praegune kellaaeg 01.05.2024 10:51:39
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
Kas pooldad rohepööret? |
Jah, tingimusteta, isegi majanduse ja heaolu drastilise kahanemise hinnaga |
|
8% |
[ 5 ] |
Pigem jah, mõõdukalt, rõhku tuleks panna reaalsele keskkonnahoiule |
|
35% |
[ 20 ] |
Pigem ei, rohepöördest Euroopas pole Maa klimale suurt kasu |
|
3% |
[ 2 ] |
Plaanitaval kujul kindlasti mitte, see hävitab Eesti ja Euroopa majanduse konkurentsivõime |
|
52% |
[ 30 ] |
|
hääli kokku : 57 |
|
autor |
sõnum |
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
17.04.2024 21:25:18
|
|
|
SSD kirjutas: |
sakinaga, Jah, kiirust võiks veel alla tõmmata, saaks veel vaiksem ja rahulikum. (H) |
Pigem on küsimus, et kas näiteks fooritsüklid on vahepeal paika saadud? Ise sõitsin vaid lõiku Liivalaiast, mitte tervet tänavat.
|
|
Kommentaarid: 157 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
149 |
|
tagasi üles |
|
|
SSD
HV Guru
liitunud: 18.01.2006
|
17.04.2024 21:30:08
|
|
|
sakinaga kirjutas: |
SSD kirjutas: |
sakinaga, Jah, kiirust võiks veel alla tõmmata, saaks veel vaiksem ja rahulikum. |
Pigem on küsimus, et kas näiteks fooritsüklid on vahepeal paika saadud? Ise sõitsin vaid lõiku Liivalaiast, mitte tervet tänavat. |
Siingi pole kokkulepet. Et kas sujuvalt või hakitult. Arvamusi on mitmeid.
|
|
Kommentaarid: 307 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
261 |
|
tagasi üles |
|
|
sant
HV veteran
liitunud: 04.08.2003
|
17.04.2024 23:36:04
|
|
|
Tanel kirjutas: |
See eest on meil veelgi puhtam õhk ja veel vähem müra, kuna kõik väljasurnud
Mis siis, et riik käriseb õmblustest lõhki ja teeme Kreekat, aga õhusaaste jääb ju rangelt vaid Hiinasse /s
Rohepöörde viljad ongi nüüd reaalselt kohale jõudmas..
Haige värk. Eks vaatab, mis paari aasta pärast saab üldse... |
Pangad on rahul
tsitaat: |
Banks have drawn extensive public scrutiny in most euro area countries for swiftly increasing the cost of their loans while keeping the remuneration of deposits low in response to the rate hikes. But this is indeed the reason for the current profit boom: the annualised return on equity for euro area banks in June 2023 is close to 10%, compared to an average of 4% during the previous decade. This boost in profits has been perceived as unfair by many
|
https://www.esm.europa.eu/blog/are-banks-profits-here-stay
Elame edasi ja jääme vaesemaks, aga peaasi et pankadel ikka hästi läheks, sinna me raha ju voolab lõpuks
_________________ So, at the end of the day, after I have butchered all the nvidiots all around me, standing alone in a pool of blood surrounded by the corpses of my victims, a horrible truth reveals itself to me: I am an amd\ati fänboy...and I must do my dark masters bidding, for I am damned for all eternity... |
|
Kommentaarid: 67 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
60 |
|
tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
21.04.2024 10:01:16
|
|
|
Tore ikka seda iina juhtivat rohepööret vaadata.. mida aasta edasi seda hullem sudu..
F1-es näitas varasemaid etappe ja sudu oli kordades lahjem.
Aga no, kommunistid..
|
|
Kommentaarid: 1007 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
727 |
|
tagasi üles |
|
|
rmc
Aeg maha 1p
liitunud: 28.06.2005
|
22.04.2024 17:16:51
|
|
|
Spoiler
ref kirjutas: |
rmc kirjutas: |
ref kirjutas: |
rmc, päikese tegelik omahind, doteerimata, on kusagil 30-35 eurot MWh kohta. Tuulel 40-50 eurot MWh kohta. Praegused madalad hinnad on AINULT dotatsiooni abil saavutatud.
Põlevkivil on omahind, enne riigimakse, kusagil 2-3 eurot MWh kohta. Peale riigimakse ~25 (EE väitel, 14 TTJA seisukoha alusel).
Keskmine tuumareaktori MWh hind, Kanada näidel, on nagu ma juba kirja panin - 8-10 eurot MWh kohta. Kütuse hind tuumajaamas on alla 0.1 sendi MWh kohta.
(eelnevad on paberinurga arvutused) |
Jääb endiselt arusaamatuks, miks tähelepanu mujale viid...
Mu küsimus oli kitsalt selles, et kui meil on käesolev seis, siis, kuidas see tuumajaam meil turule mahub.
Kui tuleb doteerituna, siis peaks sellest nii ka rääkima, mitte tootma muinasjutte, kuidas ülikasumlik äriprojekt on - kogu avalik kulu peaks olema selgelt ette teada.
Tsiteerin ka oma 2022.10 postitust käesolevast teemast:
|
Alustuseks - allikakriitilisust palun. Viidatud arvamusartikli autoril on isiklikud ärihuvid mängus ning artiklis on konkreetsed valed (mis inimeselt, kes on magistri tasemel õppinud tuumaenergiat, on ikka väga häbiväärt).
Konkreetselt väidetakse, et - Tuumajaam seevastu ei sobi reservi, sest seda ei saa välja lülitada. - see on konkreetselt räige vale. Iga soojuselektrijaam on välja lülitatav ja iga reaktor on hetkega suletav (elementaarse turvalisuse tõttu).
Veel, Viimaste tuumajaamade ehitamine on kestnud keskmiselt kolmteist aastat. on jällegi vale - dekaadi jagu vanad andmed annavad ~80 kuud (6.7 aastat) ja uuemad 89 kuud (7.5 aastat) keskmiseks (https://inis.iaea.org/collection/NCLCollectionStore/_Public/42/105/42105221.pdf ja https://www.statista.com/statistics/712841/median-construction-time-for-reactors-since-1981/).
Lisaks on kogu argumentatsiooni aluseks EE imelik plaan ja AP1000 reaktor, mida ei ole mitte keegi, kel natukenegi tegelikku tausta, välja pakkunud. BWRX-300 on teistes mõõtudes ja teistes mastaapides nii, et toodud argumendid (millest mõned, nt läänes levinud ülekulu, on isegi korrektsed) ei ole pädevad. Välja on toodud ka väide, et BWRX-300 reaktoreid ei ole kusagil - see on toodud, tõenäoliselt meelega, välja poolikult - BWRX baseerub Hitachi ESBWR ja ABWR reaktoritel (kasutades esimese passiivdisaini ja teise reaktorielemente), neist viimaseid opereerib maailmas 8. Väited, et "see on uus ja eksperimentaalne tehnoloogia" on FUD - sisuliselt iga reaktor on väikeste modifikatsioonidega, uusimad disainid on esimene kord ajaloos kus disainimuutusi pole.
Sama arvamus teeb ka räiged eeldused, et reaalselt uued ja katsetamata tehnoloogiad massiivse salvestuse osas "on lahendatud 2044 aastaks" kuigi selleks puudub igasugune argumentatsioon... Kui üks väidetavalt keeruline ja eksperimentaalne tehnoloogia ajab eelarve meeletult lõhki ega toimi soovitud ajaraamis siis kuidas peaks toimima teine, ekspermentaalne tehnoloogia mille sarnast pole mitte kusagil terves maailmas varem rajatud (massiivsed akupargid näiteks).
Hindade võrdluse juures sobib tihti oponentidele tuua aluseks Hiina programme taastuvenergia poolelt, kuid ignoreeritakse Hiinlaste tuumaenergia edenemist (mis on kordi efektiivsem kui euroopas, bürokraatia ja kaasamine võtmesõnadeks).
Nüüd konkreetselt "kuidas see tuumajaam meil turule mahub" - üldistades on meil täna ca 2GW tootmisvõimsust millest on juhitav kusagil 1.6GW. Seda ainult Eesti enda turul. Sellest 1.2GW läheb 2030 aastaks kinni, tõenäoliselt (kui roheplaanid läbi lähevad) kõik 1.6GW. Nipet-näpet saab juurde aga meil on täna ja praegu puudu vähemalt 300-400MW tootmisvõimsust. Eraldi on ka stabiilsusreservi turg kus istub üks EE põlevkivi jaamadest, see jaam ei tohi enam peale 2030 aastat mitte midagi toota ja sellele ei ole asendust.
Baltikum laiemalt vajaks täna ja kohe 2-3GW juhitavat tootmist.
Potentsiaalsed akuprojektid suudaks tagada parimal juhul 5GWh varu umbes 24h perioodi peale (ehk, et juhitav väljund oleks kuni 200MW tervele turule). Need projektid suudavad parimal juhul tagada hinna ühtlustamist ja vältida hindu nagu 4 eurot kWh eest. Reaalselt, peale 2030 aastat, praeguse suunaga on meil keskmine hind kuhugi 1-2 euro kanti kWh kohta ja seda kiputakse tuimalt ignoreerima.
Ehk, et "kuhu mahuks 300-400MW tootmist" - otse turule ja kohe praegu.
See käib kuidagi ringiratast - iga natukese aja tagant tulevad mingid eksitavad väited kusagilt kus maalitakse tuumareaktorist eksitav pilt ning promotakse mingeid hüpoteetilisi tehnoloogiaid (parimal juhul asju mis väikses mastaabis toimetavad kuid mida pole veel suudetud üles skaleerida), tüüpilised väited on ikka mingid kontekstit välja rebitud infokillud või poolikud avaldised. Kõige rohkem ajab kopsu üle maksa paar-kolm lausvalet mis on poolikute tõdede vahele topitud... See "ei saa välja lülitada" väide ujub ka iga 2-3 aasta tagant üles, teine on kord varasemalt mainitud tagurpidine arusaam radioaktiivsusest.
Kõik need arvamusartiklid on turule väga, väga kehvad, sest enamus auru kulub jamaga tegelemisega selmet, et tegelikud tasuvusuuringud ja potentsiaalsed disainid läbi käia. Tuumajaam on variant aga kui selle vastuargumendid ei ole tehnilist ja füüsikalist laadi on see BS ja pikendab (tänaseks juba kohati välistab) tegelike juhitavate tootmisvõimsuste turule tulekut. |
ref, alustuseks - NB! Artikkel on 2021. aastast. Sel ajal räägiti meil vist "parim olemasolev tehnoloogia" juttu veel?
Isiklike ärihuvide osas võiksid kollusiooni ehk lahti seletada, kuidas seda täpsemalt näed.
Konkreetsed valed oleks mõistlik ümber lükata ja nende osas soovitaks ka autorile kirjutada, saad hiljem vastuse siia panna.
georg@gridraven.com on ta e-mail
1) Aga on ju tõde, et seda ei saa pidevalt ega kiiresti sisse-välja plõksida, mida sisuliselt vaja oleks?
2) Ehitusaegade osas oleks mõistlik küsida talt allikaid, kuigi mõistlik oleks, et ERR nõuaks neid juba eos.
3) Imeliku plaani ja reaktoritüübi osas vaata algusest NB!-d - vaata väiteid ajalises kontekstis. Lisaks on su väide, et kogu argumentatsioon põhineb neil kahel, täiesti väär.
4) Kas kusagil oli BWRX-300 reaktoreid artikli ilmumise hetkel? Jutt, et põhineb vanal, ei muuda ju tõika.
5) Olen nõus, et akude osas on ebamäärane optimism jabur, ent lahendusi tekib ilmselt üksjagu. Alternatiivenergeetika osas oleme lapsekingades, siiski.
6) "Hindade võrdluse juures sobib tihti oponentidele tuua aluseks Hiina programme taastuvenergia poolelt, kuid ignoreeritakse Hiinlaste tuumaenergia edenemist" on juba täielik absurd, sest a) miks oponeerid artiklile "sobib tihti oponentidele tuua" vormis? ajuvaba; b) Hiina ja Venemaa tuumaenergia valdkonnad on välja toodud kui poliitilistel põhjustel ebasobivad - sisuliselt on vaadatud kõike, mis maailmas on.
7) "Ehk, et "kuhu mahuks 300-400MW tootmist" - otse turule ja kohe praegu." Millise hinnaga? Elektribörsile?
8) "...enamus auru kulub jamaga tegelemisega selmet, et tegelikud tasuvusuuringud ja potentsiaalsed disainid läbi käia..."
Jääb arusaamatuks, miks sa mu turulemahtumise (ja potentsiaalse doteerimise) osas küsimise peale "jamaga tegelema hakkasid", selmet konkreetselt vastata. Siiani umbmäärased "kõik suurepärane" vastused, mitte konkreetsed turule vastavad vastused.
9) Kokkuvõtvalt võiks öelda, et kuniks ükshaaval ja eksitavalt ning poolikult asjadega tegeleda, ei jõuagi kuskile, ongi "jama tegelemine" ja "jamaga tegelemine".
Võinuks võtta kõik väited ette ja sisuliselt argumenteerida, ent kahjuks taas, nagu alati.
Objektiivsuse kontrollina võiksid võtta mõned enda seisukohta negatiivses valguses näitavad pädevad argumendid ning neidki tunnistada. Loodetavasti ise kaaludes vähemalt teadvustad, millised on sinu pushitava suuna negatiivsed küljed või mõistlikud vastuargumendid, mis pädevadki.
AGA
Küsimus on endiselt - kuidas mahub see elektriturule? Kui suure osa ajast see töötab ja kui suure osa ajast jõude seisab ning, mis saab selle tõttu äriplaanist-tasuvusajast ja seega energiahinnast?
Ehk konkreetsem küsimus on endiselt - kas me räägime doteeritud tuumajaamast või vabaturule võrdsetel alustel tulevast tuumajaamast?
Jääb arusaamatuks, miks endiselt teemad läbivalt laiendada ning elevanti ruumis ignoreerida. Võinoh, õigupoolest tundub see kõnekana.
elukaz kirjutas: |
See ei saa välja lülitada on üldse imelik jutt, täpselt samamoodi "ei saa" välja lülitada päikse või tuulejaamu. Võrgust saab iga jaama hetkega lahti ühendada, nt läheb liin katki ja selle vastu peab failsafe olema. Kui ei ole siis ei saa taolist jaama ehitadagi. |
Jah, ent päikese- ja tuulejaamadel on ületootmine ju äriplaani eos sisse arvestatud. Küsimus ongi, kas see tuumajaama projekt arvestab sellega ning, kuidas?
Magic kirjutas: |
Ehk kuskiult pidevalt keerutatakse neid lollusi unustades, et meil pole pikemas plaanis normaalset varustuskindlust. |
Käesolevalt pole jutt varustuskindlusest, vaid sellest, kas (seni) varjatud dotatsioon on äriplaani sisse arvestatud või mitte.
ref kirjutas: |
Jäin mõtlema, et vb argumenteeritakse, et tuumareaktorit ei anna kiirelt välja lülitada mis on jällegi üks tüüpiline asi mida kontekstist välja rebitakse.
https://en.wikipedia.org/wiki/Scram
Sisuliselt on protsess igal reaktoritüübil erineva kestvusega aga laias laastus paar (kuni kümmend) sekundit ja termiline väljund läheb 100% pealt 7% peale. Konkreetselt nt Fermi pakutud BWRX-300 reaktoril 870MW termilise väljundi pealt ca 60-61MW peale.
Lihtsalt võrdluseks - Iru elektrijaamal (https://et.wikipedia.org/wiki/Iru_soojuselektrijaam on termiline väljund maksimaalselt 764MW. Seal on ka jäätmepõletusplokk võimsusega ~50MW. Ehk, et selline "tavainimese" jaoks mõistetav paralleel oleks - Iru lükkab oma peamise gaasiploki kinni ja jätab jäätmepõletuse jooksma... Too soojus kütaks ehk mingi osa Lasnamäed ära. Irus, kui soojusvõrk seda ülejääki vastu ei võta, lükatakse otse suurde jahutuskorstnasse, seega - argumenteerida, et 60MW vajab meeletut infrat passiivseks jahutuseks (BWRX on disainitud passiivjahutusele, sarnaselt CANDU-le) ei oleks kah pädev ja sisuliselt on loetud sekunditega reaktor kinni ning võrgust väljas.
Keskmine gaasiturbiin vajab rohkem aega, et tuurid maha saada (jah, jõuab lõpuks nulli kiiremini aga 100% -> 7% ei suuda ükski teine tootmisvõimsus end reguleerida nii kiirelt) |
Väidad siis, et on turul olevatel "taastuvenergia ülekülluse" hetkedel kasutatav see süsteem?
Lisaks - kas äriplaanis on sellega arvestatud?
pppd kirjutas: |
scram on ikkagi reaktori hädapeatamine, normaalne väljundvõimsuse reguleerimine peaks käima ikka kordades aeglasemalt. Samamoodi on reaktori uuesti käivitamise ja võimsuse suurendamisega, ei ole päris nii et suvalisel hetkel anname uuesti võtit ja siis gaas põhja. Loomulikult on iga reaktori võimsus teatud piirides juhitav, kuid kõige efektiivsem (ja mõttekam) on see ikkagi oma nimivõimsusel. |
Kas kuskil kasutatakse seda SCRAM-i selliselt?
ref kirjutas: |
Puhtalt paberi peal - raketitabamus ei põhjusta tuumaplahvatust, tekib küll olukord kus jaam seiskub ja suure tõenäosusega lekib midagi keskkonda (reeglina mingi saastunud vedelik), enamus probleemist on lokaalne (mõned ruutkilomeetrid) ja tuuma sulamise vältimiseks on võimalik tuum booriga üle ujutada. Põhimõtteliselt annaks reaktorit disainida ka nii, et vajalik boorikogus voolaks kenasti gravitatsiooni mõjul maapinnast allpool asetsevasse tuuma ja see on tegelikult täiesti adekvaatne arutelu koht - millised riskis on tõenäolisemad? Raketitabamus vs suurem üleujutus? Konkreetselt sama riskihindamine mis tehti kunagi Fukushimas (ja leiti, et raketitabamuse tõenäosus on suurem kui üleujutus ) |
Millise raketi tabamusest juttu?
Fermi tüübid vist arvestasid "kõige suurema ohuga, mis on", ehk täislastis lennukiga?
netcat kirjutas: |
https://www.err.ee/1609315818/ahti-asmann-kas-eesmark-on-kestlik-kahanemine-voi-elatustaseme-tous
tsitaat: |
Mingil hetkel saabub tulevik, mil ei ole enam KHG kvootide ostjaid, kuna KHG heidet enam ei ole. Saamata jääb nii 300+ miljonit eurot aastas KHG kvootide müügitulu kui ka väga palju ettevõtlus- ja tarbimismakse (kütuseaktsiisid, 100+ miljonit eurot põlevkiviettevõtete maksupanust, kahaneva puidusektori maksud).
Eesti hääletas selle poolt, et Euroopas lõpetataks hiljemalt 2035. aastal sisepõlemismootoriga autode müümine. Millised tarbimismaksud hakkavad asendama kütuseaktsiisi? Millised maksud hakkavad asendama tulevikus kvoodimüügitulu? Arvamusrännakud ei ole õige koht sellistele küsimustele vastuste otsimiseks.
|
Õigustatud küsimused mumeelest. |
Kas on kahtlusi, et asendavaid makse suudetakse tuua? Teedeehituse raha võiks tulla teedemaksust, see ei peaks praegugi tulema kütuseaktsiisist, sest pole ju loogiline maksustada negatiivset mõju, ent selle raha eest kohe soodustada sama mõju...
bladerunner kirjutas: |
Ma ei teadnudki, et Liivalaia tn õhusaaste on otse Hiinast pärit. Naiivselt arvasin et kohalikud on need kes peamiselt tossutavad... |
Tanel kirjutas: |
See on igakevadine tänavatolm.
Tossavaid masinaid on väheks jäänud, ülejäänud tuleks saata kohustuslikule ülevaatusele. |
Ei ole see õhusaaste igakevadine tänavatolm ühti - läbi talve on "mõnuga" tunda saanud dislade tossamist. Ja kuigi bensu (eriti) ei tunne, siis see, et näha pole, ei tähenda ka, et korras oleks.
Igasugune tolm on läbivalt lisaks sisepõlemismootorite heitmetele.
_________________
|
|
Kommentaarid: 195 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
181 |
|
tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
22.04.2024 17:33:50
|
|
|
rmc, korrutan ma ei tea mitmendat korda, et kohe täna ja praegu mahub turule 300+ MW tootmist (tegelikult isegi 1GW), lähima 10a jooksul 3000MW. Üks 290-300MW tuumaelektrijaam mahub täiesti vabalt ja adekvaatselt ära. Palun loen ka mida kirjutatakse, hetkel jaurad. Jälle. Kui tahad konkreetselt Fermi energia äriplaani siis Funderbeamis on see olemas, loe läbi (ma olen lugenud). Tee omale selgeks ka osakestefüüsika põhitõed, hetkel sa kahjuks ei hooma lihtsaid põhimõtteid (kontrollküsimus - kirjelda, oma sõnadega ja linkimata, kuidas toimib uraanil keevvee reaktor, see seletus oli omal ajal lausa põhikooli või gümnaasiumi füüsika programmis).
Ma ei hakka uuesti ja uuesti samu punkte läbi käima (ringiratast käib see arutelu). Võtad kontekstist välja omale sobivad allikad aru saamata, et enamus neist ajab umbluud (üks "eksperimentaalne tehnoloogia" ei sobi ja teine sobib, see on juba konkreetne punane märk mis näitab, et isik/allikas ajab jama).
Lühidalt - taastuvenergiaga ei toida mitte mingi nurga alt meie piirkonnas tarbimist ära. Ei ole võimalik. Füüsika ei luba. Jätame ulmelised teooriad termotuumast ja millest iganes välja (siia alla lähevad ka müstilised akuprojektid). Seega jäävad järele välislingid, juhitav tootmine, sõltumine naabritest (Läti-Leedu on samas augus kui meie, seega pmst ainult venemaa, teatud piirini ka Soome-Rootsi). Juhitav tootmine mingite ulmeliste tehnoloogiatega (mille alla täna vesinik läheb) ei ole hetkel ega lähiperspektiivis (vb 20-40 aasta pärast on, kui teaks investeeriks õigesse kohta) jätkusuutlik.
Meie valikud on laias laastus põlevkivi, gaas, uraan, mingi piirini ka biomass (ja umbes selles järjekorras on ka nende asjade mõistlikus/julgeolek).
|
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
630
HV kasutaja
liitunud: 21.01.2004
|
22.04.2024 20:42:59
|
|
|
ref kirjutas: |
rmc, korrutan ma ei tea mitmendat korda, et kohe täna ja praegu mahub turule 300+ MW tootmist (tegelikult isegi 1GW), lähima 10a jooksul 3000MW. Üks 290-300MW tuumaelektrijaam mahub täiesti vabalt ja adekvaatselt ära. Palun loen ka mida kirjutatakse, hetkel jaurad. Jälle. Kui tahad konkreetselt Fermi energia äriplaani siis Funderbeamis on see olemas, loe läbi (ma olen lugenud). Tee omale selgeks ka osakestefüüsika põhitõed, hetkel sa kahjuks ei hooma lihtsaid põhimõtteid (kontrollküsimus - kirjelda, oma sõnadega ja linkimata, kuidas toimib uraanil keevvee reaktor, see seletus oli omal ajal lausa põhikooli või gümnaasiumi füüsika programmis).
Ma ei hakka uuesti ja uuesti samu punkte läbi käima (ringiratast käib see arutelu). Võtad kontekstist välja omale sobivad allikad aru saamata, et enamus neist ajab umbluud (üks "eksperimentaalne tehnoloogia" ei sobi ja teine sobib, see on juba konkreetne punane märk mis näitab, et isik/allikas ajab jama).
Lühidalt - taastuvenergiaga ei toida mitte mingi nurga alt meie piirkonnas tarbimist ära. Ei ole võimalik. Füüsika ei luba. Jätame ulmelised teooriad termotuumast ja millest iganes välja (siia alla lähevad ka müstilised akuprojektid). Seega jäävad järele välislingid, juhitav tootmine, sõltumine naabritest (Läti-Leedu on samas augus kui meie, seega pmst ainult venemaa, teatud piirini ka Soome-Rootsi). Juhitav tootmine mingite ulmeliste tehnoloogiatega (mille alla täna vesinik läheb) ei ole hetkel ega lähiperspektiivis (vb 20-40 aasta pärast on, kui teaks investeeriks õigesse kohta) jätkusuutlik.
Meie valikud on laias laastus põlevkivi, gaas, uraan, mingi piirini ka biomass (ja umbes selles järjekorras on ka nende asjade mõistlikus/julgeolek). |
Mille pealt see 300 MW tuleb? Teoreetiliselt mahub turule kogutarbimine+kõik välisühenduste jagu. Oleneb hinnast ikka. Ehk tegelikkuses on see 300 täiesti random number. EE jaamade töötamise järgi on suhteliselt hea näha, mis hinnaga ja kui palju mahub. Reaalselt seisaks tuumajaam siiski tihti tühja ka. Ilmselt siiski rohkem, kui pooldajad välja toovad.Siis järsku enam see "tasuvusarvutus" ei päde. Mis tähendab, et see hetk kui turule tulevad, ei ole ka hind enam see, mis lubati. Jah, juhitavat on vaja - selles pole küsimus.
Paneme siia juurde selle, et maksumaksja peab kogu jaama ümber oleva tralli (loe: tuumaagentuur) ka kinni maksma - siis on hind jälle teine.
Suhteliselt ausa hinnaga saaks teada ainult gaasijaama. Põlevkivi on määramatus suuresti EU tõttu. Tuumajaama numbreid ei saa osapooled klappima (suurusjärgus 50€-120€ käib jutt, olenevalt metoodikast).
Ma ei ole ka otseselt vastu, aga väita, et Fermi suust tuleb ainult puhast kulda on ka ikka väga vale. Nad on ärimehed ja tahavad äri teha, mitte varustuskindlust pakkuda. Nende eesmärk on kasum.
Vähemalt alternatiivsed arvutused on mõistlik lauale tuua.
|
|
Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
22.04.2024 21:27:35
|
|
|
630 kirjutas: |
ref kirjutas: |
rmc, korrutan ma ei tea mitmendat korda, et kohe täna ja praegu mahub turule 300+ MW tootmist (tegelikult isegi 1GW), lähima 10a jooksul 3000MW. Üks 290-300MW tuumaelektrijaam mahub täiesti vabalt ja adekvaatselt ära. Palun loen ka mida kirjutatakse, hetkel jaurad. Jälle. Kui tahad konkreetselt Fermi energia äriplaani siis Funderbeamis on see olemas, loe läbi (ma olen lugenud). Tee omale selgeks ka osakestefüüsika põhitõed, hetkel sa kahjuks ei hooma lihtsaid põhimõtteid (kontrollküsimus - kirjelda, oma sõnadega ja linkimata, kuidas toimib uraanil keevvee reaktor, see seletus oli omal ajal lausa põhikooli või gümnaasiumi füüsika programmis).
Ma ei hakka uuesti ja uuesti samu punkte läbi käima (ringiratast käib see arutelu). Võtad kontekstist välja omale sobivad allikad aru saamata, et enamus neist ajab umbluud (üks "eksperimentaalne tehnoloogia" ei sobi ja teine sobib, see on juba konkreetne punane märk mis näitab, et isik/allikas ajab jama).
Lühidalt - taastuvenergiaga ei toida mitte mingi nurga alt meie piirkonnas tarbimist ära. Ei ole võimalik. Füüsika ei luba. Jätame ulmelised teooriad termotuumast ja millest iganes välja (siia alla lähevad ka müstilised akuprojektid). Seega jäävad järele välislingid, juhitav tootmine, sõltumine naabritest (Läti-Leedu on samas augus kui meie, seega pmst ainult venemaa, teatud piirini ka Soome-Rootsi). Juhitav tootmine mingite ulmeliste tehnoloogiatega (mille alla täna vesinik läheb) ei ole hetkel ega lähiperspektiivis (vb 20-40 aasta pärast on, kui teaks investeeriks õigesse kohta) jätkusuutlik.
Meie valikud on laias laastus põlevkivi, gaas, uraan, mingi piirini ka biomass (ja umbes selles järjekorras on ka nende asjade mõistlikus/julgeolek). |
Mille pealt see 300 MW tuleb? Teoreetiliselt mahub turule kogutarbimine+kõik välisühenduste jagu. Oleneb hinnast ikka. Ehk tegelikkuses on see 300 täiesti random number. EE jaamade töötamise järgi on suhteliselt hea näha, mis hinnaga ja kui palju mahub. Reaalselt seisaks tuumajaam siiski tihti tühja ka. Ilmselt siiski rohkem, kui pooldajad välja toovad.Siis järsku enam see "tasuvusarvutus" ei päde. Mis tähendab, et see hetk kui turule tulevad, ei ole ka hind enam see, mis lubati. Jah, juhitavat on vaja - selles pole küsimus.
Paneme siia juurde selle, et maksumaksja peab kogu jaama ümber oleva tralli (loe: tuumaagentuur) ka kinni maksma - siis on hind jälle teine.
Suhteliselt ausa hinnaga saaks teada ainult gaasijaama. Põlevkivi on määramatus suuresti EU tõttu. Tuumajaama numbreid ei saa osapooled klappima (suurusjärgus 50€-120€ käib jutt, olenevalt metoodikast).
Ma ei ole ka otseselt vastu, aga väita, et Fermi suust tuleb ainult puhast kulda on ka ikka väga vale. Nad on ärimehed ja tahavad äri teha, mitte varustuskindlust pakkuda. Nende eesmärk on kasum.
Vähemalt alternatiivsed arvutused on mõistlik lauale tuua. |
Pigem seisaks väga vähe tühja, jooksvad kulud on tuumajaamal väga väikesed, pole mõtet seisma jätta.
|
|
Kommentaarid: 157 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
149 |
|
tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
22.04.2024 21:46:22
|
|
|
rmc kirjutas: |
1) Aga on ju tõde, et seda ei saa pidevalt ega kiiresti sisse-välja plõksida, mida sisuliselt vaja oleks? |
On või? Siis pole insenerid viitsind vaeva näha. Termoväljund, nõus, seda liiga kiirelt ei muuda.. ja polegi vaja. Elektriväljund, sõltub kui äkiline turbiin soojatoru külge on ühendatud, ühest otsast suunad kuuma mööda, teisest otsast annab vähem voolu välja. Ja kui veel kiiremaks vaja siis üks sünkrokompensaator sinna otsa ja saame juba autonoomseks võrguks vajaliku kiiruse.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
Kommentaarid: 176 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
143 |
|
tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
22.04.2024 21:46:32
|
|
|
630 kirjutas: |
ref kirjutas: |
rmc, korrutan ma ei tea mitmendat korda, et kohe täna ja praegu mahub turule 300+ MW tootmist (tegelikult isegi 1GW), lähima 10a jooksul 3000MW. Üks 290-300MW tuumaelektrijaam mahub täiesti vabalt ja adekvaatselt ära. Palun loen ka mida kirjutatakse, hetkel jaurad. Jälle. Kui tahad konkreetselt Fermi energia äriplaani siis Funderbeamis on see olemas, loe läbi (ma olen lugenud). Tee omale selgeks ka osakestefüüsika põhitõed, hetkel sa kahjuks ei hooma lihtsaid põhimõtteid (kontrollküsimus - kirjelda, oma sõnadega ja linkimata, kuidas toimib uraanil keevvee reaktor, see seletus oli omal ajal lausa põhikooli või gümnaasiumi füüsika programmis).
Ma ei hakka uuesti ja uuesti samu punkte läbi käima (ringiratast käib see arutelu). Võtad kontekstist välja omale sobivad allikad aru saamata, et enamus neist ajab umbluud (üks "eksperimentaalne tehnoloogia" ei sobi ja teine sobib, see on juba konkreetne punane märk mis näitab, et isik/allikas ajab jama).
Lühidalt - taastuvenergiaga ei toida mitte mingi nurga alt meie piirkonnas tarbimist ära. Ei ole võimalik. Füüsika ei luba. Jätame ulmelised teooriad termotuumast ja millest iganes välja (siia alla lähevad ka müstilised akuprojektid). Seega jäävad järele välislingid, juhitav tootmine, sõltumine naabritest (Läti-Leedu on samas augus kui meie, seega pmst ainult venemaa, teatud piirini ka Soome-Rootsi). Juhitav tootmine mingite ulmeliste tehnoloogiatega (mille alla täna vesinik läheb) ei ole hetkel ega lähiperspektiivis (vb 20-40 aasta pärast on, kui teaks investeeriks õigesse kohta) jätkusuutlik.
Meie valikud on laias laastus põlevkivi, gaas, uraan, mingi piirini ka biomass (ja umbes selles järjekorras on ka nende asjade mõistlikus/julgeolek). |
Mille pealt see 300 MW tuleb? Teoreetiliselt mahub turule kogutarbimine+kõik välisühenduste jagu. Oleneb hinnast ikka. Ehk tegelikkuses on see 300 täiesti random number. EE jaamade töötamise järgi on suhteliselt hea näha, mis hinnaga ja kui palju mahub. Reaalselt seisaks tuumajaam siiski tihti tühja ka. Ilmselt siiski rohkem, kui pooldajad välja toovad.Siis järsku enam see "tasuvusarvutus" ei päde. Mis tähendab, et see hetk kui turule tulevad, ei ole ka hind enam see, mis lubati. Jah, juhitavat on vaja - selles pole küsimus.
Paneme siia juurde selle, et maksumaksja peab kogu jaama ümber oleva tralli (loe: tuumaagentuur) ka kinni maksma - siis on hind jälle teine.
Suhteliselt ausa hinnaga saaks teada ainult gaasijaama. Põlevkivi on määramatus suuresti EU tõttu. Tuumajaama numbreid ei saa osapooled klappima (suurusjärgus 50€-120€ käib jutt, olenevalt metoodikast).
Ma ei ole ka otseselt vastu, aga väita, et Fermi suust tuleb ainult puhast kulda on ka ikka väga vale. Nad on ärimehed ja tahavad äri teha, mitte varustuskindlust pakkuda. Nende eesmärk on kasum.
Vähemalt alternatiivsed arvutused on mõistlik lauale tuua. |
Fermi poolt ei tule puhast kulda (seda pole ka väidetud kusagil), nad on välja kasvanud MTÜ-st Eesti Tuumajaam mille põhieesmärk oli kogu diskusioon käima saada (tundub, et said hakkama)... Kohati ollakse seal liialt optimistlikud ja ajaraamid/vajalikud rahad on "best case" arvutus.
Aga see selleks - see 300MW turule on suuresti Baltikumi peale ja tõesti, 24/7 tööd ei saaks (ega saaks ka ükskõik milline teine jaam). Lätlased peavad oma Riia jaama lähiajal kinni panema ja vaidlevad hetkel ~400MW jaama asukoha üle. Oleks 400MW olemas läheks Riia jaam sisuliselt kohe kinni (amortiseerunud), sarnane teema ka Leedukate Vilniuse/Elektrėnai jaamaga mis võiks juba paar aastakümmet seista aga... poliitika Tõsi, Leedukad said mingi modernse 400MW jaama käima aga nende oma tootmisvõimekus on kuhugi 1GW - 1.5GW kanti (tarbimise tipud kuhugi 2GW - 2.2GW juurde). Hetkel toodab vajaduse ära paar alalisvoolu linki (meilt Soome, Leedukatel Rootsi-Poola) aga nende puhul peab olema reservvaru mis, afaik (palun teadjatel korrigeerida) on tagatud suuresti venelaste poolt (Kaliningrad ja muu venemaa). Mingi hunnik on ka akuvõimsusi hetkel ehitamisel aga päris juhitavaid võimsusi pole tulemas (küll aga on kinni minemas hunnikus vana gaasi/sütt/põlevkivi).
See 300 kohe turule on peamiselt kompenseerimaks puuduvat varu - täna tulevad tootmised nibin-nabin vajalikule tasemele, talvisel tipptunnil millegi riknemisel (küll mitte ühe-kahe liini/geneka, vaid mitme halva sündmuse kokkulangemisel) võib juba kriitiliseks minna. 2030+ juba kindlasti (Riia läheb kinni, sama ka meie põlevkivijaamadega). Peale desünkroniseerimist kaob venelastel ka kohustus häda korral sagedust tagada (kas nad seda praegu teeks või mitte - ei taha vastust sellele küsimusele).
Tänane reaalsus on jah see, et liiga kaua on seda palli edasi-tagasi veeratatud ning sisuliselt ainus prognoositav variant on paar gaasiturbiini püsti panna ja ideaalis oma gaasiterminal Paldiskisse kai äärde. Põlevkivi oleks parem - toore endal olemas ja oma kontrolli all aga EL-i rohelised on selle idee sisuliselt ära keelanud. Ka gaas läheb mingi hetk samasse auku, kuid selline 10-15 lisa-aastat annaks (pealegi - võrreldava gaasiturbiini ehitus oleks vast mingi 200-250 miljonit praeguses seisus vs siis see miljard + bürokraatia tuuma korral).
Tuumajaama peamine eelis/müügifaktor on siiski see, et asi on ka reaalselt heitmeid vähendav (CO2) ning kuniks poliitiline suund on selle numbri vähendamiseks siis sisulisi alternatiive (hetkel eksisteerimas) ei ole. Uraani on ka meil endal olemas, seega võiks isegi argumenteerida, et tsipa parem seis kui gaasiga (aga samas - rafineerimise püstipanek on omaette tegemine - kui annaks välja müüa siis veel).
|
|
Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
Plin500
HV piljardihai
liitunud: 15.01.2002
|
22.04.2024 22:56:20
|
|
|
tsitaat: |
Uraani on ka meil endal olemas
|
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69086683/teadlane-eesti-vajab-oma-uraanitoostust
tsitaat: |
"Juba kaheksakümnendatel arvasime, et Eesti peaks üle minema tuumaenergiale ja meie kaevandused peaksid ümber orienteeruma fosforiidi kaevandamisele, et tööstuspotentsiaal säiliks," meenutab Petersell fosforiidisõja eelseid aegu. "Toonaste arvutuste kohaselt piisaks Toolses aastas kolme miljoni tonni fosforiidi kaevandamisest, et selle käigus eemaldatud diktüoneemakildast eraldatud uraanist jätkuks 1600megavatise tuumaelektrijaama töö tagamiseks."
Ent ajalugu läks teisiti. Tuumajaama mõte hakkas siinmail uuesti juuri ajama alles kakskümmend aastat hiljem. |
18a vana artikkel, aga varude poolelt ei tohiks meil probleeme olla. Tänapäeval muidugi teised mured selle kaevandamisega. Aga isegi selle artikli puhul näeme, et 18a on möödas ja me oleme siiani mõtte tasandil. Põlevkivi pidi olema meie "heureka", aga näed, otsustati kusagil kaugel, et poisid, nii hästi teil ei lähe.
_________________
|
|
Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
75 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
23.04.2024 15:05:05
|
|
|
https://forte.delfi.ee/artikkel/120287670/valus-tode-biolagunevate-kottide-kohta-eestis-ootab-neid-tuline-saatus-millel-pole-biolagunemisega-mingit-pistmist
tsitaat: |
Biolagunevad kilekottidesse jäetud jäätmeid ei ole võimalik tööstuslikult komposteerida, need tuleb biojäätmete ümbert eemaldada ka biogaasi tootmisel, Eestis ja meie lähipiirkonnas puudub tööstuslik biolagundamise tehnoloogia sootuks ning biokile eemaldamine toob ka täiendava kulu biojäätmete käitlemisse – need on Eesti prügimajandajate peamised seisukohad, miks nad paluvad neid kotte biojäätmete konteineritesse mitte panna.
|
tsitaat: |
Keskkonnateenustega samal lainel on AS Ragn-Sells, mille juhatuse esimees Kai Realo leiab samuti, et biolagunevad kilekotid tõepoolest ei ole sobivaim lahendus biojäätmete kogumiseks ning seetõttu ka näiteks Rootsis kasutatakse biojäätmete kogumiseks hoopis paberkotte.
|
|
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
23.04.2024 15:11:51
|
|
|
samas see biolagunemine ei pidanud nagu olema korralik lagunemine vaid n.ö. lõppproduktiks pidi jääma mikroplastid, mis ühel või teisel moel võivad jõuda ka inimeste toidu sisse jne.
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
23.04.2024 15:17:32
|
|
|
No seda enam on see lühinägelik rohehulluslik tegevus. Sarnane teema nende ühekordsete nõude keelustamisega avalikel üritustel.
Nõude pesule ja käitlemisele kulub kordades rohkem energiat, kui ühekordsete nõude tootmisele ja nõuetekohasele utiliseerimisele.
Alles väljakujunenud prügimajanduse "kaasajastamisest" ja selle ebaefektiivsusest ei hakka rääkimagi.
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
23.04.2024 15:38:36
|
|
|
Oot, milles need ametnikud jälle süüdi on? Ametnikud otseselt ei ole kellelgi käsnud neid rohepesijate kotte osta. Algusest peale on esimene ja parim soovitus olnud bioprügi panna bioprügi konteinerisse lahtiselt. Aga no korralik eesti inimene ei saa ega saa sellest piinlikkustundest üle, kuidas valada oma solk lahtiselt konteinerisse. Peab olema ikka korralikult pakendatud et keegi midagi ei näeks ja äkki seoks roosa lehvi ka veel peale.
|
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
greaper
HV kasutaja
liitunud: 27.06.2005
|
23.04.2024 15:57:54
|
|
|
tsitaat: |
Algusest peale on esimene ja parim soovitus olnud bioprügi panna bioprügi konteinerisse lahtiselt. Aga no korralik eesti inimene ei saa ega saa sellest piinlikkustundest üle, kuidas valada oma solk lahtiselt konteinerisse. Peab olema ikka korralikult pakendatud et keegi midagi ei näeks ja äkki seoks roosa lehvi ka veel peale.
|
Ei saa ju ilma panna, näiteks talvel külmub ilma biokotida kogu see läbu prügikasti kylge kinni ja prygivedaja paneb kohe tyhisõidu kirja, suvel on kast ilma selle kotita kohe vaklu jms saasta silmini täis jumala pointless teema
_________________ I am patient with stupidity but not with those who are proud of it. |
|
Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
tagasi üles |
|
|
kyrvas
HV vaatleja
liitunud: 25.05.2005
|
23.04.2024 16:01:43
|
|
|
Lähiajaloo suurim skämm pole mitte vabamüürlased, illuminaadid või iidsed tulnukad vaid tootjad, kes on meid ajupesnud nende produtseeritavat loodusvaenulikku paska sorteerima ja ohutustama
|
|
tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
23.04.2024 16:09:32
|
|
|
Vaklade vms vastu ei aita miski kui suvel liiga kaua seista lastakse prügil, maal tuli ka olmeprügikonteinerist vaklade armee välja kuigi kõik prügi oli kottides.
Ainult tihemini tühjendamine.
Ma ei mõelnud muidugi, et konteineris endas vooderkotti ei peaks olema. Selle kinnikülmumise kohta aga järgmine nipp:
tsitaat: |
Maaleht küsis nõu AS-i Eesti Keskkonnateenused juhilt Argo Luudelt.
Tema soovitus kõlab nii:
„Üks lahendus, mida oleme proovinud ja nagu meie kliendid on kinnitatud, praktikas ka toimib, on panna konteineri põhja vanu ajalehti. Alumine kiht neist külmub konteineri põhja kinni, aga tühjenduse käigus tuleb vooderduskott tänu ajalehtedele konteineri põhjast lahti.
Alati pärast tühjendust tuleb panna konteineri põhja uus ajaleht ja vooderduskott.
Kui ilm pöörab sulale, tuleb ajalehtede kiht konteineri põhjast välja kraapida ja kuivad ajalehed asemele panna.
Praegu tundub, et see on kõige efektiivsem viis, kuidas biojäätmete konteinerit külmakraadidega tühjendada saab.“
|
|
|
Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
23.04.2024 16:36:49
|
|
|
netcat kirjutas: |
Vaklade vms vastu ei aita miski kui suvel liiga kaua seista lastakse prügil, maal tuli ka olmeprügikonteinerist vaklade armee välja kuigi kõik prügi oli kottides.
Ainult tihemini tühjendamine.
Ma ei mõelnud muidugi, et konteineris endas vooderkotti ei peaks olema. Selle kinnikülmumise kohta aga järgmine nipp:
tsitaat: |
Maaleht küsis nõu AS-i Eesti Keskkonnateenused juhilt Argo Luudelt.
Tema soovitus kõlab nii:
„Üks lahendus, mida oleme proovinud ja nagu meie kliendid on kinnitatud, praktikas ka toimib, on panna konteineri põhja vanu ajalehti. Alumine kiht neist külmub konteineri põhja kinni, aga tühjenduse käigus tuleb vooderduskott tänu ajalehtedele konteineri põhjast lahti.
Alati pärast tühjendust tuleb panna konteineri põhja uus ajaleht ja vooderduskott.
Kui ilm pöörab sulale, tuleb ajalehtede kiht konteineri põhjast välja kraapida ja kuivad ajalehed asemele panna.
Praegu tundub, et see on kõige efektiivsem viis, kuidas biojäätmete konteinerit külmakraadidega tühjendada saab.“
|
|
Kust ma neid ajalehti võtma peaks
Täitsa elukauged on need ametnikud, kes nõudeid kehtestavad. Inimene ei pea ise katsetama, kuidas seda biojäädet ära vedada saab. Järgmiseks hakkame prügikonteinereid kütma
|
|
Kommentaarid: 157 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
149 |
|
tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
23.04.2024 16:41:07
|
|
|
Pealinna sõnumid ka vist varsti enam lehes ei ilmu, seega tulevad Kaja sõnumid
_________________ HV valuutakalkulaator |
|
Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
23.04.2024 16:45:00
|
|
|
Laske prügikasti siseküljed õlispreiga üle, ei jää sinna miskit ka talvel külge.
Ma kogun 5l tere kohupiimaämbrisse ja kallan selle maja biokasti tühjaks.
|
|
Kommentaarid: 1007 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
727 |
|
tagasi üles |
|
|
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|