Millest sa aru ei saa? Kui midagi igapäevast kuulutatakse üliohtlikuks siis see on mõiste devalveerimine, ehk siis klikkbait. Siis on ju samaväärne äärmuslik vastuväide kõigest tasakaalustav ei muud.
Kus on see üliohtlikuks kuulutamine? Ma seal midagi sellist ei märganud.
tsitaat:
Soome uuringule tuginedes soovitab Eesti terviseamet nüüd samuti sooja või leiget vett joogiks ja toidu valmistamiseks pigem mitte kasutada.
See? Üliohtlik? Äärmuslik?
Ainus etteheide võiks olla, et artiklis ei mainita eraldi torutüüpi, mida see puudutas. Ja seejärel juba see, et me Terviseamet sama soovitust soomlaste eeskujul edasi ei anna või ise analüüse tee ning seejärel tegele, vmt.
Lisaks: kas soojaveekraanist vee joomine/söögiks tarbimine on igapäevane? Miks?
Käesolevalt tümitatakse oma äärmuslikkusega õlgmeest, sest vastasäärmust pole olemas.
Samal ajal ei oleks isegi ogarale äärmusele võrdselt ogara vastasäärmusega vastamine tasakaalustav, vaid see lihtsalt lisaks ogarust.
Sisulises osas ütleks, et varasemalt ehitatud hoonete osas ma nii kindel poleks, et seal epokattega torusid pole veetorudeks kasutatud. Kui juba Soomes on, siis, miks mitte meil? Ikka täitsa suvalisi asju tehti, sest nõudeid polnud või neid lihtsalt ei täidetud, kuna järelvalvet polnud või oli see puudulik. Näiteks enne eelmist kriisi ehitatud majadel on kohati veetorud seina taga tänaseks lahti, sest lasti kipsikruvidega kinni, mis muidugi läbi roostetasid. Sellest ajast on standardid kõvasti tõusnud - koroonast saadik tegeletakse isegi ventilatsiooniga päriselt
Betamax kirjutas:
tsitaat:
Saksamaa hoiatab uue põlvkonna tuumareaktorite suurte kulude eest
Mõni nädal tagasi valmis Saksamaa tuumajäätmete käitlemise turvalisuse agentuuris raport uue põlvkonna reaktorite ohutusest ja potentsiaalist. Raport märgib, et kaasaegsetes tuumajaamades kasutatavate nn kergveereaktorite toodetud elektri hind ei ole tänapäeval konkurentsivõimeline taastuvelektriga võrreldes ja „ükski trend ei osuta, et see võiks tulevikus muutuda“. Samuti ei või raporti hinnangul eeldada, et nn uue põlvkonna reaktorid suudaksid tuumaenergia hinda oluliselt konkurentsivõimelisemaks muuta.
Selles osas tõsi ta ju on, et tuumaenergia on odav vaid siis kui võimalikult paljudel aegadel töötab, ent suurel osal ajast tuleb selle eest peale maksta. _________________
Tuuma ja tuuleenergia on nagu siga ja kägu ja neid ei saa samal skaalal hinnata. Üks on energiavarustus, teine tootmine, kui varustus pole strateegiliselt oluline siis polegi tuumajaama vaja
rmc, kus sa toruäärmuslikku õlgmeest nägid? Ma vastasin autos paari tunniga üliohtlikult mürgiseks mineva pudelivee kohta. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Saksamaa hoiatab uue põlvkonna tuumareaktorite suurte kulude eest
Mõni nädal tagasi valmis Saksamaa tuumajäätmete käitlemise turvalisuse agentuuris raport uue põlvkonna reaktorite ohutusest ja potentsiaalist. Raport märgib, et kaasaegsetes tuumajaamades kasutatavate nn kergveereaktorite toodetud elektri hind ei ole tänapäeval konkurentsivõimeline taastuvelektriga võrreldes ja „ükski trend ei osuta, et see võiks tulevikus muutuda“. Samuti ei või raporti hinnangul eeldada, et nn uue põlvkonna reaktorid suudaksid tuumaenergia hinda oluliselt konkurentsivõimelisemaks muuta.
Selles osas tõsi ta ju on, et tuumaenergia on odav vaid siis kui võimalikult paljudel aegadel töötab, ent suurel osal ajast tuleb selle eest peale maksta.
Pics or didn't happen! Ehk, et ole hea ja anna faktilist sisendit, et tuumaenergiale tuleb peale maksta.
Ja ärgem võrrelgem siga ja kägu - kuna pidevalt viidatakse Hiina päikeseparkidele siis kuluks ära võrdlus Hiina päikeseparkide ja tuumaelektrijaamade vahel. Läänes on kasutusel vanemad reaktorid ja vanemad disainid. Soomlastel on küll uus reaktor aga kuluprobleemid on mujal kui tuumateemas...
Arvestama peab ka, et ei eksisteeri juhitavat elektritootmist mida saab väga lühikeste perioodide kaupa sisse-välja lülitada. Kõige paindlikum on gaasiturbiin aga ka selle puhul kulub aega, et turbiin sobivale kiirusele saada enne kui ta tootma hakkab (võrguga sünkroniseerimine jms tuleb mängu), juba sünkroniseeritud generaatori juhtimine on kordi lihtsam aga siiski mitte hetkeline. Soojuselektrijaama puhul on juhtimine suhteliselt sama olenemata kasutatavast kütusest ja juhitakse generaatorit, mitte soojusallikat... Geneka käima panek (turule toomine) sõltub natuke kasutatavast kütusest aga laias laastus on kusagil poolest päevast paari päevani. Kui generaator efektiivset toodangut ei anna on vaja iga soojuselektrijaama hoida nö. soojas valmisolekus - katlad tulised ja valmis kohe tootma, siin pole absoluutselt vahet kas kütuseks on uraan, kivisüsi, põlevkivi, puiduhake, turvas, pellet...
Nüüd tuule ja päikese kontekstis on vaja väga aktiivset juhtimist (eriti päikese), kuna võimsuskõikumised on sisuliselt minutite küsimus, selleks on võrgus hunnik tehnikat alates lihtsatest ümberlülitustest (et segment korras oleks) kuni sünkroonkompensaatorite ja soojas valmisolekus tootmiseni välja... Uuena on turul ka mõningaid akuprojekte aga nende hinda ning mõju on veel keeruline hinnata.
Veidi siga ja kägu siiski teemasse tuues - hetkel ei ole tuule- ja päikesepargi omanikul/tootjal kohustust tarnida lubatud võimsust terve bloki jooksul (olgu selleks 15min või tund või midagi pikemat), lühiajalised võimsuse liikumised peab, tänasel börsil ja võrgus katma süsteemihaldur ja selleks ostetakse eraldi juhitavat võimsust. See omakorda tähendab, et praeguse lähenemise juures, on alati kusagil mingi juhitav tootja kes toodab suhteliselt ebaefektiivselt, et tagada võrgu stabiilsus. See lähenemine on omane suuresti vaid euroopa ja põhja-ameerika piirkondades, hiinlastel on juhitav võimsus pidevalt taga ja kordi efektiivsem kuna nende süsteem ei soodusta lühiajalisi tootjaid.
Kui nüüd lükata vastutus stabiilse toodangu eest kõigile tootjatele peaks tuule- ja päikesepargi omanik leidma puuduvad võimsusreservid ning tagama stabiilse sisendi ja see peegelduks päris kiiresti ning jõuliselt ka sealses hinnas (teps mitte seda alla viies).
Ehk, et kui stabiilsusreservi nõue laieneks ka mitte-juhitavale tootjale (lisaks võrguhaldurile) siis oleks hinna dünaamika väga teine... aga puhtpoliitilised otsused tagavad hetkel mitte-juhitava võimsuse eelisjärjekorras turulepääsu lükates võrgukvaliteedi tagamise nn. "halbadele" tootjatele, see aga hammustab kusagil 10-15a lõikes väga, väga valusalt sest puudub igasugune motivatsioon rajada juhitavaid võimsusi ning olemasolevad amortiseeruvad ning lähevad kinni.
Lisaks ja kirsina tordil - täna ja praegu tagab meile toimiva elektrivõrgu venemaa. Kui 2025 end lahti sünkroniseerime ja 2027 narva katlad kinni lähevad ei ole meil mitte mingit viisi peale segmentide väljalülitamise tagamaks võrgu stabiilsust tootmispuudujääkide olukorras. Välislinkidest pole kasu ja nii Läti kui Leedu ei oma märkimisväärset tootmist katmaks baltikumi stabiilsust (ka lähiajal käiku tulevad välislingid ei suuda seda mitte mingi nurga alt tagada). Ehk, et konkreetselt - kui 2028 jaanuari algus on sama külm kui sel aastal siis pole probleem enam see 4eur kWh hind vaid see, et umbes 500MW - 700MW jääb puudu ja keegi peab kusagil külmetama.
Euroliidu debiilsus kuubis. Meie siin ei tohi põlevkivist elektrit toota aga viime paarsada kilomeetrit ida poole ja kütku seal ahju nii, et punane. CO2 ju siia ei jõua
Muidugi ei jõua.. see, et kõik samas basseinis käivad ja hiina, aafrika ja muud sinna iga päevaga aina rohkem kusevad ei mõjuta ju ka euroliitu.
Peaasi, et meie ei kuseks aga vesi on ikka iga päevaga kollasem.
Järgmisel talvel on elektrihinnad laes ja riik laiutab käsi, et sorry, meil pole enam võimalik ise elektrit juurde toota, sest oleme ise püksata piltlikult öeldes.
Enefit juba promob talveks läbi lillede elektrihindade tõusu... Ehk siis midagi head pole loota.
tsitaat:
Uus hooajaline elektripakett pakub meelerahu
Aprillis hakkame pakkuma uut hooajalist elektripaketti, mis tagab suveks soodsa börsihinna ja talvel kindlustunde fikseeritud hinnaga. Pakett kindlustab ka kodused elektriseadmed äikesest, elektririkkest ja ülekoormusest põhjustatud kahjude vastu.
Uue paketiga saab liituda alates aprilli keskpaigast, kuid huvi korral andke meile sellest juba nüüd märku! Võtame Teiega täpsemate detailide jagamiseks ühendust.
Winterwind, sest eri prügiautod hakkavad ju vurama ja see tuleb klientidel kinni plekkida.
Suurenevast CO2 päästust ja saastest ei hakka rääkimagi. Tragikoomiline, mis toimub _________________ HV valuutakalkulaator
Selle jäätmeveoga paneb kliimaministeerium küll täiega mööda. Mis krdi häda on pakendikoti süsteemi lõhkuda? Kogu maailmas (olgu, euroopas) toimib ja siia järsku ei sobi. Ja kallineb neile ka, kas sordivad, sest sortimiseks tuleks kolm uut konteinerit rentida.
Winterwind, sest eri prügiautod hakkavad ju vurama ja see tuleb klientidel kinni plekkida.
Suurenevast CO2 päästust ja saastest ei hakka rääkimagi. Tragikoomiline, mis toimub
Oot-oot aga siiani on ju koguaeg raiutud, et prügiautol on erinevad tsoonid kuhu erinevat prügi pannakse.
Nagu selgub siis valetati jälle jah? Ja kui väitsid, et see erinevate tsoonide jutt on piix siis sõimati lolliks jne
Pärnus toimib samamoodi see pakendiasi väga hästi - kortermajadele on suured tünnid juba maas olemas erinevate jäätmete jaoks. Eramajadele on aga igalpool lähedal need suured klaasi, pakendi ja paber/papi tünnid kuhu saab viia. Need tihtipeale ajavad ka täiega üle ehk inimesed sorteerivad küll. Lisaks ei ole seetõttu vaja sajal eri jäätme autol muudkui ringi tossutada vaid harvemini saab käia üks masin ja tõsta ühe suure tünni. Endal on 3km raadiuses üle 5'e koha - lähim 100 meetrit.
Winterwind, sest eri prügiautod hakkavad ju vurama ja see tuleb klientidel kinni plekkida.
Suurenevast CO2 päästust ja saastest ei hakka rääkimagi. Tragikoomiline, mis toimub
Oot-oot aga siiani on ju koguaeg raiutud, et prügiautol on erinevad tsoonid kuhu erinevat prügi pannakse.
Nagu selgub siis valetati jälle jah? Ja kui väitsid, et see erinevate tsoonide jutt on piix siis sõimati lolliks jne
Täitsa olemas aga reeglina vaid kaks nn. tsooni kas kõrvuti või üksteise taga... Aga kui kaste peab olema 5-6 tükki aia taga siis mitte mingi valemiga ei vea seda ühe masinaga tühjaks.
Lisaks peaks ideaalis erinevad pakendid minema erinevate ümbertöötlejate juurde nii, et ei pruugi nii või naa saada samal ringil kaht kasti tühjendada. Olmest ja biojäätmetest ei räägigi...
Sarnane kadalipp sai juba maal läbi tehtud - esimeses ringis KOV nõudis kõigile oma paberikonteinerit mida oleks siis korra aastas tühjendatud. Pakendiga oli sarnane teema... praeguseks lahenes nii (peale suuremat jauramist), et pakendi- ja paberikonteinerid on veel külas ühised aga biojäätmed suruti ikkagi peale, küll sai oma kompostri panna (naabriga kahasse ei lubatud) ja mingi ametnik käis isegi kontrollimas-pildistamas, et ikka kast püsti ja õige.
Küll aga kohalik jäätmejaam enam paberit/pappi vastu ei võta nii, et suuremad pakendid (mööbli või kodumasinate ümbert) vaja kas ühisesse suruda (võtab meeletult ruumi ja ega seda taheta kah tihti tühjendada) või ise lähimasse prügilasse viia. Või siis läheb lõkkesse nagu ennemuiste (ehk, et läheb enamjaolt jälle lõkkesse).
Siin hakkab toimuma mingi veider lüke. Nimelt need senised avalikud pakenditünnid on tootjavastutusorganisatsiooni hallata ehk seda tehakse tootjate poolt makstud pakendimaksu eest. Tarbijale on oma pakendi sinna tünni poetamine tasuta, selle on tootjad kinni maksnud kes tegelikult seda pakendiprügi toodavad. Kuni ministrini välja on reklaamitud rahvale, et rahvas ärge pange pakendeid oma isiklikku olmeprügisse vaid pange pakendikonteinerisse mille käitlemise eest tootjad maksavad ja mille te samuti olete juba kinni maksnud kuna pakendimaks on edasi kantud toote hinda.
Nüüd tahetakse, et lõpptarbija hakkaks maksma isikliku pakendikonteineri renti ja tühjendamist ja veel senise prügi käitlemisest mitu korda suurema raha eest pealegi. Ja need avalikud tünnid tahetakse ära kaotada "kuna ei teeni piisavalt hästi oma eesmärki". Aga kuhu siis pakendimaks edaspidi läheb? Mitu korda peab lõpptarbija ühe asja eest maksma?
Normull. Mul emal käib maal prügiauto iga paari kuu järel ca 100-liitrist prügikasti tühjendamas, mis vist kordagi pole õieti täiski saanud. Kompostikast on õues, sellele sai nõuetele vastav kaas tehtud. Puhas plastikpakend, klaas ja pappkarbid läksid vallamaja juurde konteineritesse - ei põletanud ega viinud metsa alla. Vallamaja juures oli näha ka seda, et tulid vanemad inimesed autoga ja tõid eraldi oma plastiku koos klaasiga sinna konteinerisse.
Tõsiselt need kabinetis sündinud debiilikud tahavad, et inimesed hakkavad jälle prügi igale poole metsa alla poetama või põletama? Just siis, kui vähemalt eramajade puhul see süsteem saadi toimima.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
