliselt lag-free. Pigem 200ms või isegi pool sekundit.

[NATAS999]

[Wiltz]

kõik see jutt on tore küll, kuid ei puutu mitte kuidagi AI'sse ega ka sellesse, kas ja kuidas on võimalik inimese aju või taju järgi teha transside ja loogiliste arvutuste peale.

me võime tajuda "kõigest 1%" või ka kõigest 0.01%, ikkagi on seda üsna palju ning ikkagi on nii, et mõni isend tajub küll idee järgi justkui samu asju, kuid oskab teha selle baasil palju targemaid otsuseid. nagu ka õppimisega, inimesed arendavad oma mõttevõimet elu jooksul uskumatult erinevale tasandile. mõni on ja jääb lolliks nagu lammas, mõni teine on einstein või newton ja tuletab reeglid, mille järgi kogu maailm toimib. see näitab TEGELIKKU inimese aju võimekust...ja keerukust!
teha järgi tuhmi ahvi, kes jagab päev otsa kuskil putkast limonaadi ja burski ning päeva lõpus followib lolli näoga mingeid insta poste ja joob end täis. see ei ole ehk tõesti kuigi keeruline ja põhimõtteliselt oleks planeet maa jaoks väga kasulik...aga ainult juhul kui need tuhmid ahvid saaks ühtlasi ka kuidagi "kustutada" ja asendada AI'ga, kes ei tarbi ega kuluta mõttetult ressursse. Kuid tarka inimest järgi teha...no isiklikult ei usu, et sel sajandil taolist asja juhtub

[H_K]

[napoleon]

[AlvinL]

Üleeelmisest postitusest loen välja seda, et intelligentse on erinevaid: matemaatiline, kehaline, vaimne (loominguline?) jne. Seega ei peaks rääkima mingisugusest "üldisest intelligentsist". Samas, pole kuskil näinud, et millegi intelligentsust mõõdetakse tuntud teadlaste järgi. Ma ka enne ütlesin, et masinõpe on optimiseerimise riistapuu: närvivõrk on mudel mingisugusest väga konkreetsest asjast. Alpha zero ei tea ööd ega mütsi kirurgiast või mehaanikast, samas mängib malet paremini kui ükskõik, kes. See ei tähenda, et AZ on intelligentne (vastasel juhul mitteintelligentne inimene ei saa midagi teada, mis on absurdne), vaid algoritm on piisavalt efektiivne, et analüüsida lühikese ajaga mänguväljakut ja teha otsus.

Miljonite seoste vaheline töötlus on lootusetu ülesanne. Enne jõuab päike ära kustuda, kui arvutused tehtud saavad. See on eksponentsiaalse keerukusega ülesanne, kui keerukuse mõistet pruukida (üldisel juhul ka NP-complete, kui veel täpsemalt väljenduda). Masinõpe annabki alternatiivi nö jõuga arvutamisele. Vastus ei ole garanteeritult õige, vaid mingi (väga suure) tõenäosusega õige. Ometigi ei matki see intelligentsi.

Ehkki masinõpe on väga efektiivne teatud aladel, keelteõppimisel on praegune progress võrreldav paari-aastase lapse võimekusega. Inimesel on midagi, mis muudab paljud sellised ülesanded (suhteliselt) triviaalseteks. See midagi ei ole jõuga arvutamine ega masinõppe kombel statistika (alateadlik) rakendamine. Maagia

[rex]

Kuni meil on olemas andmesidevõrk, pean ma siiski tõenäoliseks, et reaalselt õppimisvõimeliseks arenenud kood üritab iga hinna eest ühineda ja kogu arvutusvõimsuse haarata, mitte ei kükita igaüks oma etteantud füüsilise transistorite kogumi otsas. See võiks olla üks kriteerium, mille järgi teda intelligentseks pidada. Kuniks omas kitsas niššis inimese poolt ette antud tööd teeb, on see ikkagi lihtsalt programmeeritud masin.

Sellega nõus, et areng ei pea sugugi 1:1 puuduliku inimlooma aju sarnaselt käima. Tõenäoliselt takistabki hetkel arengut suuresti see, et laboris püütakse AI-d meie sarnaselt mõtlema suruda. See on esimene asi, mille päriselt õppimisvõimeliseks muutunud kood endalt maha optimeerib. Tõelise AI teke on plahvatusliku tagajärjega.

Kui teema pealkirja juurde tagasi tulla, siis ka siin on inimese ja seda asendava masina töötegemise erinevuses analoogia: näiteks korstent pühkima ei lähe tulevikus mitte nööri otsas luuaga androidrobot, vaid spets kujuga droon, mis ise tervenisti lõõrist läbi käib. Toitu valmistab 3D-printeritega tooteliin, mitte põllega androidrobot pliidi ees. Isesõitva veoki kabiinis ei istu samuti androidrobot - pole enam kabiinigi. Kõik kontorid kaovad, kuna kood ei vaja kontoritooli ega -lauda. Tühjaks jäänud majad lüüakse täis serverirack'e. Hiljem võetakse üldse maha või lastakse laguneda, kuna lihtne plekkangaar on selleks palju tõhusam. Pole mingit vajadust soojustada ega kütta.

[napoleon]

[rex]

Põlvkond või paar vahetub ja eelistused muutuvad kardinaalselt. Vaata taksoteemat, kui paljud seal juba kirjutavad, et ei taha taksisti lolli loba kuulata ja hea meelega tellikski umbkeelse, et saaks rahus klapid peas ja nina ekraanis passida. Volgade ajastul oli taksistiga lobisemine väärtus omaette - internetti ei olnud ja taksist oli korralik infoallikas. Samalaadselt ei pruugi tulevane põlvkond võtta suusissegi toitu, mis pole tulnud nende enda käega avatud vaakumpakendist. Teine inimene tekitab võõristust. Seksirobotidki on juba inimesest palju optimaalsema kujuga - paljuski hoopis andurkostüüm + VR.

Matrix oli muide väga hea visiooniga ulmekas. Ilmselgelt on inimaju (kesknärvisüsteemi) võrguadapter ja kookonites elamine inimkonna tulevik. Inimene on täpselt nii mugav, nagu tal olla lastakse ja muutub paugust abituks valdkondades, millega tal endal enam tegeleda ei tule. Veel paar põlvkonda ja ta tahab ise bioelektrijaama elemendiks olla...

Või kas me ehk juba ei ole?

[delef]

010101010101010101010101010

[NATAS999]

rex, taksistiga on tore ainult siis vestelda, kui on normaalne mõistlik inimene. on juhtund ka selliseid, kes ainult mölisevad ja näitavad, millise nurga peal ja kellega keppi teind. sellise asemel olgu tõesti parem juba umbkeelne neeger.