[stks]

PRESSITEADE - Harjumaal alustati kogu maakonda hõlmava lairibaühenduse projektiga DigiMaa.

DigiMaa eesmärk on kindlustada kõigile Harjumaa kodudele, ettevõttetele ja asutustele võimalus liituda valguskaabliga, mis võimaldab ülikiiret internetiühendust, televisiooni-, turva- ja telefoniteenuseid ning mitmeid teisi kaasaegseid lisateenuseid.
DigiMaa projekti käigus selgitatakse välja elanike ja ettevõtete vajadused tänapäevase lairibaühenduse järele. Samuti selgitatakse välja sideettevõtete plaanid valguskaablivõrkude rajamiseks ning planeeritakse kaasaegsed võrgud turutõrke piirkondadesse.
DigiMaa projektiga on liitunud kõik Harjumaa omavalitsused, projekti juhib Harjumaa Omavalitsuste Liit.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kaupo Rätsepp: “Kiire lairibaühendus on tänapäeval vajalik nii ettevõtluses kui inimeste igapäevases elukorralduses ning nõudmised ühenduse kiiruse ja kvaliteedi suhtes kasvavad pidevalt. Olgu see tootmine, teenindus, tervishoid, turvalisus, kaugtöö, haridus, meelelahutus või “targa maja” lahendus – kõik vajavad järjest kvaliteetsemat lairibaühendust.”

Sideettevõtjad on rajanud uue põlvkonna võrke peamiselt linnades korterelamute ja ärilinnakute piirkondades. Suurema osani Harjumaa territooriumist tänapäevased võrgud veel ei ulatu. “Selleks, et Harjumaa maapiirkondade ettevõtted ja elanikud saaksid osa infoühiskonna hüvedest, peab valguskaabel jõudma igasse Harjumaa majja,” lisas Rätsepp.

DigiMaa projektijuht Olav Harjo: “DigiMaa aitab kõikidel Harjumaa kodudel ja ettevõtetel osa saada nendest teenustest, mida sideettevõtjad täna üksnes kortermajades või ärihoonetes pakuvad. Oleme veendunud, et ainult valguskaabliühendus suudab rahuldada andmeedastuse vajadusi täna ja tulevikus. DigiMaa toel on kõigil Harjumaa majadel võimalik liituda valguskaabliga.”

DigiMaa projektis osalevad Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila linn, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Loksa linn, Maardu linn, Nissi vald, Padise vald, Paldiski linn, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald, Vasalemma vald, Viimsi vald, Tallinna linna Pirita linnaosa.

DigiMaa sooviavalduse lehel saavad kõik Harjumaa ja Tallinna Pirita linnaosa elanikud, ettevõtted ja asutused märkida aadressi, kuhu soovitakse valguskaablil põhinevat lairibaühendust. Sooviavalduse esitamine on tasuta ning sellega ei kaasne veel kohustust võrguga liituda.

https://digimaa.ee/pressiteade11042017/

[indrpo]

Nonii, lõpuks on avastatud, et selliseid asju on vaja ise teha, keegi teine ikka uksele niisama ei koputa.

Samas jälle jutt turutõrkest. Küsimus pole turutõrkes vaid kiiremas ühenduses. Kõik mobiilioperaatorid pakuvad teenust oma ruuterite ja antennidega kõikjal, kõik raadiolinkide vennad pakkuvad kõikjal.
Lihtsalt needsamad teenusepakkujad saaks siis fiibriga pakkuda Gigast kui kaabel olemas oleks.
Üldse imestan, et "lollidemaal" pole veel sellise projektiga algust tehtud.

[tahanteada]

[p3000]

mis seal Pärnumaal siis valesti läks?
kõik ju liigub plaani järgi

Spoiler

Valmis DigiTee internetivõrgu planeering Märksõnad: digitee, lairiba, võrgu planeering, võrgu rajamine 22. märts 2017 DigiTee projekti eesmärk on viia valguskaablil põhinev ülikiire internetiühendus kõigisse Pärnumaa kodudesse, ettevõtetesse ja asutustesse, kus seda vajatakse. Vajaduste väljaselgitamiseks viidi novembrist 2016. a veebruarini 2017. a läbi küsitlus, kus kõik soovijad said märkida, millisele aadressile tahetakse kaasaegset ühendust. Küsitluse tulemusena selgus, et tänapäevaseid interneti-, televisiooni- ja telefoniteenuseid võimaldavat valguskaabliühendust soovitakse Pärnumaal umbes 7 000-sse majja. Kõiki neid soove arvesse võttes on tänaseks valminud DigiTee võrgu esmane planeering. Sellest nähtub, et DigiTee projekti käigus tuleb rajada ligemale 3 000 kilomeetri ulatuses valguskaableid. Nendes piirkondades, kus elekter tuleb majja õhukaabliga, kasutatakse ka valguskaablivõrgu rajamiseks elektriposte. DigiTee võrkude ehitus algab järgmisel aastal ning kogu võrk peaks valmima ülejärgmiseks aastaks. Lähiajal hakatakse koostama piirkondadest ehitusjärjekorda. Nende piirkondade elanikega, kus ehitus hakkab järgmisel aastal, võetakse eeloleva suve jooksul ühendust ning lepitakse kokku täpsed tingimused. DigiTee võrku hakkab rajama ja hiljem haldama spetsiaalne võrguettevõte. Võrguettevõte hakkab kuuluma omavalitsustele ning võimalusel kaasatakse sellesse ka strateegiline partner. Võrguettevõte asutatakse juunis pärast Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu istungit.

Pärnumaal:

*Kui teil tekib soov liituda lairibaga peale seda, kui võrk on valmis ehitatud, siis peate kõik liitumisega seotud kulud ise kinni maksma. Need, kes liituvad lairibaga juba võrgu rajamise käigus, saavad seda teha soodushinnaga, kuna paljudele korraga võrgu ehitamine on soodsam.
*DigiTee lairibavõrk ehitatakse selliselt, et kõik teenusepakkujad saavad selle kaudu oma teenuseid pakkuda. Eestis suuremad lairibaühenduse kaudu teenusepakkujad on näiteks Telia, Starman, STV, kuid teenuseid võivad pakkuda ka väiksemad teenusepakkujad nagu näiteks Docset, Sindi Telekom, Prodigi, jne.

Kas tuleb "väiksemate teenusepakkujate" buum? nt. Minu Piirkonna Telekom.
Absoluutse lõppühenduse võib ju igaüks (ise) ka õhu kaudu teostada..vist, või mööda elektriposti majani..?

[tahanteada]

Ega siin pole midagi vaielda, viimase nii 15 aasta jooksul on Eestimaal kokku lennanud kümneid analoogseid - suure hurraaga välja kuulutatud projekte.
PS: Ma pole millegi uue vastu, ma olen nende lolluste vastu mida inimesed kinni peavad maksma hakkama. Ning tihti isegi Kiirlaene selleks võttes....

Vanim läbikukkunud, Üle-Eestiline projekt, mida ma ise mäletan - ja ülimalt hästi, oli kusagil 2001-2002 kandis.
Siis üritati Üle-Eestiliselt WiFi-tada ära kõik Maakonnad.
Aga see üritus suri sama kiiresti kui see välja kuulutati.

Siis üritas sama WiFi-tamist veel ka Tallinn eraldi aga ka see üritus kukkus tollal samamoodi kokku.
--------------
Peamine põhjus on siis selles, et see seltskond ei tule selle peale, et kõigepalt tuleb nii 4-5 aastat koolis käia ja siis vastavat eriala õppida. Mitte nii, et vaatan 5 minutit Youtube-t ning nüüd olen kõva võrguehitaja valmis.

Seega, selleks, et selline võrk päevavalgust näeks ning ka ehitatav oleks ning oleks ka väga paljudele vastuvõetav - justnimelt rahaliselt kuna inimesed oskavad raha lugeda ning kulutusi optimeerida, on vaja:
kahte karmi projektijuhti:
A. võrgu analüütik, projekteerija - ehk siis mees kes oskab topograafilisi kaarte lugeda ning oskab optimaalseid marsuute koostada ning välja arvutada. Ning suudab välja näidata nii projekti ligikaudse maksumuse ja osaleja ligikaudse kulu.

B, ning siis veel karmim mees - projekti järelvalve ning kes kohe algusest jälgib väga karmi pilguga seda mida Analüütik teeb ja kas teeb seda kõike õigesti.
- ja kõige olulisem seejuures - see Järelvalve mees peab olema Äraostmatu, et teda ei saa mitte keegi mõjutada.

PS: kui mina oleks Harjumaa elanik siis mina sellise projektiga sel juhul kindlasti ei liituks kuna keegi ei oska mull öelda mis on minu kulutused:
- 1 aasta jooksul
- 5 aasta jooksul
- 10 aasta jooksul

Ehk siis - selle kümne aastaga saab see kulu olla meeldivalt väike või siis ebameeldivalt hästi suur.
Ja kui kõik räägivad salapärasest Kinnisvara hinna kasvust, tänu valguskaablile, siis see kehtub ainult olukorras kus kulu valguskaabli tulekuks on väike. Suure või ülisuure kulu korral pole mingit Kinnisvara hinnatõusu olemas. Pigem ei tule keegi seda Kinnisvara ära ostma kuna kulud Kinnisvarale on liialt kõrged.

[Delta]

Kriitiline võib ju olla, samas ega midagi paremat ka ees ootamas ei ole, millele alternatiivina panuseid teha.

Tasuta netti tuppa keegi ei too, aga kui mõistliku kuluga saaks kaabli aia taha ja sealt edasi majja, siis miks ka mitte. Praegu on linnast eemal ainukeseks variandiks 4G põhised ühendused, mida kasutatakse lihtsalt selle pärast, et muud võtta pole.

[Renq]

Mina Pirita elanikuna loodan väga, et see asi teoks saab. Mul on sellest 4G'st nii kõrini. Pidev ülekoormus ja kui midagi suuremat tirida on vaja, siis läheb enne päike kaks korda looja.

[jägaja]

Saatke aga sooviavaldusi, et tahate liituda. 300€ oli esialgne liitumistasu taluvuspiir.
Hilisemad liituta tahtjad maksavad juba kõik kulud kinni.

[jägaja]

Täna, 40. minuti pärast Jõelähtme vallamajas Digimaa tutvustamine ja arutelu.

[stks]

[jägaja]

Ma mujale ei taha minna.
Digisaar on ka natuke kaugel (loomisel).

Muidu on see veel suht esimestes sammudes asi. Samas loodetakse juba 2018 esimesi ühendusi looma hakata. Alustatakse sealt, kus on rohkem sooviavaldusi ja nii igas omavalitsuses.
Hetkel panustatakse finantsskeemi, et 15% tarbija, 35% riigipoolne panus ja 50% pikaajaline laen, ca15 aasat tähtajaga.

Võimalusel tulevad kõik liinid elektripostidele (vastav seadus oli meil ju olema), võimalikult vähese kaevamisega.
Tegu saab olema point to point passiivvõrguga ja kõik elektriseadmed tulevad teenusepakkujatelt.

[Sold OUT]

Dno, suht lamp project. 40/10 ühendus on mujaoks küll ja jääb ülegi

[jägaja]

See oli ka teemaks, kuis sinusugustele, aga mul on juba telepilt, selgeks teha inimlikus keeles, et milleks on hea soovida sellist tulevikukindlat lahendust.

Lisaboonus on muidugi operaatorivaliku võimalus. Telia, Elisa/Starman, Stv, Telset, (Tele2) jne. operaatori vahel.
Paljudel pole üldse mingit netti (mobiilnett pole nett, nagu külavanemate suust kuulda sai värvikalt)
Lisaks on sinu 40/10 5-7 aasta pärast kasutu tolleaegsete vajaduste jaoks, ainult siis ärgates maksad kõik liitumisega seotud kulud ise kinni.

[indrpo]

Kui minu arvamust arvestada, siis see "tasuta" või "soodne" lahendus tuleb lõppkokkuvõttes kliendile kallim.
Arutati seda projekti ka Raplamaal, täpsemalt ei kirjeldaks aga kui eeldatav riigi panus tuleb ühe inimese kohta 10000€ ning hiljem küsitakse teenusepakkuja käest 9-10€ kuus, siis maksab kaudselt selle kinni tarbija, on see kõik kallim kui lõpuks ise endale kuidagi see võrk rajada.
Maksumaksja raha on kodanike endi raha ja kui ise pärast seda sama laenu inimesena kinni maksta, oleks odavam ise teha.

Seda enam, et räägitakse suurtest summadest aga tegelikult visatakse pael olemasolevate postide otsa.

[jägaja]

No keegi peab ju selle raha välja köhima. Trükikojast ta ju sinna ei tule.
Kallim ta pikemas perspektiivis ikka pole, kui kuuldu põhjal ülikalli hinnaga ja pidevate probleemide käes vaevlev mobiilne koduinternett, mis pidevalt kasvavatele tarbija vajadustele niikuinii ei vasta ja raadioside tehnoloogiline piiratus ei käi tulevikunõuetega ka kohe kuidagi kaasas.

Mis siis alternatiiv oleks?

[indrpo]

Pakun välja, et kuna niikuinii proovitakse Elektrileviga kaupa teha siis võiks rohkem raha võrgutasudest sisse panna ja vähem vahendajaid kaasata.
Hetkel tundub, et mingid sossepad asutavad mtü, kaasavad riigi eurorahad ja laenu, lasevad elektrilevil töö ära teha, korjavad klientidelt liitumistasud ja siis operaatorilt renditasud ning ise istuvad loorberil ja "hooldavad" võrku korraliku! palga eest.

Klient maksab lihtsalt topelt.

[jägaja]

Need MTÜüd ei hoolda ise midagi. Kõik teenused tellitakse Elteli laadsetelt firmadelt sisse.
Klient maksab selle loomulikult kinni, samamoodin nagu ka Telia ja Starmani samalaadsete teenuste riistvara. Üldse maksab klient kaudselt igasugu teenuseid kaudsete maksumuste kaudu kinni, ehk sellel teemal ei näe mötet pikalt targutada.
Igatahes on selge, et vasesüsteemide uuendamine, millesse Telia hetkel panustab, on suht lühiajalise perspektiiviga ja tehnoloogiliselt mõttetu uuendamine, mille klient ka kenasti esialgse vasikavaimustuse saarel kinni plekib.
Ka Elisa/Starman on minemas optika teed.

Elektrilevi ise on muidugi täisesti huvitatud sellesse viimase miili süsteemi panustamisest ja hilisemast haldamiset, hooldamisest.

Kuigi esialgu on KOVid selle taristu omanikud, siis tulevikus võib see muidugi ka muutuda.

[Renq]

Kas see liitumistasu sisaldab ka sealt aia tagant posti otsast teekonda tuppa või tuleb see veel eraldi maksta?

[jägaja]

Kuna tegu on optikaga, siis seda koduste tingimustega niikuinii igaüks ise ei ühenda.
Esialgu on nii, et igale kliendile veetakse optika ots elamisse paigaldatavasse liitumiskarpi, kuhu saab otse teenusepakkuja klientseadme taha torgata.
Ehk siis kiuga liitumiskarp paigaldatakse kohe koju seinale.

Kui aga kellelgi kindlas plaanis maja ehitada tulevikus siis tasub kohe soovi avaldada ja lasta see kiud või vähemalt toru krundile maasse lasta paigaldada.

[Renq]

Ai kurja, mul just eelmine suvi viidi elekter maa alla ja mainisin ka, et võiks piisavalt jämeda kõri panna, et optiline sisse mahuks a ma ei ole päris kindel, et kas see nii ka läks...

[sooty]

Uurisin kunagi paar aastat tagasi optika tee alt läbi viimisega seoses, sest elekter läheb torust ja vastus tuli kategooriline ei. Toru olemas, aga puuri uus kui tahad... Õnneks sain VDSLi ja käib kah.

[indrpo]

[jägaja]

[Fire&Ice]

Tervitus, esitasin Digimaale küsimused 01.06.2017, mis siin ja endal seoses projektiga üles kerkisid, kuna Digimaa vastus oli nii lakooniline, siis kui foorumi rahvas ei pahanda, see siin ära tuua, et igaüks saaks ise otsustada:

Tere, kuna kõik taandub ikkagi rahale ja maksumusele lõpptarbijale, siis minu küsimused Teile antud projektiga oleksid järgmised:

1.
Miks on sooviavalduse esitamisega kiire ja seda saab teha ainult jaanipäevani? miks rahvale rohkem aega anta järele mõelda? Tegemis on ju projektiga mis on ulatub 10-15 aasta taha? Selline kiirustamine on kahtlust äratav isegi siis kui sooviavaldusega ei kaasne mingeid kohutusi.

2.
Millal selgub, kui palju hakkab ühendus tegelikult lõpptarbijale maksama? Kes ja millal ülteb lõpphinna, sellest selgub ju kas inimesed tahavad liituda või mitte?

3.
Kui rahaline pool on alles planeerimisjärgus, ja keegi ei tea kui palju mis ja miks maksma hakkab, miks siiski kiirustatakse?

4.
Mida tähendab pikaajalise laenu võtmine lõpptarbijale, selge on ju siililegi et lõppkokkuvõttes maksab kinni kõik lõpptarbija, ükskõik kes ja kui palju laenu võtab, see kõik võetakse ikkagi lõpuks lõpptarbijalt. Kas saate tõestada ja kinnitada vastupidist?

5. Kas te oskate öelda millised on lõpptarbija kulutused järneva:
- 1 aasta jooksul
- 5 aasta jooksul
- 10 aasta jooksul ?

6. Palun kommenteerige mõtlemapanevat väidet:
"Arutati seda projekti ka Raplamaal, täpsemalt ei kirjeldaks aga kui eeldatav riigi panus tuleb ühe inimese kohta 10000€ ning hiljem küsitakse teenusepakkuja käest 9-10€ kuus, siis maksab kaudselt selle kinni tarbija, on see kõik kallim kui lõpuks ise endale kuidagi see võrk rajada.
Maksumaksja raha on kodanike endi raha ja kui ise pärast seda sama laenu. inimesena kinni maksta, oleks odavam ise teha. Seda enam, et räägitakse suurtest summadest aga tegelikult visatakse pael olemasolevate postide otsa."
Allikas; https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=9436156, külastatud 01.06.2017

7.
Palun kommenteerige järgmist väidet:
"Need MTÜüd ei hoolda ise midagi. Kõik teenused tellitakse Elteli laadsetelt firmadelt sisse.
Klient maksab selle loomulikult kinni, samamoodin nagu ka Telia ja Starmani samalaadsete teenuste riistvara. Üldse maksab klient kaudselt igasugu teenuseid kaudsete maksumuste kaudu kinni, ehk sellel teemal ei näe mötet pikalt targutada.
Igatahes on selge, et vasesüsteemide uuendamine, millesse Telia hetkel panustab, on suht lühiajalise perspektiiviga ja tehnoloogiliselt mõttetu uuendamine, mille klient ka kenasti esialgse vasikavaimustuse saarel kinni plekib.
Ka Elisa/Starman on minemas optika teed.
Elektrilevi ise on muidugi täisesti huvitatud sellesse viimase miili süsteemi panustamisest ja hilisemast haldamiset, hooldamisest.
Kuigi esialgu on KOVid selle taristu omanikud, siis tulevikus võib see muidugi ka muutuda."
Allikas; https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=9436156, külastatud 01.06.2017

8.
Kes veel peale HarjuElus välja toodud isikute Olavi Harjo ja Vambo Kaalu antud projektiga seotud ja kaasatud otseselt või kaudselt on?
Harju Elu link: http://www.harjuelu.ee/2017/04/9724/digimaa-rajab-tuleviku-jaoks-harjuma.../

Digimaa vastus 02.06.2017:

Tere,

Täname.
Palun tutvuge DigiMaa projektiga kodulehel: https://digimaa.ee/

Lugupidamisega
DigiMaa

Minu kommentaar, mida Te austatud foorumi rahvas kostate sellise vastuse peale?, vabandan kui kiri tuli liiga pikk, aga olen üsna jahmunud, et Digimaa ei vaevunudki vastama nii olulistele küsimustele.

[jägaja]

Mis seal imestada. Asi on ikka vägagi algusjärgus hetkel, et üldse mingeid järeldusi teha ja väiteid saaks kindlalt väita.
Hetkel on kõik ikka veel suhtlemiste ja sondeerimiste tasanditel, et kes, kus, millal jne. Ilmselt sügise poole, vast ka peale KOV valimisi alles, saab mingit paremat infot.
Seniks aga kaardistage võimalikke huvilisi Digimaa lehel.

Hetkel veel on kohtumised omavalitsuste territooriumitel käimas, saad sinna oma küsimustega ka kohale minna, ehk on rohkem õnne.
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=9488493#9488493