22.03.2018 13:30:50
Digitaalne lonkamine seab ohtu kogu meie e-riigi
Mullu tõusis meie neljandaks ekspordipartneriks Saksamaa, kus on tootmisprotsesside digilahendused juba ammune traditsioon – kui Eesti siin midagi ette ei võta, ähvardab digitaalne mahajäämus lõpuks kogu meie e-riigi positiivset kuvandit, hoiatab ehitusettevõtja Valev Mägi.
Eile Swissotelis toimunud ekspordikonverentsil "Made in Estonia" vaadati tagasi mullusele rekordilisele ekspordiaastale. Sõnavõttudest vormus välja ka kaks põhiväljakutset: meie suurima sektori, töötleva tööstuse digitaalne mahajäämus võrreldes muu Euroopaga ning tootevargused eeskätt Aasia suurturgudel.
22.03.2018 15:26:52
Re: Digitaalne lonkamine seab ohtu kogu meie e-riigi
Magic kirjutas:
Tanel kirjutas:
tootevargused eeskätt Aasia suurturgudel.
Cleveronil läks halvasti enda suure purgiga jah.
Pigem oldi "sinisilmsed" - et kui me "hoiame raha kokku" ning Hiinas oma toodet ära ei patenteeri, siis "ei tule keegi seda endale tahtma".
Mis aga puutub Digimahajäämusesse - siis sellega tasub harjuda, et Eesti taoline "pisiriik" ei suudagi vedada nii kallist ala nagu on Digimajandus. Meil pole sellist rahagi olemas. Eriti kui veel võrreldi Saksamaaga - kellel raha ulmeliselt suuremates kogustes on olemas.
Lihtsalt väike näide kuidas väikeriikidel peagi enam raha ei jätku selleks ägedaks Digivärgiks.
1. hiljuti esitleti-presenteeriti Maailma suurimat robotit.
2. Hinnasilt selle roboti küljes oli: 100 000 000 USD. (sada miljonit dollarit)
Ehk siis kui kellelgi on vaja 10 sellist robotit, siis tuleb letti laduda juba 1 miljard dollarit.
Head ostmist...
Ega neid Eriti Suuri Roboteid ei osta riigid, vaid ikkagi äriettevõtted. Kindlasti on see robot vajalik, aga tõenäoliselt väga spetsiifilisteks asjadeks väga erilistele ettevõtetele.
Pigem on riigi mure see, et mõni suurkorporatsioon tahaks eesti pinnal toimetada.
mis puutub ditimahajäämusesse, siis sellele tasub käega lüüa - eesti taolises pisriigis ei ole nimelt AINSATKI pädevat inimest , asutust, firmat, kes suudaks teha natukenegi selleks, et see digi ka kuhugi jõuaks. raha on sellele asjale kõige viimasem asi.
lihtsalt väike näide taaskord
1. on põhivõrk
2. on kundevõrk
puudu on vahevõrk, ehk keegi on unustanud tõmmata lihtsalt ühe väikese kaabli kõrvale. (50 senti maksab meeter) _________________ piirkonnas on tõrge - turutõrge. mullnett, 1ns , 870M iops, 1tb/s
Tänapäeva meid puudutav moderne toiduahel on üldjuhul selline:
1) Saksamaa on värav globaalsele turule, sealt läheb letti Saksamaa firmade märgiga valmis toode
2) Saksamaale allhanget teevad Rootsi ja Soome firmad
3) Rootsi/Soome firmadele teevad allhanget Eesti/Läti firmad
Ja seda ahelat on tõeliselt raske teistmoodi toimima panna. Nii mõnelgi on see õnnestunud, selge see, aga Eesti jääb ikkagi töö ja tööjõu eksportijaks Põhjamaadele selles osas, mida Põhjamaades ei ole veel ise suudetud/viitsitud välja arendada või lihtsalt pole rentaabel maksupoliitika tõttu enam ise teha.
Tuleb aru saada, kus tekkis Eestil varasemalt eelis teiste riikide eest - meil ehitati riik ülesse põhimõtteiselt nullist, ei olnud Legacy probleemidega vaja tegeleda. Nüüd oleme nagu iga teine riik, peame oma vana külma suppi lürpima.
Meie vahenditega aga ei ole see nii lihtne ja seetõttu elamegi olukorras, kus digiportaale üritatakse kaasajastada aga välja tuleb nagu ikka. _________________ Jogani pogani pooh
Tuleb aru saada, kus tekkis Eestil varasemalt eelis teiste riikide eest - meil ehitati riik ülesse põhimõtteiselt nullist, ei olnud Legacy probleemidega vaja tegeleda. Nüüd oleme nagu iga teine riik, peame oma vana külma suppi lürpima.
Meie vahenditega aga ei ole see nii lihtne ja seetõttu elamegi olukorras, kus digiportaale üritatakse kaasajastada aga välja tuleb nagu ikka.
Ei alustatud "nullist" vaid võeti aluseks kõik see mida juba ENSV ajal "leiutati".
Oli kunagi selline "riikikord" millest tänapäeval enam keegi midagi ei tea ning kus TPI ning TRÜ teadlased tegid ikka neetult palju kõikvõimalikke leiutisi.
Võtame kasvõi eesti keele arvutisünteesi - mida praegu peetakse mingiks "ultra-uueks leiutamiseks".
Tegelikult on selle taga tuhanded varasemad katsetused - ja mida tehti Tartu Ülikooli Arvutuskeskuses juba eelmise sajandi 60-tel aastatel ning mille kohta on säilinud ikka väga palju materjali.
Või siis TPI-s leiutatud robot mis "kelnerit / baarmeni mängida" oskas - kallas klaasi pudelis oleva joogi.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.