[Tanel]

PRESSITEADE - Samsungi ja CybExeri koostöös valminud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu kohaselt on lausa 44% eestlastest puutunud otseselt või kaudselt kokku olukorraga, kus nende või nende lähedaste kontosse on häkitud või on nende andmed mingil muul viisil lekkinud. Põhiliselt on tegu e-maili pettuste ohvriks langemisega, kuid häkitud on ka inimeste sotsiaalmeediakontodesse.



„Kõige olulisem, mis uuringust välja tuleb on see, et kuigi paljud eestlased on andmelekete ja kontode häkkimise ohvriks ise langenud ja 84% on enda andmete turvalisuse pärast mures, ütleb 53% vastanutest, et nad ei tea, mida sellises olukorras peale hakata. Enamik ei ole midagi kuulnud ka telefonides olevatest turvalahendustest, mis nende andmeid kaitsta aitaksid. Näiteks erinevad paroolihaldurid või Samsungi telefonide puhul Knox turvasüsteem. Selgelt on väga oluline viia inimesteni teadmine, kuidas end küberruumis ja eriti just mobiilide maailmas paremini turvata,“ ütles Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma.

Aasma lisas, et nutiseadmete turvalisusele suurema tähelepanu pööramine on oluline just seepärast, et nagunii liigub juba suurem osa meie personaalsest informatsioonist mobiilide kaudu.



Küberteemadega seonduv on uuringu kohaselt eestlaste jaoks oluline. 84% vastanutest ütlesid, et nad on enda andmete turvalisuse pärast kas mingil määral või väga mures. Samas ei otsi suurem osa inimesi (59%) aktiivselt infot antud teemal, et püsida kursis uute arengutega küberturvalisuse vallas. See kajastub ka inimeste käitumises. Näiteks ei kasuta 13% vastanutest jätkuvalt enda telefonis mitte ühtki sisselogimissüsteemi, mis tähendab, et nende telefon ja sealsed andmed on pidevalt ilma igasuguse kaitseta. Samuti lükkab iga kümnes eestlane telefoni tarkvarauuendusi edasi nii kaua kui võimalik või ei tee neid üldse.

„Lisaks võib välja tuua andmete varundamist. Ligi kolmandik (29%) ei varunda enda andmeid absoluutselt ning 42% kasutavad selleks välist kõvaketast, mis võib küll toimida, kuid ketta kadumise või varguse puhul on andmed taaskord läinud,“ sõnas küberhügieeniettevõtte CybExer vanemanalüütik Hans Lõugas. „Neljandik vastajatest hoiab enda tööga seotud andmeid samuti enda isiklikus mobiilis, mis võib kõike eelmainitud arvesse võttes olla väga ohtlik.“



Antti Aasma ja Hans Lõugase sõnul tuleks turvaaukude ja andmete lekkimise vältimiseks kõigepealt kasutusel võtta küberhügieeni põhitõed. Loomulikult tuleks kaitsta enda telefoni lihtsate meetmetega nagu PIN kood, sõrmejäljelugeja või näotuvastus, et pahalane ei saaks telefoni varastamisel sellesse ilma igasuguse takistuseta sisse. Seejärel tuleb rakendada rangemaid turvameetmeid paroolides. Valida pikemad, sümboleid ja suurtähti sisaldavad paroolid ja ideaalis kasutusele võtta paroolihaldur, mis aitab parooli inimesel ka ise valida.

Samuti tuleks uue seadme soetamisel uurida, milliseid turvalahendusi see kasutab, sest ka seadmete enda või neis kasutatavate lahenduste turvalisuse tasemed on erinevad. Õngitsuskirjade või petuskeemide tuvastamisel on oluline teavitada sellest teenusepakkujaid.

Samsungi ja CybExeri tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringus osales Eestis 1021 18-64 aastast inimest. Uuring viidi läbi vahemikus 30.08 – 03.09.2019. Osalejatest 51% olid mehed, 49% naised ning 69% olid rahvuselt eestlased ja 31% muust rahvusest.

Allikas: Samsung Electronics ja CybExer Technologies

[LKits]

Kahjuks ei teata jah ning ei võeta ka IT-personaliga ühendust, sest kardetakse riielda saada...

Phishing on tänapäeval nii tavaline, et lausa hirm hakkab. Inimesed usaldavad "itimehi" ning e-kirja saabumisel tormavad suvalistele lehtedele parooli muutma. Äkki jääb kontost ilma või midagi.

Aga üheks lihtsaks põhjuseks on see, et kuvatakse e-posti kliendis ainult nime ning e-posti aadressi mitte.
Samuti ei ole nimesid võrdlevaid süsteeme. Ehk kui ettevõttes on nimi "Jaan Juurikas" ning saabub nimekaimult kiri, siis võiks olla mingi bling bling. Palju neid nimekaime siis ikka on...