[Tanel]

Digiajastu laste vaimsed võimed on mitme testi tulemuste põhjal eelnevate põlvkondadega võrreldes langenud, ent inimese universaalne mõistus on lihtsalt uute oludega kohanenud, leiab Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik.

Loe edasi: https://tehnika.postimees.ee/6445226/tartu-teadlane-kas-digiajastu-on-muutnud-meie-lapsed-rumalaks

[salatoimik]

Jah

[laurx]

lisaks oleme meie, lapsevanemad, oma mugavuseotsingutel muutnud lapsed käparditeks kõikvõimalikes lihtsates eluvaldkondades alustades leiva lõikamisest..

[tiirP]

Mitte kas, vaid kui palju. Seda kõike räägitakse täna juba põhikoolis, kuidas igasugused multitegevused ja wiki sarnased hyperlingid õpimist pärsivad eksides sügavase andmeterägastiku.
Ega need e-õpikud wikist ka paremad pole.

Kuidagi tuttav teema tundus, kuid neid lääne linke, mis nädal-kaks tagasi aktualsed olid välismeedias samal teemal hetkel ei leia. Seal pandi ka kindel vastus kõlama sellele küsimusele.

Nii hästi on läbi lapse suu meelde jäänud eliitkooli õpetaja ütelus: "Täna on lubatud loll olla".
Viimane oli siis seoses ülikoolidese pääsemisega

[eix666]

Mina olen '82 a väljalase, ehk siis ei ole päris digiajastu laps, aga mina olen lapsest saati olnud seda meelt, et see üldine koolis toimuv andmete pähe tampimine on lollus. Palju olulisem on oskus vajalikke andmeid leida ja töödelda ja seda põhimõtteliselt koolis ei õpetatud, anti info ette, see info oli gospel ja kuulus pähetampimisele. Ja minumeelest on see kohati põhjus, miks täiesti täiskasvanud inimesed kõiksugu kloorijoomistele jms asjadele liimile lähevad. Kriitilist andmete töötlemise oskust lihtsalt ei ole (et kas tädi, kes kloori propageerib on adekvaatne allikas või mitte). Mul küll endal lapsi pole ja seetõttu otseselt ei tea, mis nende peades toimub, aga arvestades, et nad on kasvanud üles info ülekülluses, siis vähemalt teoreetiliselt peaks neil olema juba automaatselt ajaga tekkinud paremad oskused andmeid töödelda (st digiterasid -sõkaldest eraldada), kui seda vanematel on.
See, et lapsed midagi reaalselt õues teha ei oska, on aga küll kivi vanemate kapsaaeda, mitte mingi müstilise tehnoloogia süü.

[laurx]

mul on näide kodust olemas: naine läks neljakümnesena uuesti ülikooli õppima. tema taust on selline, et varasemalt tegi palju igasugu uurimustööd aga seda ajal , kui internetti sisuliselt polnud. oskus raamatukogus ja kirjandusega töötada on olemas, varasemast ülikooliajast on olemas süsteemse töö oskus. nüüd käib ja õpetab oma vihikuga inimesi, kes on enamasti temast nooremad aga arvutid ja muu digijura on koguaeg lahti ja sellest tulenevalt justkui " kogu maailma andmed" olemas. aga näe. kasu sellest pole kui otsida ei oska.

sellele " koolis pähetampimisele" on kaks nime veel: võime süsteemselt ja kiiresti mis iganes valdkonnas asju omandada ning peas oleva teadmise pinnalt hiljem juurde / edasi otsida osata.

[eix666]

laurx Esiteks võrdled sa lastega juba ülikoolis käinud inimest. Jah, ülikoolis käinud inimene peaks olema targem ja oskama ka infot paremini leida kui 12. aastane. Mida selle infoga nüüd peale hakata?
Teiseks on 1 inimene natuke väike valim, et selle põhjalt järeldusi teha. Ma olen suht kindel, et ka tema vanusegrupis on inimesi, kes ei suuda isegi poes kassat üles leida, adekvaatsest infost rääkimata.
Alg- ja keskkoolis toimuv pähetampimine (ülikool on õnneks juba natuke erinev) on siiski minu isiklikul hinnangul just seesamune pähetampimine ja igasugune oskus asju süsteemselt näha on inimestel, kes pigem metoodika kiuste on selle oskuse omandanud, kui et tänu sellele süsteemile. Kui esitatakse pähetampimisele kuuluv info ja see info on gospel, siis mis kriitilist mõtlemist selline õppemetoodika arendab? Ma räägin muidugi oma kogemustele tuginedes, võibolla on ajad ja asjad muutunud, aga ma natuke kahtlen selles.
Võimalik muidugi, et minu teooria, et info üleküllus õpetab aja jooksul selle üleküllusega arvestama, et sealt adekvaatset infot leida, on optimistlik ja ei vasta tõele.

[libu]

Edukate vanemata lapsed on ikkagi targemad. Olen saanud neid kooliajal tundma õppida! Olin ikka loll küll, et üldse kooli läksin.

[Wiltz]

üldiselt kogu see jutt, et "kõik info ja vajalik on internetis olemas" hakkab juba natuke suure nalja kuju võtma! mis info ja teadmised ja vastused seal internetis siis tänapäeval niiväga hirmsasti kõik niiväga vabalt saadaval on?!? loomulikult võid sa sealt vaadata, mis on nigeeria pindala ja eesti pealinn. üht teist veel. VÄGA paljude asjade kohta sealt siiski mingit adekvaatset infot ei leia, või siis on see leidmine lihtsalt nii keeruline, et tänapäeva "tahan kohe" lapsed/noored ei ole suutelised piisavalt süvenenult lihtsalt otsima seda infot. või ei oskagi otsida...sest puudub teadmine milliste siduvate ja asjakohaste terminite abil midagi leida võiks.

põhiliselt koosneb internet siiski porrist, nüüdisajal ka sadadest triljonitest insta piltidest, kassi ja muudest sisututest videotest ning lõputust hulgast ajuvabadest kommentaaridest kuskil feissbuuki lõpututel põldudel. kasulikku infot liigub seal ka, aga tihti on väga raske eristada täielikku jama väga asjalikust jutust. tihti on selleks vaja kahjuks või õnneks ka justnimelt neid kuangi koolis sunniviisiliseltpähe taotud teadmisi rakendada

[salatoimik]

Mul on pigem küsimus, et mis juhtub, kui üks hetk kogu internet peaks kokku varisema? Siis on meil kari lolle lihtsalt?

[namstoop]

[CnZ]

Vahe on selles, et internetis on küll kõiksugu huvitavad ja toredad baasid olemas, aga tudengid töötlevad infot mitte süsteemselt, vaid copy-paste tehes. Sisu kui selline jääb omandamata. Mine küsi keskmiselt baka lõpetajalt midagi mingi eelnevalt tehtud kt kohta, tuleb vaid tühi maa

[laurx]

[namstoop]

[erick]

[AlvinL]

Teatud tasemel asjatundjad leiavad omale vajaliku info või oskavad hinnata selle adekvaatsust. Internet on mugav, aga ei õpeta eelnimetatud oskusi.

Spoiler

tsitaat:

Potentsiaal on endiselt sama. Pigem on asi laiskuses. Milleks ma pean oskama elementaarset aritmeetikat? Mul on kalkulaator! Miks ma pean oskama arvutada funktsiooni tuletist või teadma selle ruumilist tähendust? Mille kuradi pärast ma üldse midagi integraalide teooriast peaksin teadma? Kes kurat need võrrandite süsteemid üldse välja pidi mõtlema?! Meil on ju wolfram alpha ja math.stackexchange, kus on miljon tarka koos, kes selle kõik ära teevad! Mul ei ole seda vaja! Laske mul puhata ja mängida! ..a oih, ma vist ei oska lugeda, seda mis wolframalpha või math stacki inimesed ütlevad

Võimalik, et me kõik mõtleme üle ja et lapsed arvavad, et see lihtsalt pole lahe, kui korralikult tööd teha. Me pole nagu mingid nohikud na..

[Draqula]

TTÜ's öeldi minu ajal välja, et akadeemilise kõrghariduse ainuke mõte on inimesi õpetada infot adekvaatselt hindama.

[mahno]

[Reaper]

Lisaks vikipeediale on juba ka youtube õppevideosi täis. Näiteks kuidas lahti võtta pesumasinat või nõudepesumasinat. Vaatad netist videot ja teed järgi. Korduvalt tehtud.

Kui muidugi mõni vähem levinud mudel või viga satub, siis ikka spetsialisti vaja.

[ykshuntka]

[netmaster]

mina nõustuks Tartu teadlasega. Vaimsed võimed on lihtsalt muutunud oludega kohanenud. Kui sajandi alguses oli hobuse rautamine ja peast arvutamine vägagi hinnatud oskused ja olulised kriteeriumid kellegi potentsiaali hindamisel, siis nüüd pole paljud tolleaegsed oskused kuigi tähtsad. Suurem probleem on see, et uuemad põlvkonnad kardavad, või ei oska, või ei taha teha füüsilist tööd. Eriti, kui veel kuskilt peenemast koolist läbi käidud on, siis pärast tööriistad lihtsalt kukuvad käest ära.

[Bilderberg]

[mahno]

Mis see bitcoini reaalne väärtus on? Erinevalt vaskrahast ei kõlba ta isegi seibide valmistamiseks. Kasutaks energiat pigem vajalike asjade valmistamiseks, mitte saaste genereerimiseks.

Ma saan aru, et teatud seltskonnas on pop väita, et kuna kogu tarkus on internetis olemas, siis õppida pole vajagi, õpime googeldama ja asi ants. Loomulikult on nii mõelda väga mugav. Tunduvalt mugavam kui õppida, sest õppimine on raske töö. Aga kui sul endal mitte mingisuguseid faktiteadmisi ei ole, siis kuidas sa välja googeldatu adekvaatsust hindad? Likede arvu järgi, mida on pannud täpselt samasugused teadmisteta inimeseloomad? Ja kuidas sa üleüldse tead, et see, mida üks erafirma sulle otsingutulemustena väljastab, on neutraalne ja vastab tegelikkusele? Või äkki ta väljastab hoopis infot vastavalt oma ärihuvidele?

USA valimiste mõjutamine läbi sotsiaalmeedia võiks olla ju juba hoiatav näide - kui suured inimeste hulgad ammutavad tõe pähe internetist ebatõdesid ja desinformatsiooni ja vastavalt sellele teevad tegusid reaalses maailmas (valivad näiteks Trumpi presidendiks).

[AlvinL]

Krüptovaral on oma (hetke)väärtus olemas ja mõõdetav eurodes. Palun mitte seda diskussiooni siia teemasse tuua.

[CnZ]

Üks härra enne sind tõi, taas, ka poliitilise elemendi mängu Aga kui juba mainiti, siis tahaks teada, mis USA-s konkreetse presidendi all halvasti on läinud, või kuidas see näide asjakohane oli? Minu meelest on lihtrahva olukord läinud paari aastaga ikka üksjagu paremaks (mõni nimetab seda inertsiks jms põneva sõnaga )