praegune kellaaeg 25.04.2024 04:15:57 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
sõnum   |
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
10.12.2018 00:56:00
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| Võrdleme ikka sama laiuskraadi maadega kus kuu aega jutti päike ei paista ja samal ajal mõnenädalane -25C ei peaks kriisi esile kutsuma. |
Talvel -25c on päikesepaneelid uskumatult efektiivsed.
|
|
| Kommentaarid: 316 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
0 :: |
270 |
|
| tagasi üles |
|
 |
rmc
Aeg maha 1p
liitunud: 28.06.2005
|
|
10.12.2018 03:42:56
|
|
|
| Renka kirjutas: |
| Kes peaks tegema? Mida? |
Kisub väga OT'ks, ent siia võib vaadata. Tahan mingiaeg sinna uuemate postituste juurde ka jõuda (enda viimasest postitusest saadik pole sinna vaadanud, ent bookmarks tabil on selle postituse viide).
Väike vs. suur osas saab endiselt väikses skaalas asju arendada ja tõestada, et nii on võimalik + kutsuda välisesindusi siia tutvuma ning neile seda nö. "pähe määrida", olles samas ise pioneer ja tekitades omale majandust selle alusel.
| arnis kirjutas: |
Iga riik on kohustatud igal aastal suurendama taastuvatest energiaallikatest saadud energia osakaalu 5% kuniks on saavutatud 25%. 2,5% kuni on saavutatud 50%, 2% kuni 90%.
|
Selle teema puhul tuleb kohe jälgida seda, et puidu katlasse loopimine pole taastuvenergia, ega sustainable. Jõgedel loodusliku ringluse takistamine pole sustainable, jne. Ehk tuleb selgelt diferentseerida ka, mis on taastuvenergia. Ütleks, et ka mõistliku maa päikesepaneelide alla panek ei ole sustainable.
Ma ei kannaks külmemates kliimades päikesepaneele maha - neid on üpris vähe vaja tegelikult, et ära toidaks.
| Tanel kirjutas: |
| tsitaat: |
| Energiat saab hoiustada igat moodi. Sobib ka vee pumpamine ülesse. |
jajah, kuhu sa seda pumpad? Tead mõnda looduslikku kohta, arvestades Eesti maastiku eripära? Tõesti arvad, et need asjad nii lihtsalt käivad?
Ja teiseks, isegi kui hoidla füüsiliselt loodaks kuhugi (on räägitud maa sisse suure augu kaevamisest, aga peab olema ka piisav kõrguste vahe, et sellest midagi kasu ka oleks), mida sa talviti teed, kui Eesti energiatarbimine tipus on?
| tsitaat: |
| Eesti eripäraks on, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest. |
Allikas: http://www.taastuvenergia.ee/paikese-ja-tuuleenergia-alased-infomaterjalid/paikeseenergia-eestis/
| ot: |
| Ausalt, just sellise ulmemõtlemise tõttu ei laseks ma rohelisi võimu juurde. |
|
a) https://futurism.com/the-byte/giant-hanging-bricks-store-renewable-energy-battery-energy-vault "Giant Hanging Bricks Could Store Energy Better Than Batteries" - postitasin selle varem siia
Variante on lõputult, ei ole põhjust pessimismiks. Kas nafta maast välja pritsumise hetkel oleks keegi osanud arvata, et me naftaga nii paljusid asju teha saame? 
b) Talvekuudel langeb tootlikkus oluliselt, ent kui palju oleks paneele vaja, et tarbimine ära toita ning mis pinna (mitte ala) need enda alla võtaks?
Paneelide hinnad on kõvasti alla läinud ning efektiivsus üles. VÄHIM, mida me tegema peaksime, on panna "tühjalt passivad" katusepinnad paneelide alla ja sealt edasi vaadata. Kes teab palju Eestis katusepinda on või palju sellest reaalselt mõistlik katta oleks? Oled vaadanud reaalselt palju kogu maailma tarbimise äratoitmiseks paneele paigaldada vaja on?
Paigaldada kõva varuga, et päeval "üle toota" (talletades ööks), mis tähendab, et hiljem on talletatud energia võtta kui päike ei paista. Tehtav, 100%.
c) Võttes su allikast (kahju, et konkreetsemat linki pole, tahaks teada, mis seisuga data seal - huvi pärast lihtsalt) veel lause: "Eesti eripäraks on, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest.", siis sellest perioodist jäävad välja nov, dets, jaan, veebr, ehk neli kuu 12'st ja kui vaadata tabelit, siis "Oktoober 52,7" ja "Veebruar 48,7", ehk nende vahe ei ole nii väga suur. Tootmine on ebaadekvaatne vaid dets, jaan, veebr, ehk kolm kuud (20,9/12,2/20,2), KUIGI 150 on kõvasti parem number kui 50. Kuidas tarbimine jaguneb? (Siin arvestada kohe sellega, et maaküte on kõvasti efektiivsem kui elektriküte - elektriküte on üpris ogar).
Ulmemõtlemine on sinu lühinägelik visioon + ülemõtlemine. Sa isegi ei suvatse ise mõtlema, kuidas see reaalselt võimalik olla võiks, sa lihtsalt võtad seisukoha ja asud sellele kinnitusi leidma - mida soovid, seda leiad.
| Tanel kirjutas: |
| Ehk isegi kui Eesti topitaks paneele täis, peab seda talvekuudel ikkagi kompenseerima muude energiaallikatega. |
Täpselt selliste sõnavõttude pärast ei saa sind tõsiselt võtta.
H_K, algusega nõus, ent teisest lõigust läks käest ära.. looduskeskkonna ahju ajamine (tervikkeskkonna hävitamine ühe ressursi kättesaamise nimel) ei ole keskkonnakaitseline tegevus. Vastupidi.
Miljardiline tselluloositehas on avaliku toe ning kahjude kandmisele ehitatud kitsa kliki äriidee, mille tulemuseks on käputäie rikastumine teiste huvide arvelt. Vana tehnoloogia, kõva reostus, jne.
See EU direktiivide täitmise osa on ajuvaba... hakkasime prügimajandusega liikuma kenas suunas, ent jätsime mingil suvalisel tasandil asjad pooleli - me peaksime praegu liigiti koguma ning taaskasutama. Sama teema nagu elektriautode laadimisvõrguga - pidanuksime edasi arenema, mitte vana juustu peale jääma. eRiik on samast rubriigist, kus jäime "lösutama" ja tulemuseks on hea tasand mingis mõttes ja samas täiesti katkine ning mitteühilduv süsteem tervikuna vaadates. Peaksime praeguseks juba paremas kohas olema.
Lõpuga olen jälle VÄGA nõus.
| Tanel kirjutas: |
| tsitaat: |
...
2018. aasta veebruari lõpus oli Eestis maksimaalne elektritarbimine 1544 MW tunnis,
tootmisvõimsus 1860 MW Suurem osa sellest toodeti Narva elektrijaamades. Tuulikud
(paigaldatud 309 MW) ning elektri ja soojuse koostootmisjaamad panustasid neil tundidel
mõlemad keskeltläbi 100 MW |
|
Sinu toodud viite alusel on "1kW päikesepaneelide süsteemi tootlikkus" minimaalselt meil 12kWh, mis on 0,012MWh. Sama lehekülg ütleb "Q CELLS 285W päikesepaneelid Mikrotootjale 0,372 €/W.", ehk 1kW jagu paneele maksab 372€. 1544MWh on tunnitarbimine, ehk päevatarbimine on 1544*24=37056 ja kuutarbimine on 37056*30=1 111 680MWh (1,11168TWh), selle jaoks on vaja 1111680/0,012(kuutootmine)=92 640 000 1kW paneele. Maksumus 92640000*372=34 462 080 000€. Suure projekti puhul võib arvestada, et paneelid saadakse odavamalt (ühtlasi vaatasin kiirelt, et on efektiivsemaid paneele - areng selles valdkonnas on üpris kiire, USA's on lisaks elektriautodele populaarsed ka päikesepaneelid - toidab arengut, ka Hiina ja Saksamaa, et al). See on drastiline näide, ent on mingisugune konkreetsem numbritepagas teemale suuna andmiseks ja näitab, milline oleks kulu, planeerides ogaralt madalate tootlikkusperioodide järgi süsteemi, mis toidaks end ära.
(Tipphetkel toodaks see "array" 92640000(1kW süsteemi)*154 (Mai tootmine @ 1kW süsteem) = 14 266 560 000kWh, ehk 14 266 560MWh, ehk 14,26656TWh - hahahahhaa, mis ogar jääk see oleks (1,11168TWh maks. tarbimine vs. 14,26656TWh maks. tootmine = 13,15488TWh jääki parimas kuus). Palju me sellest tulu saaks? Millise diili me EU'lt välja rääkida saaks, et seda teostada, selleks, et EU energiat tervikuna rohelisemaks saada, st. palju me ise panustama peaksime? Eesti tarbimine oli EUs 2015. aastal 0.4%(allikas), mis tähendab, et lihtsustatult oli EU tarbimine kuus 1,11168(TWh maks. Eesti kuine tarbimine)*100/0,4=277,92TWh, ehk me tippaja tootmise jääk (13,15488TWh) kataks sellest 13,15488*100/277,92=4,733333333333333%? )
(Naljapärast pind ka: 285W paneel on 1mx1,7m (allikad: 1,2,3,4), ehk 1,7(ühe paneeli pind)*3,5=5,95m2 (1kW paneelide ala) ja kokku (5,95*92640000) = 551 208 000m2, ehk 551,21km2. Eesti pindala on 45 226km2, Tallinna oma 159,3km2.
551,21*100/45226=~1,2% Eesti pindala katmisest piisaks kogu aastase elektritarbimise vajaduse katmiseks (kui võtta aluseks maksimaalne kuutarbimine). 1,2%
EDIT2: viisin 1600'ni ümardatud maksimaalse tarbimisvajaduse natukene täpsemaks, ehk 1540'ks. Arvestada kindlasti, et arvutused on tehtud "2018. aasta veebruari lõpus oli Eestis maksimaalne elektritarbimine 1544 MW tunnis..." alusel.
EDIT: Parandasin arvutuskäigud jm. ära (kui midagi veel valesti, siis PM). Originaaltekst Spoileris:
 Spoiler
Sinu toodud viite alusel on "1kW päikesepaneelide süsteemi tootlikkus" minimaalselt meil 12kWh, mis on 0,012MWh. Sama lehekülg ütleb "Q CELLS 285W päikesepaneelid Mikrotootjale 0,372 €/W.", ehk 1kW jagu paneele maksab 372€. 1600MWh jaoks on vaja 1600(kogutarbimine)/0,012(kuutootmine)=133333,3333333333*30(kuu päevaks)=3999999,999999999 1kW paneele. Maksumus 3999999,999999999*372=1 488 000 000€. 1,5 miljardit€ maksab meie tarbimisele vajalik kogus päikesepaneele mikrotootjale väljatoodud hinna alusel - suure projekti puhul võib arvestada, et paneelid saadakse odavamalt (ühtlasi vaatasin kiirelt, et on efektiivsemaid paneele - areng selles valdkonnas on üpris kiire, USA's on lisaks elektriautodele populaarsed ka päikesepaneelid - toidab arengut, ka Hiina ja Saksamaa, et al). See on drastiline näide, ent näitab ju selgelt, kuidas päikesest energia tootmise üks peamistest komponentidest on siiski üpris odav (arvestada tuleb siiski ka inverterite, jms.'ga)? OGAR summa (ja ogar näide aga siiski hea näitlikustamaks tegelikku olukorda), ent vaadates, mida selle eest saab - OGARalt odav. " Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) järgi on riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.", ehk see oleks ~13,5% riigieelarvest. Võrdluseks, 2017. aastal oli SKP jooksevhindades 23 miljardit eurot. ja . Energiajulgeolek oleks valdava päikeseenergiaga ikka täiesti teine tera. Ja see ei oleks ühe aasta kulu ega ka kasu, vaid ikka pikem projekt. ( Igaksjuhuks äärmusi armastavatele tõkkeväitlejatele - see on ogar näide, näitamaks, mis summadest võiks juttu olla).
(Tipphetkel toodaks see "array" 3999999,999999999 (1kW süsteemi) * 154 (Mai tootmine @ 1kW süsteem) = 61 5999 999,9999998kWh, ehk 616 000MWh - hahahahhaa, mis ogar jääk see oleks. Palju me sellest tulu saaks? Millise diili me EU'lt välja rääkida saaks, et seda teostada, selleks, et EU energiat tervikuna rohelisemaks saada, st. palju me ise panustama peaksime? Eesti tarbimine oli EUs 2015. aastal 0.4%( allikas), mis tähendab, et lihtsustatult oli EU tarbimine 1600*100/0,4=400 000 ja tippajal toodaks 616 000? )
(Naljapärast pind ka: 3999999,999999999(1kW süsteemi)*3,508771929824561(1000W/285W paneelide peale laiali) = 14035087,71929824 paneeli vaja. Paneelid oleks (allikad: 1, 2, 3, 4) 1m x 1,7m, ehk ala oleks 14 035 088m x 23 859 649m, ehk 14035km x 23859km - igaksjuhuks siis ka Eesti pindala 45 226km x 45 226km.)
AGA ei pea mõtlema äärmustes, vaid mõelda tuleks selle peale, kuidas optimaalse tempoga, ent siiski kiiresti, minna üle suures osas päikeseenergia tarbimisele.
Esialgu võiks seda teha nii, et suvel oleme päikese peal ja talvel lülitatakse süsi lisaks kõrvale - oleks juba hea samm ning saastekvootide arvelt (aastas "tekiks neid kõvasti juurde") saaks toita üleminekut.
Edaspidi müüa päikeseenergia jääki väljapoole, et ka teised saaksid oma saastamasinad välja lülitada (vb. siukse lepinguga, et säästetud kvoodiraha tuleb meile või kuidagi tasaarveldada seda?). JNE.
AGA kindlasti arvestades tervikuga = mõeldes planeedi peale üleüldiselt ja siiski tootes suuresti seal, kus on seda optimaalsem teha. EHK võtta Eesti Energiana nt. päikeseenergia tootmine tõsiseks sihiks ja Jordaanias saastenergiasse (aja ja raha) investeerimise (Jordaania põlevkivielektrijaama ja -karjääri rajamise investeering 2,1 miljardit USA dollarit on Jordaanias läbi aegade suurim välisinvesteering ja läbi aegade suurim ühekordne investeering põlevkivienergeetikasse (võrdluseks, Auvere elektrijaama ehituse eelarve on 638 miljonit eurot).) asemel investeerida päikeseenergiasse. Me päikesepargid efektiivsetes asukohtades võrku elektrit tootmas.
Minimaalselt oleks meil vaja konkreetset uurimustööd, mis hinna maksaks puhtalt varustus ja prognoositav töö, et suurem osa tarbimisest päikeseenergia peale viia.
elukaz, see on puhas rämpspostitus ja jääb segaseks, mida sa sellega konkreetsemalt öelda soovid?
Muski visiooni USA jaoks tasub ka uurida.
2017: "At the National Governors Association meeting in July 2017, Elon Musk told the gathering of over 30 state governors exactly how much land would be needed in the United States to power the entire country on solar energy."
"“If you wanted to power the entire United States with solar panels, it would take a fairly small corner of Nevada or Texas or Utah; you only need about 100 miles by 100 miles of solar panels to power the entire United States,” Musk said at the event in Rhode Island.
“The batteries you need to store the energy, so you have 24/7 power, is 1 mile by 1 mile. One square-mile.”"
Globaalselt, Forbes 2016 (aastaarvud tõin välja, et oleks selge, mis seisuga need on; kordan veelkord - areng on selles vallas kiire, isegi praeguses "vaeslapse rollis"): "The Great Saharan Desert in Africa is 3.6 million square miles and is prime for solar power (more than twelve hours per day). That means 1.2% of the Sahara desert is sufficient to cover all of the energy needs of the world in solar energy."
Proovige nüüd end täielikust pessimismist natukene välja tuua ja mõelda, kuidas tegelikult siiski võiks päikeseenergiale üle minna. Ei ole vaja (ega ole ka mõistlik) täisoptimismi kalduda, vaid natukene optimistlikumalt vaadata, reaalselt ka otsida võimalusi selle ära tegemiseks ning takistuste puhul mõelda, kas ja mida teha saaks, et neid ületada, selmet tõkkejooksu esimese tõkkeni joosta ja öelda: "näe, ütlesin, et võimatu". :].
Tõkkejooksja uueks loogikaveaks?
_________________
viimati muutis rmc 12.12.2018 22:29:04, muudetud 3 korda |
|
| Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
180 |
|
| tagasi üles |
|
|
H_K
Aeg Maha 2n
liitunud: 09.01.2002
|
|
10.12.2018 10:20:34
|
|
|
| rmc kirjutas: |
H_K, algusega nõus, ent teisest lõigust läks käest ära.. looduskeskkonna ahju ajamine (tervikkeskkonna hävitamine ühe ressursi kättesaamise nimel) ei ole keskkonnakaitseline tegevus. Vastupidi.
Miljardiline tselluloositehas on avaliku toe ning kahjude kandmisele ehitatud kitsa kliki äriidee, mille tulemuseks on käputäie rikastumine teiste huvide arvelt. Vana tehnoloogia, kõva reostus, jne.
|
siiski puiduhake-turvas jm loetakse taastuvaks ja selle kraami ahjuajamine on väiksema reostusjäljega, kui fossiilsete ehk taastumatute kütuste põletamine.
Tõsi on, et ka taastuvate kütete osas on taluvuspiir ja suures mahus taastuva kütte põletamine tekitab teisest servast loodusele ebasoovitavat koormust. Sama teema on biokütustega, millest arvati head üleminekuaegu fossiilsetelt kütustelt mõnele puhtamale tehnoloogiale, praktikas hakkasid rikaste riikide korporatsioonid arengumaades massiliselt intensiivse (taimekaitse mürgid, väetised jm) põllumajandusega biokultuure kasvatama ja kohalikud põllumehed toidukasvatamisega pidid taanduma äärealadele ja omale põllumaad metsade ja vihmametsade arvelt juurde tegema. Tänaseks ollakse arusaamisel, et põldudel biokütuse kasvatamisega ei mängi välja ja nüüd panustatakse hoopis vetikatele - meie planeedist enamus katab vesi ja kui biokütuseid vees kasvatada jääks vihmametsad alles ja koormus põllumaale väheneks, eks näis 
Miljardi tselluloositehase tõin sisse näitena, kuidas suurtööstuste ka põlevkivielektri õigustuseks energiamahuka tööstuse Eestisse rajamine on keeruline, isegi kui ärikad tahaksid siia tööstusi rajada, ei ole see näiteks rahva vastuseisu tõttu võimalik, kus ärikad pekstakse veel enne ära, kui objektiivselt keskkonna mõjude hindamiseni jõutakse
Päikesenergiale panustamine kõlab teoorias hästi praktikas on keerulisem, juba täna räägivad energeetikud peatsest murest, kus ebastabiilse tuule- ja päikesenergiamahu suurenemine toob senisele elektrisüsteemile uued mured, näiteks sageduse hoidmine, kus sageduse hoidmine vajab mahtu ja stabiilsust, mida tuul-päike ei suuda tagada. Esmase lahendusena nähakse gaasil põhinevaid elektrijaamu, mis suudaks paindlikult tuule-päikeseelektri puudujääke operatiivselt korvata.
Teine mure pidavat olema elekrivõrk ise, ehk traadid, alajaamad-trafod, mis on senini ehitatud suure elektrijaama juurest algavad jämedad kaablid ja kaugel äärealadel peenemad kaablid, päikesejaama ja tuulikupargi võib rajada kuhu tahes, ka äärealadele, aga sel juhul tekib probleem, kuidas toodangut tarbijateni viia, kui ääreala traadid on peened ja süsteem pole sedapidi elektrit toimetama disainitud-rajatud.
Päikeseelektriga oleks võimalik tõhusalt majandada globaalsemal tasandil, kui meil on öö, siis kuskil on päev ja saame oma elektri sealt kus on päev ja vastupidi, kui meil on päev saab ülejäägi see kus on öö.
Suurem probleem on meie laiuskraadi talvega, kus päev on napp, elektrivajadus külma tõttu suur ja seda ei mängi kohapeal päikeseenergiaga kuidagi välja, vähemalt mõistliku raha eest mitte.
Tõenäoliselt meie ja lähiriikide kliimas oleks kõige tõhusam ja väiksema keskkonnajäljega alternatiiv tuumajaama elekter. Meile käib see üle jõu ja tuleks teistele loota, soomlaste tuumaelekter sobib aga seda vist suures pildis kõigile ei jaguks, venelaste tuumaelektrit, sageduse tagamist jm meil poliitilistel põhjustel jällegi põlatakse.
Teine suurem jama meil ja mujal, just suhtumise küsimuses on reaalsus, kus fossiilne energiamajandus ei ole nõus vabatahtlikult taanduma ja tehakse aktiivselt valitsuste-poliitikute tasandini lobbytööd, tellitakse alternatiivseid uurimusi, kus tulevad alternatiivsed faktid ja otsustajate elu tehakse võimalikult keeruliseks.
Suured naftatootjad on äärmiselt mõjuvõimsad ja sektori tulusus võimaldab märkimisväärse raha suunata oma sektori ja rahavoo jätkumise kaitseks. Mõned peavad selle mõjujõu murdmist lausa võimatuks, sest osa naftarahast suunatakse juba eos omale sobiliku suuna kasvatamisse, toetatakse erakoole, jagatakse stipendiume, kus eliitkoolideks lõpuks kasvab välja ka riigi äri- ja poliitiline eliit, kes oma positsiooni on saavutanud just tänu naftakorporatsioonide toetusele - ja see eliit ei hammusta seda kätt, mis on toitnud. USA puhul on korduvalt presidendikampaania rahastuse niidid viinud välja naftatootjateni jne.
Ka Eesti puhul võib midagi sarnast märgata, kus on teatud akadeemiline seltskond, kes aastakümnetega on oma akadeemilise karjääri ja elu eesmärgi ehitanud üles just põlevkivi võimaluste uurimisele ja tehnoloogiate arengule, ja mistahes poliitiline otsus põlevkivienergeetikale selg pöörata, tähendaks sellele teadussuunale, kui mitte surmahoopi, siis kärbumist vähemalt - selle nimel tasub toota "teadusartikleid", ja tampida ühiskonda mantrat, et meil põlevikivienergeetikale alternatiivi ei ole ja kõik muu on tupiktee. Kui teadlased sedasi räägivad, peab ju olema tõde, vist
Teine Eesti häda on valitsuse tasandil, kus põlevkivienergeetika riigi omanduses on valitsusele mugav kaudne maksumuul. Ja riigi omanduses tulu toova ettevõtmise minema heitmine on valitsuse tasandil keeruline ülesanne natuke endale varba peale pissimisega võrreldav tegevus.
Neid põhjuseid, miks saastavad tehnoloogiad ei taha kaduda ja hoiavad kümne küünega kinni, on kümneid. Selles mõttes on väljast justkui peale surutud EL-u direktiivid ja nõudmised lausa positiivsed, sest kohustab valitsusi teemaga tegelema, mis muidu eelpool loetletud põhjustel oleks keeruine või võimatu.
Muidugi ei tarvitse pilt olla nii must, kui paistab, ka täna mujal ja ka meil märke, et need saastavad energiatootjad üritavad samuti investeerida alternatiivsetesse tehnoloogiatesse, mis osalt on paratamatu, kas kaotada turgu uutele turule tulijatele või investeerida ise uutesse tehnoloogiatesse ja säilitada oma turupositsiooni uutes tehnoloogiates.
|
|
| Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
51 |
|
| tagasi üles |
|
|
hentz
HV Guru
liitunud: 12.10.2003
|
|
10.12.2018 10:24:40
|
|
|
Mida arvata Tesladest 2013-2014 masinad mida täna Saksast saab juba 30k eest? 
_________________
www.internetikaubamaja.ee - Müüa LIIVAKASTE ja PEENRAKASTE!
www.xdalys.lt -> üle 20 miljoni kasutatud varuosa! |
|
| Kommentaarid: 418 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
9 :: |
4 :: |
338 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
10.12.2018 10:37:36
|
|
|
| tsitaat: |
| tsitaat: |
Ehk isegi kui Eesti topitaks paneele täis, peab seda talvekuudel ikkagi kompenseerima muude energiaallikatega.
|
Täpselt selliste sõnavõttude pärast ei saa sind tõsiselt võtta. |
Mida ma valesti ütlesin? 
Minu info pärineb: http://www.taastuvenergia.ee/paikese-ja-tuuleenergia-alased-infomaterjalid/paikeseenergia-eestis/
| tsitaat: |
| Eesti eripäraks on, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest. |
Ehk perioodil november - veebruar on päikesepaneelide tootlikkus väga väike (päikese madala asendi tõttu) ja seetõttu peab seda energiat kompenseerima muude energiaallikatega.
_________________
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
madoc
HV kasutaja
liitunud: 11.07.2003
|
|
10.12.2018 10:38:11
|
|
|
| rmc kirjutas: |
| Sinu toodud viite alusel on "1kW päikesepaneelide süsteemi tootlikkus" minimaalselt meil 12kWh, mis on 0,012MWh. Sama lehekülg ütleb "Q CELLS 285W päikesepaneelid Mikrotootjale 0,372 €/W.", ehk 1kW jagu paneele maksab 372€. 1600MWh jaoks on vaja 1600(kogutarbimine)/0,012(kuutootmine)=133333,3333333333*30(kuu päevaks)=3999999,999999999 1kW paneele. Maksumus 3999999,999999999*372=1 488 000 000€. 1,5 miljardit€ maksab meie tarbimisele vajalik kogus päikesepaneele mikrotootjale väljatoodud hinna alusel - suure projekti puhul võib arvestada, et paneelid saadakse odavamalt (ühtlasi vaatasin kiirelt, et on efektiivsemaid paneele - areng selles valdkonnas on üpris kiire, USA's on lisaks elektriautodele populaarsed ka päikesepaneelid - toidab arengut, ka Hiina ja Saksamaa, et al). See on drastiline näide, ent näitab ju selgelt, kuidas päikesest energia tootmise üks peamistest komponentidest on siiski üpris odav (arvestada tuleb siiski ka inverterite, jms.'ga)? OGAR summa (ja ogar näide aga siiski hea näitlikustamaks tegelikku olukorda), ent vaadates, mida selle eest saab - OGARalt odav. |
| rmc kirjutas: |
| (Naljapärast pind ka: 3999999,999999999(1kW süsteemi)*3,508771929824561(1000W/285W paneelide peale laiali) = 14035087,71929824 paneeli vaja. Paneelid oleks (allikad: 1,2,3,4) 1m x 1,7m, ehk ala oleks 14 035 088m x 23 859 649m, ehk 14035km x 23859km - igaksjuhuks siis ka Eesti pindala 45 226km x 45 226km.) |
| rmc kirjutas: |
| 1,5 miljardit€ maksab meie tarbimisele vajalik kogus päikesepaneele mikrotootjale väljatoodud hinna alusel Eesti tarbimine oli EUs 2015. aastal 0.4%(allikas), mis tähendab, et lihtsustatult oli EU tarbimine 1600*100/0,4=400 000 ja tippajal toodaks 616 000? icon_biggrin.gif) |
Põhimõtteliselt arvasid sa, et 1.5 miljardi eur eest saaks tippajal katta varuga kogu EL tarbimise. 
Sa hurjutad teisi loogika osas, aga enda loogiline mõtlemine toodab sellest jura.
Selgitus: sa arvutasid eelmises lõigus välja oma teoreetilise "jaama" Eesti kuu toodangu ning võrdlesid seda tunnitarbimisega EU-s.
| rmc kirjutas: |
| 3999999,999999999 |
See numbriroppus katab ära 1/24 Eesti tarbimisest detsembrikuus, mis suudab parimas kuus toota ühe tunni EU tarbimise jagu energiat.
Üldine küsimus, kuna su arvutused on vigased, võrdusmärgid ja korrutusmärgid käivad suvaliste numbrite vahele, samas enesekindlus ülikõrge - koolis ikka käidud?
viimati muutis madoc 10.12.2018 11:00:17, muudetud 5 korda |
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
10.12.2018 10:39:51
|
|
|
| tsitaat: |
Variante on lõputult, ei ole põhjust pessimismiks.
|
mul on vaid üks küsimus. Isegi kui keegi oleks nõus/suuteline Eesti tingimustele sobiva energia salvestusjaama ehitama, kes peaks selle kinni maksma?
_________________
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
10.12.2018 10:59:51
|
|
|
madoc, ei saa võtta "Eesti tarbimine tunnis" ja "1kw toodang kuus (min)".
Päikesepaneelid toodavad suurema osa energiast peak tundidel, öösel on tarbimine vastavalt kordades ja kordades väiksem. Lisaks on vooluvõrgus ühendatud ja kuskil on päikse/tuul/hüdroelektrijaam/jne võrku lülitatud.
Salvestusmehhanismidest rääkides, Tesla Austraalia suur akupank on vist nüüdseks ühe aastaga töös olles oma hinna juba tasa teeninud.
Soovitan vaadata seda fraunhoferi analüüsi Saksa näite kohta.
|
|
| Kommentaarid: 316 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
270 |
|
| tagasi üles |
|
|
madoc
HV kasutaja
liitunud: 11.07.2003
|
|
10.12.2018 11:01:10
|
|
|
| Kasutasin vaid rmc loogikat alget. Muidugi pole mõtet sellist jaama toota, mis lähtub vaid min toodangust (aga selline oli rmc idee).
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
10.12.2018 11:15:31
|
|
|
|
|
|
| Kommentaarid: 316 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
270 |
|
| tagasi üles |
|
|
rmc
Aeg maha 1p
liitunud: 28.06.2005
|
|
10.12.2018 15:37:34
|
|
|
Vastan hiljem pikemalt (etteruttavalt võib öelda, et see näide ei olnud mu idee, vaid see oli näitlikustamaks, mis asjad maksavad - täiesti utreeritud ja lihtsustatud näide ja nagu kellaaja järgi näha, siis keset ööd ning selgelt ka üks oluline viga arvutustes, kahjuks ei pannud plaanitud disclaimerit sisse), ent värskem info @ Austraalia akupank:
"Neoen, the owner of the giant Tesla battery system in South Australia, released a new report for the first full year of operation and revealed that the energy storage system saved about $40 million over the last 12 months.
Tesla’s 100MW/129MWh Powerpack project in South Australia provide the same grid services as peaker plants, but cheaper, quicker, and with zero-emissions, through its battery system.
It is so efficient that it reportedly should have made around $1 million in just a few days in January, but Tesla later complained that they are not being paid correctly because the system doesn’t account for how fast Tesla’s Powerpacks start discharging their power into the grid."
"It is particularly impressive when you consider that the massive Tesla Powerpack system cost only $66 million, according to another report from Neoen."
https://electrek.co/2018/12/06/tesla-battery-report/
_________________
|
|
| Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
180 |
|
| tagasi üles |
|
|
SSD
HV Guru
liitunud: 18.01.2006
|
|
10.12.2018 18:02:17
|
|
|
| Inimene kes sõidab elektri autoga, ei pea mõtlema või veel vähem süüdi tundma, et elektrit toodetakse põlevkivist. See on riiklik poliitika. Riik vaatab ja otsustab ise kellelt kuipalju elektrit ostab, või ehk siis müüa lubab.
|
|
| Kommentaarid: 307 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
261 |
|
| tagasi üles |
|
|
Oisu.
HV kasutaja
liitunud: 02.03.2012
|
|
10.12.2018 18:20:45
|
|
|
| "Alates 2013. aastast läks Eesti üle täielikule elektri vabaturule."
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
|
hervor
HV kasutaja
liitunud: 01.10.2011
|
|
10.12.2018 20:32:28
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| tsitaat: |
Variante on lõputult, ei ole põhjust pessimismiks.
|
mul on vaid üks küsimus. Isegi kui keegi oleks nõus/suuteline Eesti tingimustele sobiva energia salvestusjaama ehitama, kes peaks selle kinni maksma? |
https://majandus24.postimees.ee/6139227/paldiski-saab-teistsorti-elektrijaama
Vaikselt tundub et paldiskisse ehitatakse päris suur pumphüdro akumulatsioonijaam, tõsi küll optimistlikult läheb ehitamiseks 2020 ja valmimiseks kulub 6-8 aastat. Alguse sai idee graniitkillustiku kaevandusest, nii et tõenäoliselt päris suur osa jaama maksumusest kaetakse kütuseaktsiisiga.
|
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
10.12.2018 20:54:11
|
|
|
Üldiselt on taastuvenergial põhinev elektritootmine väga elujõuline ja võimeline asendama suvalisi turulolevaid lahendusi.
Taaskord, Saksamaa hea näide.
Elektriautode juurde tagasi tulles, veel 10a tagasi oleks praegune seis ulmevaldkonda kuuluv tundunud.
viimati muutis anubis 10.12.2018 21:03:17, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 316 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
270 |
|
| tagasi üles |
|
|
hervor
HV kasutaja
liitunud: 01.10.2011
|
|
10.12.2018 21:05:26
|
|
|
| Üldiselt tehnoloogia on sinnamaale jõudnud, et väga kallis taastuvenergia enam pole. Eeldab küll kombineerimist ja sellest tulenevalt on ka kulud suuremad kui monoallikatel, aga mitte üle mõistuse. Keskkonda lõpmatuseni kurnata ka ei saa. Häda on ainult selles, et lihtsalt kirvega enam tegutseda ei saa, peab mõtlema kah, muidu võib taastuvenergia väga kalliks minna. Näiteks kui eestis üritada talvel päiksepaneelidega hakkama saada(15 korda rohkem paneele vaja kui suvel ja ka soodsa paneelide hinnaga on see ikka kallis)
|
|
| tagasi üles |
|
|
rmc
Aeg maha 1p
liitunud: 28.06.2005
|
|
10.12.2018 23:24:46
|
|
|
H_K, jah, de jure on, de facto, ei ole. See oli point. Reostusjälg on kitsas vaade. Biokütuste osas tuleb vaadata ka seda, et kütuseid tehakse toidust, mis tähendab, et vaesemate toidu võimaldamine raskendus - hind läks üles. See on absurd. Võtta tuleks ikka sealt, kus seda üle on, a'la vetikad just. Ja selliselt, et optimaalselt, mitte üle koormates.
Miljarditehase tüübid ütlesid, et nad on netotootjad hoopis ju?
"Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25% rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib."
Päikeseenergia osas on tõde kuskil seal vahepeal - ilusate ja lihtsate visioonide ning täispessimismi vahel, ehk tegelikult on see tehtav ning iga takistus tuleb lihtsalt ületada. Ebastabiilsuse osas seesama Austraalia näide.
Äärealade jm. suhtes tuleb lihtsalt süsteemi ümber ehitada + kohalikule tootmisele panustades jääb jämedate kaablite vajadus väiksemaks. Olemasolevaid liine saab taaskasutada, ümber tõsta ka lihtsalt.
Globaalne tasand ilmselt ongi võti - tahaks teada, kuidas Nikola Tesla ise tänapäeval seda teemat vaataks, tahtis juba omal ajal ülemaailmset elektrivõrku luua.
Talvise elektrivajaduse osas tuleks paremate süsteemidega kütta.
Tuumajaama elekter on järjekordne lühinägelikkuse vili. Seda on ka "teises teemas" juba piisavalt arutletud. Jäätmed.
Neljanda lõiguga 100% nõus. Vastik subjektiivne faktide moonutamine käib, post-truth "mõlemal poolel" ja kannatab mõistlik keskel asuv osa ning üldareng. Teise häda suhtes tahaks teada, kuidas netos põlevkivisektor välja näeb meil, arvestades igasuguseid soodustusi, doteerimist, saamata jäänud CO2 kvooti, jne.
Viienda osas, jah. Positiivsed, sest muidu toimuks vb. veel vähem. Absurdne, et bürokraatiaga häid arenguid suruma peab, muidugi (& seejuures ka tulemus kannatab).
hentz, ilmselt nagu autodega ikka, et ajalugu teada oleks, siis oskaks öelda. Üldiselt peaks Tesla "battery degradationi" suhtes väga hea olema, st. aku vananeb hästi. AGA palju oleneb siiski eelnevast kasutusest ka.
Tanel, asi on selles, et sa kasutad seda argumenti päikeseenergia kasutuselevõtmise vastase argumendina. See, et kolm kuud aastas tootlus kehv on, tähendab, et 9 kuud on tootlus OK või suurepärane.
Ma olen ise ka siin öelnud, et päikesepaneelid vajavad meie kliimas toetust, ent see, mil viisil toetada on lahtine. Point selles, et päikeseenergia tuleks kasutusele võtta ikkagi. Suures skaalas.
Vb. oleks kõige mõistlikum minna vastandumise juurest uuesti alustamise juurde. Kas ja kuidas peaks Eesti sinuarust päikeseenergiat (ja muid taastuvenergia võimalusi) kasutama?
madoc, jah - nagu öeldud, siis tegin seda öösel ja jäi üks oluline tõik kahe silma vahele. Räägid vigastest arvutustest, võrdus- ja korrutusmärkide rändest, kuigi tegelikult oli puudu vaid üks *24 õiges kohas ja "õigete" tulemuste saavutamiseks tuleks lõpptulemused *24 teha? "Paned natukene üle".
On ilmselge, et teise valdkonna inimesena ma sellistes üldarvudes ei orienteeru, kuigi see tundus ka mulle öösel "liiga hea, et tõsi olla", siis läks teele ja oli vaja magama minna. Nagu öeldud, oleks Disclaimer siiski kohane olnud.
"Jaama" tootmisvõimekuse osas, jah. Jällegi 24h viga, see oligi arvutuskäigu error. Samas kui vaadata, et 24h tarbimine (maksimaalse tarbimise suuremaks ümardamise alusel) meil oleks 38400 ja "jaam" toodaks 616 000, siis suhteliselt huvitav ikkagi. AGA, äärmused ei ole olulised, oluline on keskmine ja sedagi diferentseeritult. Samas oleks hea teada täpsemat tarbimist ja teha täpsemaid arvutusi.
Arvutuskäikudest: maksumuseni olen päri. Maksumus = "Q CELLS 285W päikesepaneelid Mikrotootjale 0,372 €/W." alusel Eesti tipptarbimise pidevaks tagamiseks vajalik investeering, minimalse tootluse lähtekohaga.
Näita pindala arvutamist, though - tundub kahtlane. 96miljonit oleks vaja ju 1kW jagu paneelide komplekte ja aluseks olev paneel on 285W ning 1mx1,7m. Mõlemad pindalad tunduvad mööda.
Ekstrapolatsioonist ei saa ka aru, sest tarbimise andsid küll tunnis, ent "paneele vaja" (ja seega ka "maksumus") oli juba 1600*24*30 tarbimise alusel ju?
AGA, nagu tekstist nähtus, oli see näitlikustamiseks (täpsustan ka su järgmise kommentaari suhtes: see ei olnud idee, vaid lihtsalt ogar näide reaalsema sisu poole, olgugi, et 24-kordse veaga) - oleks ogar mudeldada ÜHE ogaralt vähe tootva kuu järgi tootmisvõimsust + ka teiste kõvasti vähem tootvate kuude alusel. 12'st 9 kuu alusel juba midagi võiks teha. Arvestades, et 3 kuud tuleb mõnusalt mujalt osta või kompenseerida.
Su üldisele küsimusele vastasin vist juba eelnevaga. Juhuks kui ei, siis, jah. Mitmetes, suisa ;D.
SSD, sa tahad siis öelda, et inimesed peaksid tuimad robot-tarbijad olema ja mitte muretsema, mida nende eest otsustatakse ega üldsuundade pärast süümepiinu tundma? Väga lühinägelik vaade.
anubis'ega igati nõus & hervor'iga ka, lisaksin veel, et nagu "heade asjadega" ikka, siis massidesse minnes lähevad need soodsamaks, lihtsamaks. "Kirve" osas: oleme küll väga halvas kohas kolme kuu osas, ent üldpildis ei ole asi lootusetu. Iroonilisel kombel on need kolm kuud muidugi ka energiavajaduse poolt laes, entjah - tõkked on ületamiseks.
_________________
|
|
| Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
180 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
10.12.2018 23:36:41
|
|
|
| tsitaat: |
Kas ja kuidas peaks Eesti sinuarust päikeseenergiat (ja muid taastuvenergia võimalusi) kasutama?
|
ma juba vastasin sellele ühes eelmises postituses
| tsitaat: |
perioodil november - veebruar on päikesepaneelide tootlikkus väga väike (päikese madala asendi tõttu) ja seetõttu peab seda energiat kompenseerima muude energiaallikatega.
|
Ära saa valesti aru, mul ei ole midagi päikeseenergia vastu. Lihtsalt praegu on Eestis ebarealistlik võtta kasutusele ja toetuda vaid taastuvenergiale, eriti talvekuudel, mil see on puhta võimatu.
_________________
HV valuutakalkulaator
viimati muutis Tanel 10.12.2018 23:37:08, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
H_K
Aeg Maha 2n
liitunud: 09.01.2002
|
|
| Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
51 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
10.12.2018 23:45:58
|
|
|
Rääkides 90%-st tähendab et ka neil kolmel kuul peab enamus tulema taastuvatest allikatest. Selle ma küsingi mis liigid sinna alla mahuvad ja igale riigile kättesaadavad on.
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 176 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
143 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
10.12.2018 23:56:21
|
|
|
Ega palju variante polegi:
a) Tuuleenergia (tuulevaiksetel päevadel ei lähe arvesse ja maht ei anna kuidagi soovitud võimsust kätte)
b) Tuumaenergia (mida Eestis pole)
c) Hüdroenergia (mida Eestis sisuliselt pole)
d) Elektriimport (Estlink 1/2 usaldusväärsus pole just kõige parem, ehk sellele lootma ei saa jääda), pealegi Läti/Leedu energianäljas ja Venemaa "räpast" energiat rohelised ju ei taha, seega ei lähe arvesse, kui just kolmandat kaablit ei ehitata Soome vahele.
e) Põlevkivienergia
EDIT: Elering LIVE: https://dashboard.elering.ee/
_________________
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
rmc
Aeg maha 1p
liitunud: 28.06.2005
|
|
11.12.2018 00:02:48
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| tsitaat: |
Kas ja kuidas peaks Eesti sinuarust päikeseenergiat (ja muid taastuvenergia võimalusi) kasutama?
|
ma juba vastasin sellele ühes eelmises postituses
| tsitaat: |
perioodil november - veebruar on päikesepaneelide tootlikkus väga väike (päikese madala asendi tõttu) ja seetõttu peab seda energiat kompenseerima muude energiaallikatega.
|
Ära saa valesti aru, mul ei ole midagi päikeseenergia vastu. Lihtsalt praegu on Eestis ebarealistlik võtta kasutusele ja toetuda vaid taastuvenergiale, eriti talvekuudel, mil see on puhta võimatu. |
Ei saa aru.. millist rolli näed sa päikeseenergial Eestis?
Alumise kommentaari osas: impordiprobleemidele saab ju lahendust leida = rajada uusi ühendusi.
_________________
|
|
| Kommentaarid: 194 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
180 |
|
| tagasi üles |
|
|
anubis
HV Guru
liitunud: 08.06.2002
|
|
11.12.2018 00:14:56
|
|
|
Kui palju on Eestis tuulevaikseid päevi, eriti aladel kuhu tuulefarme püsti pannakse?
Vastus põhimõtteliselt ei ole, tuulefarme ei ehitata sellistesse kohtadesse.
|
|
| Kommentaarid: 316 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
270 |
|
| tagasi üles |
|
|
madoc
HV kasutaja
liitunud: 11.07.2003
|
|
11.12.2018 11:08:23
|
|
|
| rmc kirjutas: |
| madoc, jah - nagu öeldud, siis tegin seda öösel ja jäi üks oluline tõik kahe silma vahele. Räägid vigastest arvutustest, võrdus- ja korrutusmärkide rändest, kuigi tegelikult oli puudu vaid üks *24 õiges kohas ja "õigete" tulemuste saavutamiseks tuleks lõpptulemused *24 teha? "Paned natukene üle". |
Ei pane. Ok, toon kõik su eksimused välja. Ja sa arvad, et sulle tehakse liiga...
Spoiler
| rmc kirjutas: |
| 1600(kogutarbimine)/0,012(kuutootmine)=133333,3333333333*30(kuu päevaks)=3999999,999999999 1kW paneele. |
Kui sa alustad ümardatud ebatäpse arvuga, siis puudub absoluutselt vajadus kasutada 10-t komakohta. Normaalne oleks viimane number ümardada 4000000 peale. Võrdusmärki kasutatakse võrdsete arvude (väärtuste) vahel. Paraku pole korrektne pärast võrdusmärki hakata uue väärtusega läbi korrutama. Su arust on see arusaadav ja korrektne: 5 = 5*5 = 25 ?
Palju arusaadavam oleks olnud arvutada kas Eesti kuutarbimine ja see jagada kuutootmisega või arvutada 1 kw paneelide 1h toodang.
| rmc kirjutas: |
| (Tipphetkel toodaks see "array" 3999999,999999999 (1kW süsteemi) * 154 (Mai tootmine @ 1kW süsteem) = 61 5999 999,9999998kWh, ehk 616 000MWh |
Arvutasid oma "jaama" kuutoodangu.
| rmc kirjutas: |
| Eesti tarbimine oli EUs 2015. aastal 0.4%(allikas), mis tähendab, et lihtsustatult oli EU tarbimine 1600*100/0,4=400 000 ja tippajal toodaks 616 000? icon_biggrin.gif) |
Ja võrdlesid seda EU tunnitarbimisega.
| rmc kirjutas: |
| Paneelid oleks (allikad: 1,2,3,4) 1m x 1,7m, ehk ala oleks 14 035 088m x 23 859 649m, ehk 14035km x 23859km - igaksjuhuks siis ka Eesti pindala 45 226km x 45 226km.) |
Kui sa kasutad korrutusmärki niimoodi, siis väidad, et Eesti pindala on suurem kui maakeral. Eesti pindala on ca 45 226 km2.
Kui ei mõelnud siin korrutusmärki, siis ... pindala ei arvutata niimoodi.
| rmc kirjutas: |
| Naljapärast pind ka: 3999999,999999999(1kW süsteemi)*3,508771929824561(1000W/285W paneelide peale laiali) = 14035087,71929824 paneeli vaja |
Tunduvalt parem (ja arusaadavam) oleks olnud): 4 000 000 x 1000 / 285 = 14 035 088 paneeli
| rmc kirjutas: |
| On ilmselge, et teise valdkonna inimesena ma sellistes üldarvudes ei orienteeru... |
Sa peaksid siis ju teadvustama, et seni kuni sa ise pole võimeline arvudes orienteeruma ja arvutusi tegema, siis pole sul võimalik suures pildis võimalik kõiges kaasa rääkida.
| rmc kirjutas: |
| "Jaama" tootmisvõimekuse osas, jah. Jällegi 24h viga, see oligi arvutuskäigu error. |
See ei olnud su ainus error...
| rmc kirjutas: |
| Näita pindala arvutamist, though - tundub kahtlane. 96miljonit oleks vaja ju 1kW jagu paneelide komplekte ja aluseks olev paneel on 285W ning 1mx1,7m. Mõlemad pindalad tunduvad mööda. |
Tundub, et numbrid ei ole sinu sõbrad. 1 kw jagu paneelide pindala on ca 6 m2 ehk 0.000006 km2 -> 96 000 000 x 0.000006 km2 = 576 km2 (kuna ümardasin juba eelnevalt veidi ülespoole).
Jah - ühes ruutkilomeetris on miljon ruutmeetrit ehk selline pindala mahutaks kõrvuti pannes ca 166647 paneeli. Ehk miljon paneeli mahub ära ca 6 km2-le. 100 miljonit 600 km2-le.
| rmc kirjutas: |
| Ekstrapolatsioonist ei saa ka aru, sest tarbimise andsid küll tunnis, ent "paneele vaja" (ja seega ka "maksumus") oli juba 1600*24*30 tarbimise alusel ju? |
Ekstrapolatsioon on ühe Eesti 2017 rajatud päikesejaama näitel. Suuremad numbrid telenevadki sellest, et paneelid ei ole tihedalt üksteise kõrval (sest need varjaksid järgmist paneeli + neile on vaja ligi pääseda. Samuti on ka rajamise kulud suuremad, kui puhtalt paneelide hind (märkisid seda juba isegi).
| rmc kirjutas: |
| 12'st 9 kuu alusel juba midagi võiks teha. Arvestades, et 3 kuud tuleb mõnusalt mujalt osta või kompenseerida. |
Sellepärast, et ülejäänud 9 kuud on paremad ei tähenda, et tuleb teha. Teha tuleb siis, kui tasub ära. Tasuvust hindavad sinust pädevamad inimesed.
|
|
| Kommentaarid: 34 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
SideWinder
HV kasutaja
liitunud: 14.01.2002
|
|
11.12.2018 12:40:23
|
|
|
Teen ettepaneku tekitada eraldi taastuvenergia teema päikese/tuule jne jaoks, ning otseselt elektriautodest rääkivad postitused sinna teisaldada.
Energeetikast ja Ida-Virumaast veel ka. Põlevkivienergeetikat ei saa vaadata ainult energeetilisest perspektiivist. Põlevkivi ning mäetööstus on Ida-Virumaal peamine tegevusala. Kui kaevandused ning elektrijaamad paugust kinni panna, siis tulevad kaevurid ja energeetikud idanaabri agitatsiooni toel kollaste vestide, labidate ning kirkadega Tallinna põlevkivisõda pidama.
Ma olen ise tööalaselt veetnud omajagu aega Kohtla-Järvel VKG territooriumil ning enamus sealset kontingenti elab ikka täiesti Venemaa inforuumis ning 'Velikaja Derzava' unelmas. Lahenduseks näengi ainult aja loomuliku kulgu, Narva SEJ energiablokke pannakse vaikselt kinni korrelatsioonis töötajate naturaalse tööjõuturult ära liikumisega. Ega eelmise kriisi ajal niisama ei tehtud VKG-le ning EE-le olulisi leevendusi ning soodustusi. Uusi investeeringuid tehakse peamiselt õlitööstustesse. Näiteks VKG uued õlitehased on tehnoloogiliselt väga kõrgel tasemel, minu subjektiivse arvamuse järgi paremad kui EE Enefiti tehnoloogia.
Lõpuks veel ka reisisoovitus. Kel Kohtla-Järvel on aega, siis soovitan külastaga VKG tehase väravas olevat sööklat. Korralik nostalgialaks pealinnlasele naljakate hindadega.
_________________
Võib elu palju pakkuda, kui suudad p***et lakkuda!!! (R. Raigna) |
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
27 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
