[Petz]

Ei osanud paremini pealkirjastada... aga teema selline.

Elasin vahepeal jupp aega üürikorteris ja seal oli kombeks igasuguste korteriühistu asjapulkade poolt infot meiliga laiali saata nii, et kogu majatäis rahvast oli "TO/Adressaat/Saaja/...:" real. Tähendab, kõik nägid kõikide elanike aadresse ja ühtlasi jäädvustusid need muidugi igaühe postkasti. Kahjuks sai sinna veel oma tööaadress antud (tegelikult jõudis listi vist hoopis kuidagi maakleri-omaniku kaudu) ja aeg-ajalt tuleb teateid siiani. Probleemi tõsidusele hakkasin alles nüüd mõtlema, kui lühidalt pärast mingit keldrikoristamise teadet tuli spämm kahtlaselt laenupakkujalt. Kusjuures mu tööaadressile tuleb soovimatut posti haruharva.

Aga küsimus on hoopis selles, kas selline postitamine, kus kõikide aadressid on kõikidele (ehk siis kolmandatele osapooltele) nähtaval, on ikka andmekaitse seisukohast aktsepteeritav? Korrektne oleks aadressid BCC reale panna ju? AKI lehelt ei leidnud ka konkreetset infot. Ainult nii palju, et meiliaadress kuulub ka isikuandmete hulka ja ilma loata nagu ei tohiks kolmandale poolele jagada.

Olen ma liiga paranoiline või on teemapüstitus õigustatud?

[Märt.]

Siis lehvitadki aadressiga, kuhu võib suva kama tulla.

[Tanel]

Märt., tal on see profiilis peidetud ju

[An-4]

Juhukast ja püsikast. "Lehvitamiseks" teha omaette meil.

[ahoioi]

Mida antud olukorras päästab juhukast, kui teine osapool stta kokku keerab, kellelt seda nagu ei eeldata. Juhukastil on siis mõte, kui vaja mingil suvalisel veebilehel kasutajaks registreerida, et sealt midagi alla tõmmata.

[An-4]

Kahe osaga teemaküsimus.
Mis juba olemasoleva olukorraga ja kas see meilide nähtavus üleüldse on legaalne.

Laenupakkumise kiri ei pruugi olla ühistuga seotud ega tahtlik keeramine.

Meil kü rahvalt sai küsitud suuliselt, kas kõik on nõus oma vähemalt ühe kogu majarahvaga jagatud kontaktiga. Mina olin see küsija ja põhjendasin, et võim võib muutuda, inimesed ühistus vahetuda, vähemalt üks juhtniit võiks olla, mida kõik kõigist teavad. Hädajuhud, avariiolukorrad, kellegi lõhutud vara, meelemärkuseta elanik jne., jne. Minupoolne rikkumine, et vähemusliikmed, keda kohal polnud, sattusid ka sinna kõigile nähtavasse listi.
Süüdistust ega karistust pole, seni. Võibolla mingil vajalikul hetkel on võimalik see asi välja võtta minu kui eksija vastu. Võibolla mõnel juhul jälle on see kõigile nähtavus kasuks. On olukordi, kus pole aega formaalsusi läbida andmete ja kontaktide taotlemiseks. Kus see suurendab võimalikke kahjusid. Kui on olemas list, on olemas võimalus paluda end sealt maha võtta ja seda pöördudes liikmete poole, et unustagu see kontakt ära. Kustutagu. Oleneb, kas eesmärk on tagantjärgi saavutada karistus või enda kontakti seose lõpetamine.

Seadust viidata ei oska, sest ei uurinud, aga on küll mõnede nimekirjade kirjad hakanud saabuma varjatud saajate osaga aadressreal. Osalused, liitumised, koolitused...

[Petz]

Jah, kes esimesel lugemisel aru ei saanud - minu küsimus polnud mitte selles, kuidas rämpspostist hoiduda (mul x arv juhukaste igasugu regamiste tarvis), vaid et kas selline meiliaadresside jagamine on ikka andmekaitse seisukohast OK. Mitte, et ma tahaks kellegi peale kaebama hakata, aga tulevikus juhiks postitajate tähelepanu küll ebasobivale teguviisile.
Muidugi olen igal korral palunud end listidest eemaldada, aga kui polegi konkreetsel isikul või instantsil mingit listi, vaid kõik toimub "reply to all" põhimõttel, siis oled sinna igaveseks, nagu rahvalaulu sisse kirjutatud...
Just avastasin teisest postkastist ühe põllumajandustoetuste-teemalise kirja (ei liigitu spämmi alla), kus ilusti reas 67 võhivõõra inimese kontaktid... Kui korteriühistus võib veel kuidagi põhjendada üksteisest teadmise vajadust, siis see juhtum kindlasti sinna alla ei käi.

Üks asi on puhtalt privaatsuse teema, aga palju hullem on võimalus, et mulle täiesti võõra tüübi arvutisse sattunud pahavara hakkab sealt minu aadressi spämmirobotitele ette söötma...

Tegelikult muidugi kogu asi vaid postitajate IT-harimatuses, mitte pahatahtlikkuses. Lihtsalt ei tehta vahet, mis on To, CC ja BCC.

[napoleon]

Korteriühistu on MTÜ eriliik ja MTÜ puhul tegelikult pole keelatud jagada liikmetele infot selle kohta, kes teised liikmed on. Äriregistris saab lausa liikmete nimekirja üles laadida kuigi see pole kohustuslik. Mis nüüd seda case puudutab, et korter oli tegelikult üürikas, siis üürniku andmeid vist ei tohi ilma tema enda nõusolekuta avaldada.
Üldiselt kui on enda hallatav mailiserver, siis /etc/aliases on üks lahe fail. Sinna saab tekitada endale kasvõi iga listi jaoks eraldi aliase ja kui spämmi tulema hakkab, siis selle aliase kustutada.
Btw, teistpidi pole mõtet ühistule väga sisse sõita kui ise tahtsid ennast sinna listi saada. Ma olen suhteliselt kindel, et neid aadresse ei jaganud kolmandatele osapooltele mitte ühistu teadlikult ja tahtlikult vaid need lekkisid mõne liikme pihta saanud masina kaudu. Juriidilises mõttes pole sul suurt muud midagi nõuda kui nõuda enda aadressi sellest listist eemaldamist. Tõestada kuidas see lekkis on nagunii praktiliselt võimatu.

Aga küsimus kas nii tohib maili saata, on üsnagi hall ala. Tööalaselt on seda ju tihti vaja, et paned CC reale veel mitu asjasse puutuvat inimest ja kui keegi Reply All vajutab, siis saab samuti kõigile vastata. Ei hakka ju iga sellise infovahetuse jaoks eraldi listi tegema, kus saajad on peidetud, aga vastates jõuab vastus kõigile. Samuti oleks ajuvaba, kui peaks enne kellegi CC reale panemist isiku käest kirjaliku nõusoleku võtma... nii kaob e-posti mõte üldse ära ja lihtsam on juba konverentsikõne teha.

[An-4]

Inspektsioonile saab sama küsimusega meili saata.
Kirjasaatjatele saab selgitada. Olgu samamoodi nagu siin või siis AKI vastuse abil.