[netcat]

Täpselt, iga hullu ideed ei ole lihtsalt mõistlik teostada. Näiteks, 21. sajand aga lendautosid ei ole ikka veel. Aga kui järele mõelda siis kas me ikka tahame, et neid oleks. Mul on küll hea meel, et iga suvaline jorss mul suvalisel hetkel aknast sisse sõita ei suuda.

[HDvurle]

Piloodipaberite tegemine pole nii lihtne kui juhtimisõigus saada.

[Spezz]

Ega paberid ei sõida/lenda.

[HDvurle]

Oled sündinud lendur?

[Spezz]

Oled sündinud autojuht? Kesiganes on vähe tõsisemalt flight simulator mängu süvenenud saab lennuki maast lahti. Pisema lennuki ka väga suuretõenäosusega edukalt maandatud.

[Betamax]

[HDvurle]

[Spezz]

[pwn13]

Äkki kvalifitseerub ka müsteeriumite alla
https://x.com/nexta_tv/status/1782499617730642257

Muidugi USAs võib ülikerge lennukiga iga mats lennata, pole mingeid lube vaja, pole kuulda et neid seal pidevalt akendest sisse sajab.

[netcat]

[Prillpapa]

Uue aja "lendautod" ei ole enam välja arendatud lennukitest, kus piloot aastaid füüsikat ja aerofüüsikat õppima pidi, kümneid-sadu lennutunde ning lennukit kangidega kandepindade- ja tüüride juhtimisega õhus hoidma, vaid droonid arenevad suuremaks kuhu inimene sisse mahub. Ja droonide puhul ei pea üldse muretsema kuidas aparaat õhus püsib, suvaline koolipoiss suudab drooni juhtida, sest drooni õhuspüsimise eest hoolitseb arvuti, sensorid ja tarkvara. Kallimatel droonidel on isegi automaatne kokkupõrke vältimise süsteem, isegi kui oskamatu droonioperaator võiks vastu seina, oksi või traate põrutada, suudab aparaat ennetada, kokkupõrget vältida ja end hävingust säästa.

Esimene seeriatootmises õhutakso, Hiina on antud alal liider:

Link

Aga nagu isesõitvate autode puhul, ei ole tehnoloogia alati peamine pidur, aga ka regulatsioonid ja õigusruum, kui inimese juhitud sõiduki puhul on valdav osa juriidilisest vastutusest piloodil, siis isesõitvate-lendavate puhul on keerulisem, kes peaks kahjude puhul vastutama, kui inimene on suuresti reisija rollis.

Akendest-ustest lendavad droonid Ukraina-Venemaa rindel sisse igapäevaselt hulga kaupa, alles eile miski ukraina inseneride punt demos, kuidas hiina juppidest kokkupandud droonil on AI võimekus inimeset jälitada-sihtida ja talle laenguga pihta lennata.

Spoiler

Link

Kui juba laiatarbe tsiviilkraamist saab sellist letaalset kraami kokku laduda - ega jah mõrvad, sh poliitmõrvad saavad täiesti uue dimensiooni.

[renx09]

[londiste]

Prillpapa, sa oled kuidagi väga optimistlik tehniliste lahenduste koha pealt

isesõitmine ka autodega ei ole veel lahendatud asi. jah, laiemat tarbimist ja ka reaalses elus testimist takistavad regulatsioonid, aga seda põhjusega. kõik suured tootjad, kes isesõitmise arendamisega tegelevad, on olnud sunnitud oma suurejoonelisi plaane tagasi tõmbama ennekõike tehnilistel põhjustel. ei saa süsteem tihti aru või ei reageeri õigesti. muidugi käib siia juurde, et tootjana tahetakse hakkama saada odavalt - sensorite hulk ja olemus on oluline. tõstatatud on huvitavad insenerieetilised küsimused - kõige rohkem levitatud näitena, kas isesõitev auto peaks kaitsma ennast/reisijat või jalakäijat? kui tehnilist poolt vaadata, siis täna ja kiiresti töötav lahendus peaks tegelikult olema pooleldi autoväline - teed, märgid ja seonduv tuleks kohandada autode vajadustele. tulevad kaamerad ja sensorid ka järgi aga võtab aega. seda siis rääkimata halbadest oludest nagu vihm või veel hullem - talv

lennuvahendid on energiakulukamad ja potentsiaalselt ohtlikumad - auto rike on enamasti võrdlemisi ohutu aga kui lennumasin seisma jääb või millegi-kellegagi kokku põrkab? nii väikeste masinate puhul - suurema linnuga?
see videol olev vidin - kuni 100kg, 25 minutit ja kuni 100km/h. mis vähemalt peale vaadates polegi paha. aga näiteks need propellerid - kuhu sellisega maanduda peaks tohtima? loodetavasti mitte rahvarikkasse kohta

millelegi pihta lendav droon - eriti kui see droon ise on expendable, võib rahulikult mitu per sihtmärk lennutada ja sihttsoonis kõrvalisi asju väga pole - on palju lihtsam lahendada kui näiteks linnaruumis lendav suur droon. hullem veel kui neid droone peaks seal palju olema ja muid lennuvahendeid sekka.

[Prillpapa]

londiste, olen laias laastus kõigega nõus mida kirjutasid, on ka märgitud, kuidas uusi tehnoloogiate mõju kiputakse lühikeses perspektiivis üle hindama ja pikas perspektiivis alahindama.
Isejuhtimise tehnoloogiad on ka huvitavad, isegi see on huvitav mida eesmärgiks seatakse ja mida sellega lahendada üritatakse. Kus üks äärmus on militaarsektor, kus isejuhtiv masin peaks hakkama saama isenavigeerimisega maastikul ka siis kui GPS side on häiritud, suutma hinnata kas eesseisev veetõke on porilomp või 2 meetrit sügav ja põhjas suured kivid, kas kõrges heinas maapind on sõidukit kandev või sõiduk jääb sinna kinni jne, teine äärmus on sõidukitest umbes linnad, kus isesõitvates ja võrgustunud sõidukites nähakse lahendust, isegi kiirteedel, kus üks sõiduk pidurdab teele sattunud orava pärast ja miili raadiuses kõik sõidukid teavad millisekundite jooksul, et antud sõiduk pidurdas ja see avab täiesti uued võimalused liikluse läbilaskele ja liiklusohutusele.
Ära ei saa unustada ka uut AI tehnoloogiaid, kus täna marketing üritab igale tootele AI-d külge pookida, isegi kui toode seda ei oma aga kuskil disaini protsessis kasutati AI-d.
AI kasutus liiklusvahendites tulevikus on arvatavalt vältimatu ja juba täna püstitatakse hüpoteese, ka moraalseid, kuidas peaks AI käituma, ka inimelude säästmise vaatest.

Näiteks kitsas mägitee, kus varinguoht on tavapärane, üksteisele vastu liiguvad buss 25 inimest ja väikesõiduk 2 inimest, bussi sõidusuunal toimub varing, AI ja sõiduk saaks kahjut minimeerida kui põigata vastassuunda, kus tuleb vastu 1 inimesega sõiduk, kui need 2 sõidukit satuvad laupkokkupõrkesse, kipub füüsika järgi enam kannatama väiksema massiga sõiduk ehk 1 inimesega sõiduk.
Ehk AI juhituna võiks päästa bussis olevad 25 inimelu, rikkudes eeskirju ja bussi juhtida vastassuunavööndisse ning ohverdada väikesõiduki inimese elu, kelle teel ei olnud takistusi ja kes ei rikkunud ühtegi eeskirja.
Kas sellises vaates oleks AI käitumine õigustatud - eks see oleneb vist vaatepunktist kummas sõidukis ise või su lähedane oleks viibinud

Tehnoloogiline areng on paratamatu ja enamik meist sellele vastu ei seisa, ei üksikisikuna ega kollektiivina. Lisaks on omaette kategooria psühholoogiline käitumine indiviidi ja kollektiivina, kus juba tänase elu pealt teadlased järeldavad vastuolusid, kus meie moraalsus ja seismine elude kaitsel ei ole sugugi nii ühene, kui me arvame. Laias laastus kui kasu ja saadav hüve võib ületada meie jaoks elude hinna.
Liiklus olevat heaks näiteks, kus rahuaja tingimustes on liiklus üks ohtlikumaid kohti, kus elusid kaotatakse, ometi ei torma keegi liiklemist keelustama või seadma karme piirangud (nt liikumiskiirust piirama 20km/h, kus kineetilised jõud oleks märkimisväärselt väiksemad ja inimelude säästmine paraneks hüppeliselt).
Ka võrreldud riikide käitumist nn terrorismitõrjepoliitikatega, kus nt USA näitel hukkub USA-s liberaalsete tulirelvareeglite tõttu rohkem inimesi, kui neil hukkub elusid liikluses, ja statistika järgi saab seeläbi tuhandeid kordi rohkem hukka kodanikke kui läbi terrorismi, ent võimud panustavad terrorismitõrjeks ulmelises koguses ressurssi võrreldes liikluskorralduse või tulirelvade levikuga.
Ehk praktikas poliitikas inimeste ja riikidena ei ole me sugugi nii loogilised ja moraalsed kui me arvame end olevat, isegi kui mõõta ülimat ehk inimelusid.

Tehnoloogia edukäiguks võib pidada ka juba tänaste sõidukite juhiabisüsteeme, mis praktikas aga ka statistiselt vähendavad kahjusid.
Enda sõidukil on see tagant risti liikluse abistaja, kus alguses keerasin selle rõveda karjumise maha ja tundus selline veits arusaamatu, kuni ühel korral tagurdades ehmatasin, sest auto äkitselt pidurdas, ja jõudsin peeglist näha kuidas üks rattur põikas minu tagurdamisel kitsast vahest läbi. Sama olen kuulnud ka ühe tuttava käest kelle auto automaatpidurdas ja ta ehmatas selle pidurdamise peale, sest see mille peale pidurdas, seda märkas-nägi alles pärast ehmatust-pidrudust.
Midagi ei ole teha, inimestena oleme me suhteliselt puudulikud ja nii nagu labane 50 aastat vana kalkulaator suudab ületada meie arvutusvõimet suudavad juhiabid ja sensorid ületada meie tähelepanu ja reageerimivõimet.
Nii võib kergesti juba täna olla olukord, kus üksikud isejuhtimise ja AI ebaõnnestumised ja tekitatud kahjud pälvivad küll suurt tähelepanu aga statistiliselt hoiab tehnoloogia ära kahjusid rohkem kui ise neid tekitab.

kasvõi meie kiidetud e-riik, kus ajas küberintsidentide arv ja kahjud on järjest suurenenud, ei räägi keegi tõsiselt arvutite ehk kahjude keskkonna piiramisest, vaid jutustatakse normaalsusest, kus me peame selles tulevikus lihtsalt õppima paremini hakkama saama ja saame panustada ainult kahjude minimeerimisele aga mitte ärahoidmisele.

[netcat]