[Tanel]

SideWinder,

[SSD]

SideWinder, Ma olen kaevanduses ja muuseomis käinud. Olen seal ka söönud, ja üldse oli väga äge ekskursioon. Mulle meeldis seal kõik. Kahju et põlevkivi põletamine nii halb on. Muidu võiks selle tegevusega veel päris pikalt tegeleda.

[rmc]

madoc, ma ei tea, kuidas sa seda nüüd kirjutades mõtlesid, ent mul emotsionaalselt jm. kõik väga ok - lihtsalt näen, et sa tekitad hüsteeriat olukorras, kus oli üks viga mitmes kohas. :]

Spoiler

mu eesmärk ei olnud pakkuda reeglitepärast või korrektset arvutuspilti, vaid (soovi korral) arusaadavat asjade käiku. Komakohad jätsin alles, sest arvutasin järjest nende alusel, täpsem. Mul oli suva neist. Pole otseselt viga ja vormistus on selgelt mitteametlik. Ühtlasi eelistan üldiselt arvutustes kasutada täpseid arve, kuniks on vaja esitada tulemust - hetkel ei järginud sedagi, ent vb. saad natukene aru, miks ei ümarda igalpool.
Kuutoodangu ja tunnitarbimise osas olen nõus, pole seda eitanud. Korrutusmärgina kasutasin * (jälgijale peaks selgelt näha ja aru saada olema), x kasutasin "korda" asemel, ehk see ütles, et paneeli pind on 1 korda (x) 1,7.
Tunduvalt parema ja arusaadavama osas vastasin esimese reaga.
Kaasarääkimise osa on LOL. Tegin ühe vea, ehk tunnitarbimine jäi periooditarbimiseks korrutamata. Üks ja sama viga. Arvan, et andestatav - tunnistasin seda kohe ja ütlesin, et ilmselt öötund mängis oma rolli. Pole suurim probleem maailmas. Öösel põlve peal arvutades ühe vea tegemine vs. mitte orienteerumine ja aru saamine on ikka kaks eri asja, ent eks pumpa seda kumminaist edasi.
Numbrite ja sõprade asjus: 285W paneel on 1mx1,7m, ehk 1,7(ühe paneeli pind)*3,5=5,95m2 (1kW paneelide ala) ja kokku (5,95*96 000 000) = 571 200 000m2, ehk 571,2km2. Kõik on väga lihtne ja arusaadav, lihtsalt tundus puusalt imelik, ilmselt edasise põhjal.
Kui ekstrapolatsioon on mingi müstilise (ja mainimata) jaama alusel, seejuures 0 andmete andmisega, siis pole ime, et see pole arusaadav. Ei tea, muidugi, kas peaksin nüüd nokkima hakkama, et, kes või mis see Eesti 2017, kui päikesejaama rajaja, oli... või oli tegu siiski 2017. aastal Eestisse rajatud jaamaga. Proovi nüüd aru saada, et su tõmblev ja tatistav suhtumine on destruktiivne ning teema võiks sisu avamise suhtes pigem konstruktiivne olla . Igatahes oleks oluline uute andmete lisandumisel lisada, mis andmed need on. Muidu võib esitada ju suvalisi andmeid. See 2017. aastal rajatud päikesejaam koos oma andmestikuga oleks vb. huvitam siinkohal kui tuimad väljavõetud (ja mittemidagiütlevad) numbrid.

Tasuvuse osas kõigepealt naeraks ja siis ütleks, et lisaks pädevusele võivad hindajad olla kool- või kildkonna (ja huvide) poolt mõjutatud mentaliteediga, st. sisulises mõttes võib hinnang olla jama. Motiveeritud hinnang, nö.
Kui asi meil ära ei tasuks, siis ei paigaldaks inimesed neid paneele ka oma raha eest.
Lisaks oleks tasuvuse osas võinud vaadata asju globaalsemalt ja tutvuda postituse selle osaga:

Spoiler

rmc kirjutas:

Muski visiooni USA jaoks tasub ka uurida. 2017: "At the National Governors Association meeting in July 2017, Elon Musk told the gathering of over 30 state governors exactly how much land would be needed in the United States to power the entire country on solar energy." "“If you wanted to power the entire United States with solar panels, it would take a fairly small corner of Nevada or Texas or Utah; you only need about 100 miles by 100 miles of solar panels to power the entire United States,” Musk said at the event in Rhode Island. “The batteries you need to store the energy, so you have 24/7 power, is 1 mile by 1 mile. One square-mile.”" Globaalselt, Forbes 2016 (aastaarvud tõin välja, et oleks selge, mis seisuga need on; kordan veelkord - areng on selles vallas kiire, isegi praeguses "vaeslapse rollis"): "The Great Saharan Desert in Africa is 3.6 million square miles and is prime for solar power (more than twelve hours per day). That means 1.2% of the Sahara desert is sufficient to cover all of the energy needs of the world in solar energy." Proovige nüüd end täielikust pessimismist natukene välja tuua ja mõelda, kuidas tegelikult siiski võiks päikeseenergiale üle minna. Ei ole vaja (ega ole ka mõistlik) täisoptimismi kalduda, vaid natukene optimistlikumalt vaadata, reaalselt ka otsida võimalusi selle ära tegemiseks ning takistuste puhul mõelda, kas ja mida teha saaks, et neid ületada, selmet tõkkejooksu esimese tõkkeni joosta ja öelda: "näe, ütlesin, et võimatu". :]. Tõkkejooksja uueks loogikaveaks?

SideWinder, eraldi teema osas igati nõus, ent mõtlesid vist "elektriautodest mitte rääkivad". Viitasin ise OT suunale juba varem. Seda enam, et teises (viidatud) teemas on selle teemalised vaidlused juba läbitud ka.
Töökohtade asjus: mul on sõber, kelle mõlemad vanavanemad olid kaevurid - ei olnud vist kõige lõbusam töö. Töökohad ja sellega seotud sotsiaalsed mured on kindlasti "teema", ent see on järjekordne tõke, millega tegeleda. Ümberkoolitada, ressurssi ümber suunata, jne. - hetkel on justkui tööjõupuudus ka, mis tähendab, et küll inimestele töö leitakse (kuigi seal töötab palju vanemaid inimesi, mis teeb asja raskemaks). Kasvõi liigutatakse päikeseenergia tööstus sinna ja inimesed saavad pimeduse asemel valguse töö.
Inforuumi jm. suhtes olen ka kursis ja seegi teeb asja keerulisemaks, ent see pole põhjus, miks jätkata maailma suurima saastaja rolliga (suhteline tiitel, vast tajute, mida edasi anda üritan).
Olen Kaevandusmuuseumis täitsa käinud ja oli huvitav.

SSD, kahju, jah, et fossiilsed kütused nii kahjulikud on... või õigemini... kahju, et me kohe ei tajunud puhtamat energiat taga ajada. Väga palju mahavisatud aega, rahateenimise huvi tõttu.

[hervor]

Tegelt pole see midagi nii kurb, et eesti vaikselt sörgib taastuvenergia eesmärkide täitmise osas kuna tehnika muutub pidevalt paremaks ja odavamaks. Samuti on vildakas mõte, et me võiks suunanäitajad olla, kuna põhiliseks otsustusparameetriks on ikkagi tehnoloogia headus ning väikses riigis pole väga palju jaksu tehnoloogia arendamiseks. Kuidas tunduks mõte meist kui termotuumatehnoloogia pioneeridest?

Mis päikseenergiasse puutub, siis eelmine aasta toodeti eestis 5 GWh energiat päikesest ja 800GWh tuulest. See aasta on küll hästi palju päikesepaneele juurde pandud, aga osaliselt on see põhjustatud sellest, et järgmine aasta ehitatud parkidele enam mingit toetust ei saa ja järgmine aasta ehitatakse jälle vähem. Peamiselt peaks päikse asemel siin tuulest rääkima ikkagi, ehki päikseenergia puhul on paigaldamise lihtsus kahtlemata äge asi.

Mis Saharasse puutub, siis osa hiina terasetööstuse kolimine sinna võiks kliima osas hea mõte olla, aga sealt eestisse elektri saatmine oleks liiga suurte kadude/kuludega

[madoc]

rmc, ehk püüad vähem oma lõputute juttudega teisi kasutajaid diskrediteerida. Liialdavad väited pole teretulnud, proovi vähem teisi süüdistada. Lolli ei tasu ka mängida.
Mul on suht isiklikest rünnakutest.

Spoiler

"sa tekitad hüsteeriat"
"pumpa seda kumminaist edasi"
"su tõmblev ja tatistav suhtumine on destruktiivne"

[rmc]

hervor, arendamiseks ei pea ju skaala kohe mega olema. Väiksus ei tähenda, et suurte asjade tegemine (või vedamine) võimatu oleks.
Fusion on tore, ent seda vist nagu võibki ootama jääda?

Päikeseenergia puhul on lisaks paigaldamisele ka visuaalne, müra, jm. reostuse väike osa või suisa puudumine ka super.
Vaatasin mingiaeg mingisugust pikema aja energiastrateegiat ja seal oli kahetsusväärselt väike osa päikeseenergial.
Ikka ja jälle on "meil tootmine mõttetu, sest päikest pole" jne.

madoc, sa vaid diskrediteerimise ja isiklike rünnakutega viimasel ajal tegelenud oledki. Millal sa viimati midagi sisulist ja konstruktiivset siia postitasid?

Spoiler

"rmc, emotsionaalsus on siin pigem sinu forte."
"koolis ikka käidud?"
"Tundub, et numbrid ei ole sinu sõbrad."
"Tasuvust hindavad sinust pädevamad inimesed."
terviseks
Su poolt tsiteeritud mu väljendus oli adekvaatne hinnang (Tekitadki hüsteeriat, paisutades näpukat kogu asja mahakandmise aluseks ning esitad destruktiivset kriitikat, mitte konstruktiivset, samal ajal on toon tõmblev ja (kõrgelt hobuselt) sülitav. Kumminaine oli täpselt tegevust iseloomustama sobiv metafoor.).

Tegin keset ööd põlve peal arvutusi täis postituse ja eksisin ühe korrutamise ärajätmisega ning võrdlesin ühe koha peal samast mõttest tulenevalt erineva ajavahemiku arvusid. Tunnistasin kohe oma näpukat. Kaua sa selle lapsiku "ärapanemisega" jätkata kavatsed? Ehk tegeleks asja sisulise poolega? Kui sul isiklik probleem on, siis selleks on privaatsõnumid, .

Tesla ‘might’ unveil electric pickup truck prototype in 2019, says Elon Musk (Electrek'i seisukoht hea).
Shortide hüsteeriatekitamise lahustamine ka: Elon Musk takes issue with ‘misleading edit’ of Tesla interview on 60 Minutes, here’s what was really said
Tootmismahtudega vähe parem, siis minnakse kohe "ostjatele" lähemale: Tesla is launching a new retail offensive with a focus on malls
Esimene I-PACE põles ka maha: Jaguar I-PACE electric SUV caught on fire, automaker is investigating the cause

[PQ]

[anubis]

https://www.suntrol-portal.com/en/page/sutlepa-paikeseelektrijaam

11kw väikejaam, Eestis.

Commissioning
Jun 6, 2014
Modules
44 x Sunmodule Plus SW 250 poly http://www.gesolarcyprus.com/wp-content/uploads/2014/09/SOLARWORLD-poly_250-260_en.pdf
Output since commissioning
50301.79 kWh
(Septembrist 2018 paistab, et andmeid enam ei lisandu, leht katki vist)

44*1,67m² ehk 73,48m² toodeti
Jun 6, 2014 -
Sept 25, 2018

1572 päeva

50301,79 / 1572 = 31,999kWh päevas, keskmiselt
Statistilises aastas keskmiselt 11679,49kWh ehk 11,7MWh

https://elering.ee/elektri-tarbimine-ja-tootmine

2016 tarbiti Eestis aastaga 8,38 TWh.

11,7TWh tootmiseks statistilise aasta põhjal oleks samasuguseid päikesepaneele vaja 73,48 miljonit ruutmeetrit.

Ehk 7348ha
Ehk 73,48km²

Tallinn on 159km²

Keegi ei räägi samas Tallinna suurusest massiivist. Kuid kui iga ehitise katusepinnast võtta näiteks 20m² siis 100 000 paigaldusega kus keskmiselt 20m² paneele oleks saaks toota sellel "virtuaalsel" elektrijaamal 318,5GWh aastas.

[rmc]

PQ, loe natukene teemat enne kui postitama jooksed. Vihjan, et * märgiga on korrutamised.
anubis, .

Lisan ka konteksti sellise tõiga ühest FB postitusest:

[SSD]

Kaka lugu. Tegelikult teavad kõik et põlevkivi põletamine on halb. Häda on selles, et ega meil muud midagist ju pole ka.
Aga tänane lugu on see, et tuleb ära lõpetada. See paha põletamine, sunnitakse nagunii äralõpetusse. See "kraan" keeratakse EU poolt kinni.

[Tanel]

http://www.thedrive.com/news/25397/all-electric-1967-ford-mustang-lookalike-has-840-hp-and-315-miles-of-range

[rex]

Kune vene startup kord tootmisse jõuab (kui jõuab), jääb pärast ratsimist alles 84hp ja 31,5 miili.

[rmc]

Upitan igaksjuhuks seda anubise postitust veel kokkuvõtva lausega:
Neljakümnenelja 1,67m2 suuruse 250W paneeliga (ehk 73,48m2 ja 11kW paneelid kokku) toodeti 1572 päevaga (perioodil 06.06.2014-25.09.2018) 50,3MWh energiat, ehk perioodi peale kokku keskmiselt ~32kWh päevas ja statistilises aastas keskmiselt 11,7MWh.
Ta toob lisaks välja, et 2016. aastal tarbiti Eestis aastaga 8,38TWh ja eelneva info ühendamiseks ütleb, et 11,7TWh tootmiseks oleks samade tingimuste põhjal vaja pinda 73,48km2, mis on (võrdluseks) alla poole Tallinna pinnast. Keegi oskab öelda kui adekvaatne on Google Mapsi Tallinna piiritlus? Umbkaudseks võrdluseks vast okei.
Huvitav, kas ja kust saaks andmeid selle kohta palju Eestis katusepinda on?
Alustuseks nt. lamekatusega kortermajade pinda, kuivõrd seal on lihtsaim raamide paigutusega paneelide nurka jm. reguleerida.
Paneelide pinnale lisandub raamide pind, ent muu mahub vast üldiselt majja + paneelide alla ära, seega väga palju lisapinda isegi vaja ei ole?

Igatahes oleks endiselt huvitav kuulda ka päikeseenergia "vastaste" seisukohta, kuidas ja mida riik tegema peaks. Põlevkivi keskkonnamõjusid vast keegi kommenteerida ei soovi :].

[madoc]

Eks katuste rakendamine on lihtsam, kui sellega on juba ette arvestatud. Btw, pool pinnast on nagunii üldijuhul vale nurga all. rmc, kuidas sinu arust on kõige lihtsam pool aastat energiat talletada?
Mulle tundub pigem, et kui päikesenergia osakaal tõuseb, siis tähendab see ka hooajaliselt kõikuvaid elektrihindu. Küsimus on ju alati nõudmise/pakkumise suhtes.

Päikeseenergia "vastaseid" siin pole!
Minu arust on selge, et kuskilt peab talvel ka energiat saama.
Esimene suvaline guugliotsingu vaste: https://news.energysage.com/solar-vs-wind-energy-right-home/
"Out of all the renewable energy produced in the U.S. in 2017, 21% came from wind, while just 7% came from solar power. ". Eks siin ole ikkagi põhjused olemas, miks ei arvata, et päikeseenergia on kõige efektiivsem kogu energiavajaduse täitmise viis (aastal 2018).
Veel mõttekäike: https://www.forbes.com/sites/michaelshellenberger/2018/05/08/we-dont-need-solar-and-wind-to-save-the-climate-and-its-a-good-thing-too/

Kokkuvõttes - päikeseenergia on lähitulevikus ikkagi osa lahendusest, mitte ainuke lahendus.

[Oisu.]

Kinnisvaraga seoses on termin "ehitusalune pind"

[anubis]

73,48km² suurusest jaamast jäänuks 2016 aastal 2,4TWh üle. Selle saaks võrgust tasuta tagasi vajadusel või siis puhtalt kasumiks.

Või siis worst case scenario korral võib ilm kolmandiku võrra pilvisemsks/kehvemaks minna keskmiselt ning olla kataks riiklikult kogu energiavajaduse 100% päikeseenergial.

[rmc]

madoc, katuste rakendamise osas on lamekatuste puhul suhteliselt lihtne, siiski. Ruumikadu tekib, lihtsalt, ent väljapakutud 20m2 ei ole väga suur pind. Seepärast lamekatuseid esmastena mainisingi.
Energiatalletamise osas tuleb vaadata talletusviise, ent lõppkokkuvõttes (nagu olen maininud) arvan, et tuleb "toetada" muude viisidega. Ma arvan, et suur osa võiks tegelikult olla ka sel, et toetataks nt. maakütet.
Praegu mõtlesin, et ei tea kui energiaintensiivne põlevkivitööstus ise nt. on?
Hooajaliselt kõikuvate hindade suhtes olen nõus, sisuliselt läheks taolise megaprojekti läbiviimisel energiahind kõvasti alla tipperioodil, ent see kõik on nohu võrreldes üldise kasuga.

Mulle tundub, et siiski vastasteks kvalifitseeruvaid pessimiste on. Neid, kes arvavad, et see raiskamine on.
Talvise energiavajaduse osas pole muud väitnudki. Arvan endiselt, et tuleks vaadata üle talvised kulukohad ja lisaks mõelda välja, kuidas seda vajadust rahuldada. Tulemus tervikuna seepärast halvem ikka ei ole, kuivõrd võit on päris suur siiski.

Mida sa selle (ja miks just) "esimese suvalise guugliotsingu" vastega öelda tahad? Et on müstilised mõistlikud põhjused, miks päikeseenergia nii vähe levinud on?
Mida selle mõttekäiguga öelda soovid? Hea oleks kui tooksid midagi välja või rõhutaksid mõtteid, võtaksid kokku, vms.
kellelgi pole vist aega tuimalt ettevisatud viiteid läbi lugeda :]

Osa lahendusest muidugi, ent vabalt võib olla üpris suur osa. Arvestada tasub ka sektori arenguga. See on suhteliselt vähe arendatud ja seega vähe arenenud, siiski. Potentsiaal on kõva.

Oisu., jah, see võib abiks olla. Kust lamekatustega korterelamute all olevat ehituspinda saab?
anubis, 11,7-8,38=3,32TWh jäänuks 2016. aastal üle. 11, mitte 10.

Tootlus on väga hea, jah - samas on küsimus selles, "kuhu panna" "heal ajal" toodetud elekter ja hiljem "halval ajal võtta"?

[anubis]

Panin vale numbri

Aga mõte pole see, et igaüks omaette toodab ja tarbib ära. Taastuvenergia korral süsteemselt on alati kuskil üle ja kuskil puudu. Korralike salvestusseadmete korral kaoks need praegused "homme on börsihind vahemikus xxxx-yyyy kordi kallim" jama ära. Täpselt selle probleemi Tesla Austraalia suur akumassiiv lahendaski.

Taani tuul või Soome tuumaelektrijaam või Rootsi hüdroelektrijaam, kui lingid korras siis tasandavad üksteist ilusti ära koosluses akumassiividega.

[rmc]

Ajutiste kõikumiste osas ok, ent kolme kuud sellega üle ei ela @ akumassiiv.. või siis peab vastav massiiv olema
Aga muidu olen nõus, et linkide puhul peaks asja siiski toimima saama. Huvitav oleks, muidugi, kui me taolist teed läheks ja ühel hetkel head suvepäikest turule tooks.

Huvitav oleks ka, palju kiirel üleminekul CO2 kvooti üle jääks ja seega kulusid tagasi teha saaks.

[elukaz]

[rmc]

Looduskeskkonna põletamine ei ole puhas... "puhas" ei ole päris see. Maaküte on VÄGA efektiivne elektriküte. Mõned tegelased selle peal ja üks sõber merest alla km kaugusel, mäe otsas tuule käes. Suurte klaaspindadega maja ja kõik maakütte peal ning elektriarve naeruväärselt madal.
Mulle on jäänud mulje, et need oleks head asjad kombineerida. Päikesekollektori efektiivsuse kohta mingit viidet või pikemat selgitust?

EDIT: parandasin huvipärast poleemikat tekitanud postituse ka ära (originaalseisu jätsin ka alles).
"2018. aasta veebruari lõpus oli Eestis maksimaalne elektritarbimine 1544 MW tunnis..." ja Taneli antud viite "tootluse" alusel arvutatult katab 551,21km2, ehk ~1,2% Eesti pindala jagu päikesepaneele (~325052632 285W paneeli, maksumusega 34 462 080 000€) energiavajaduse aastaläbi ja seejuures jääks igal kuul peale detsembri energiat korralikult üle. - hea sealt ehk midagi sisulisemat ja konkreetsemalt paika loksutada, vaadates ka anubis'e näidet me kogutarbimise (päikeseenergiast) tootmise osas. (Mu kokkuvõte: Neljakümnenelja 1,67m2 suuruse 250W paneeliga (ehk 73,48m2 ja 11kW paneelid kokku) toodeti 1572 päevaga (perioodil 06.06.2014-25.09.2018) 50,3MWh energiat, ehk perioodi peale kokku keskmiselt ~32kWh päevas ja statistilises aastas keskmiselt 11,7MWh.
Ta toob lisaks välja, et 2016. aastal tarbiti Eestis aastaga 8,38TWh ja eelneva info ühendamiseks ütleb, et 11,7TWh tootmiseks oleks samade tingimuste põhjal vaja pinda 73,48km2, mis on (võrdluseks) alla poole Tallinna pinnast. Keegi oskab öelda kui adekvaatne on Google Mapsi Tallinna piiritlus? Umbkaudseks võrdluseks vast okei.)
See oleks huvitav, kuidas tarbimise jagu päikeseenergiat tootes me elektritarbimise osakaalu näidataks (tootmise mõttes... kas me oleksime 100% päikeseenergia peal, kuigi osa aastast tarbime väljas toodetud "muud energiat"?) ning seeläbi ka igasugused toetused, kvooditasud, jne. välja näeks. Plus vaadates mu toodud Riigikontrolli lauset põlevkivitööstuse saaste ning veekasutuse kohta, mida teeksid me riigi näitajad ka nendes (eriti saaste) osades. Huvitav. Hakka või põlevkivisektori energiakulukust otsima, sedagi oleks huvitav siia lisada.

EDIT2: Soovitan Riigikontrolli teksti Põlevkivi – võimalus teenida täiendavat eelarvetulu (tegelikult väljavõte "Riigikontroll. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.–2013. aastal"), kus sedastatakse:
1) "Põlevkivi tarbimise suurenemise põhjuseks ei ole riigisisese nõudluse kasv, vaid põlevkivist toodetud elektri ja õli eksport."
2) "Põlevkivitoodete eksport on ühiskonnale kasulik vaid juhul, kui tootjad korvavad põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega Eestis tekkiva keskkonnakahju ning riik saab põlevkivi kasutamisega seotud ettevõtjate kasust õiglast tulu."
3) "Eesti ei ole kehtestanud ühtegi sellist maksu, mille esmane eesmärk on teenida põlevkivitoodangu pealt riigile tulu."
4) "Riik on pidanud seni vajalikuks nõuda põlevkivi kaevandamise ja töötlemise eest vaid keskkonnatasusid, et mõjutada ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikult ja heastada tekitatud keskkonnakahju. Põlevkivisektorist laekub riigile ja omavalitsustele keskkonnatasusid aastas ca 56 miljonit eurot."
5) "Keskkonnatasude mõjuanalüüsides on jõutud järeldusele, et põlevkivisektori keskkonnatasud ei kata ära kõiki tekitatud keskkonnakahjusid ega suuna ettevõtjaid kasutama loodusressursse säästlikumalt. Samade järeldusteni on jõudnud ka Riigikontroll oma keskkonnatasusid käsitlenud auditites. Kuna keskkonnatasud ei kata keskkonnale tekitatud kahjusid, tekitab iga kaevandatud tonn põlevkivi riigile ja ühiskonnale laiemalt lisakulu."
6) "Erinevalt Eestist maksustavad teised riigid maavarade kasutamist suuremal määral kui tavalist ettevõtlust. Enamasti küsivad riigid ettevõtjatelt maavarade kasutamise eest täiendavat omanikutulu ehk nn royalty’t."
7) "Põlevkivi kaevandamisest ja kasutamisest õiglase tulu saamist on arutanud ka Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevusprogrammis seati eesmärk uurida põlevkivi riigitulu (royalty) võimalikku kehtestamist. 2013. aasta kevadeks valmiski Rahandusministeeriumil valitsuse tarvis põlevkivi maksustamise analüüs. Paraku välistati analüüsis põlevkivi kasutamiselt teenitud tulu maksustamine, kuna see ei sobivat kokku Eesti maksusüsteemi põhimõtetega."

Edasistes Riigikontrolli ülevaadetes kohtab sõna "põlevkivi" vaid ühes lõigus, kus tuuakse põlevkivisektorist tekkiva tööpuuduse riskide maandamise osas näide ja ühes lõigus, kus räägitakse pealiskaudselt, et mingisugused põlevkivitooted on hinnatõusu juhtinud (ei viitsi uuesti otsima hakata, pole teemakohane). Ehk küsimus võeti laualt maha. Aina selgem on, et me tegeleme põlevkivisektori näol absurdiga.

[rex]

No Austraaliat juba mainisite, maakütet ka - tuleb hea aja elekter neile müüa ja halval ajal tagasi küsida. Kui kaabliauk läbi Maa puurida, saab teepealt omajagu maaküttet ka.

Aga jätke palun teema tõesti rohkem autodele, energeetika ja jaotusvõrgu jaoks võiks omaette olla. Samas ma saan aru, et selline teema ei oleks eraldi ehk nii atraktiivne ja hääbuks ruttu ära. Otsene analoogia sellega, nagu soovitus seal BTC spekulantide teemas kriitikutel omaette vaidlusteema teha... Kaua sa ikka viitsid vaielda, kui keegi väga ei näe, kui tark sa oled?

[rmc]

rex, olen igati nõus, et vaja oleks "alternatiivenergia" teemat (ja paralleel "Spekulandid" teemaga tuli ka varasemalt pähe, kuigi ka neil hetkil' kui elektriauto-pessimistid "kütavad"), küll see ka elaks, kolitaks vaheldumisi vastavalt teema vaheldumisele postitusi ümber (siit sinna ja vastupidigi ilmselt). Point ju siin teemas endiselt selles, kas ja kuidas saaks elektriautode "kütuse" puhtaks, mitte ei koliks reostust ühest kohast teise (kuigi ma ei usu sellessegi eriti, kuivõrd naftatööstus ja ICE-autodega kaasnev saaste on algusest lõpuni nii mitmetasandiline ja ühtlasi ka energiamahukas). Aga praegu ei tundu siin olevat vaidlust, vaid on kaks näidet suuremastaabilistest (ja suurte tulemustega) visioonidest, et loksutada paika, kuidas oleks optimaalne neid asju paaritada (või suundasid arendada).

See kõik läheb kokku ka varem räägitud "Eesti võiks väikse ja efektiivsena eeskujuks olla" jutuga. Tahaks teada, mida Elon Musk teslacountry.com nähes mõtles?

[rex]

[Markos]

Krt tehke omale eraldi energeetikateema vms, see asi on siin väga pikka aega OT juba. Teemakohast https://www.accelerista.com/soiduauto/elektriauto/tesla-model-3-esimene-pilk/?fbclid=IwAR2qZoanCl1-3ukdXzvOjLvSYdbbExRoBr3FV8tM58LRXx9MIYQYqSXJX7U