Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
sõnum |
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
15.03.2024 09:26:08
|
|
|
Betamax kirjutas: |
Elektrilevi praegu korduvalt saatnud infot SMSiga, et elektrikatkestus mu aadressil ja maru.elektrilevi.ee lehel täpsem info. Login sisse ja näitab, et kogu Harjumaa rikkevaba |
see on siis sinu personaalne katkestus
ja nii tühine, et ei vääri üldkaardile panekut
|
|
Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
15.03.2024 10:26:31
|
|
|
elektrikatkestus on, aga rikete kaardil ei ole
=> pole rike
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
tagasi üles |
|
|
-Koppel-
Kreisi kasutaja
liitunud: 01.04.2009
|
24.03.2024 20:47:00
|
|
|
Vajan natuke selgust LED valgusketi üksikute segmentide läbipõlemise juurpõhjuste kohta.
Mul on kaks 30meetrist valgusketti ühendatud 24VAC 60W adapteri järgi.
Ja kipuvad suht tihti segmendi kaupa otsad andma ja siis pean jälle uue ostma. LEDid on vast 2,4V ja 10 kaupa jadamisi gruppides, et 24V kokku.
Kõik LED-id ise on ju kindla polaarsusega. Miks neid AC toitekaga toidetakse?
Iga keti alguses on ka mingi tikukarbi suurune valatud must karp aga sellest väljub vaid üks juhtmepaar. Et see ei saa ju ka AC - DC konvertimist teha mingite dioodidega sest keti tagumisse otsa saab üha uusi juppe liita ja sealt mõõtes on ikka AC.
Pohimotteliselt huvitab, et kas need polevad läbi kuna liiga pika keti teen voi on lihtsalt crap toode mille ühe LEDi feilides see sektsioon kustub ja kas saan midagi teha selle vältimiseks. Vahepeal kustub ka kogu kett ja siis on selle tikukarbi suuruse alguse juurest juhtmete liigutamine jälle kogu keti tööle pannud.
|
|
Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
|
Scott
Kreisi kasutaja
liitunud: 09.08.2016
|
24.03.2024 22:49:07
|
|
|
Eri värvi LEDid on erineva pingega. LED-valgusketti läheb kaks ja väljub kaks juhet, aga ketis endas peab rohkem gruppe olema, kui asi korralikult tehtud.
Mis moodi sa mõõdad, et keti lõpus on AC? Must karp võib teha impulsspinge, tester selle ja AC vahel vahet ei oska teha. LEDe toidetaksegi pulsspingega, see võimaldab juhtimist ja elektri kokkuhoidu sama valgustugevuse juures.
|
|
tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
24.03.2024 23:31:38
|
|
|
Tester oskab vahet teha küll, kui on vahelduv siis dc näitab nulli. Kui ei siis alaline pulseeriv.
Liiga pikk kett pigem säästab lede ja tapab toidet.
Jaga linki tootele.
_________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
Kommentaarid: 177 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
143 |
|
tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
25.03.2024 00:08:36
|
|
|
LED element ehk sisuliselt diood on pooljuhtkomponent, seega see töötab alati DC pingega. Muidu ta lihtsalt ei töötaks, kuna vajab toimimiseks kindla polaarsusega toidet.
AC toide tuleb sul küll leedribale peale, kuid seesmiselt tehakse sellest siiski DC toide. Seda üsna lihtsalt, LED (dioodid) paigutatakse näiteks üle ühe vastupidi polaarsusega. Seetõttu ongi sul mõõtes toiteribadel AC pinge, kuid tegelikult tehakse komponentidele neid vastavalt paigutades DC pinge. Või siis on kusagil ahelas lisa diood, mis polaarsuse määrab.
AC toitega leedriba on lihtsalt odavam, kuna ei vaja üldse mingeid lisakomponente, erinevalt eraldiseisvast DC toiteplokist. AC valgustus lihtsalt vilgub võrgusagedusega sünkroonis, kuid inimese silm otse ei taju võrgusagedusel vilkumist.
Kuid AC oluline eelis on, et saad kümneid meetreid pikki leedribasid toita, ilma et selle ahela lõpus heledus tajutavalt kahaneks. Erinevalt DC väikepingega toitmisest.
Kui sul on 24AC toitega leedriba, siis saad seda toita ka alalispingega, kuid poole väiksema pingega, ehk 12VDC pingega toiteplokiga.
|
|
Kommentaarid: 133 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
120 |
|
tagasi üles |
|
|
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
25.03.2024 07:21:09
|
|
|
jägaja kirjutas: |
Seda üsna lihtsalt, LED (dioodid) paigutatakse näiteks üle ühe vastupidi polaarsusega. Seetõttu ongi sul mõõtes toiteribadel AC pinge, kuid tegelikult tehakse komponentidele neid vastavalt paigutades DC pinge. |
Kuidas see asi skeemina välja näeb?
|
|
Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
tagasi üles |
|
|
-Koppel-
Kreisi kasutaja
liitunud: 01.04.2009
|
|
Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
25.03.2024 10:09:27
|
|
|
avrn kirjutas: |
jägaja kirjutas: |
Seda üsna lihtsalt, LED (dioodid) paigutatakse näiteks üle ühe vastupidi polaarsusega. Seetõttu ongi sul mõõtes toiteribadel AC pinge, kuid tegelikult tehakse komponentidele neid vastavalt paigutades DC pinge. |
Kuidas see asi skeemina välja näeb? |
Kaks paralleelset ahelat LED-idega, kus ühel harul on LED-id ühtpidi polaarsusega ja teisel harul teistpidi polaarsusega, harud on otstes omavahel kokku ühendatud ja peale lastakse vahelduvpinge. LED-id ühes harus põlevad ühtpidi pinge puhul ja kui pinge pöördub, põlevad LED-id teisel harul.
Paigutuselt asuvad LED-id ribal vaheldumisi üks LED ühtpidi, järgmine teistpidi. Ainult et ühendatud on need LED-id üle ühe kahte erinevasse harusse.
Kumbki haru vilgub sagedusega 50Hz, aga vaheldumisi, nii et kokku on 100Hz vilkumine.
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
tagasi üles |
|
|
von Wu
HV Guru
liitunud: 12.10.2007
|
26.03.2024 13:22:58
|
|
|
jägaja kirjutas: |
AC valgustus lihtsalt vilgub võrgusagedusega sünkroonis, kuid inimese silm otse ei taju võrgusagedusel vilkumist. |
Aju ei saa aru, et valgus vilgub, aga silmi väsitab rämedalt.
100 Hz on muidugi palju parem kui 50 Hz, aga ikkagi mitte päris hea.
|
|
Kommentaarid: 865 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
653 |
|
tagasi üles |
|
|
Scott
Kreisi kasutaja
liitunud: 09.08.2016
|
26.03.2024 20:22:43
|
|
|
Ajage sõrmed harali ja lehvitage kätt lambi ja silmade vahel. Kui sõrmi näha pole, on lambi sagedus kilohertsides või alalispingega, kui aga sõrmed on näha nagu strobovalguses, siis on 50 või 100 hertsine toide.
50 Hz on näha ja häiriv, kui dioodiga üks poolperiood maha lõigatakse. Kunagi nõukaaja lõpus sellist jälkust harrastati, kui hõõglambi võimsust oli vaja vähendada.
|
|
tagasi üles |
|
|
DVDRW
HV Guru
liitunud: 13.10.2003
|
27.03.2024 00:16:27
|
|
|
Hõõgniidil ei tohiks see nii hull olla kui LEDil. Kuna hõõgniit inertsist hõõgub ju veel edasi mingi aeg.
Ei meeldi ka need PWM/AC LEDid.
LED vilkumine aegluubis:
Spoiler
|
|
Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
|
arnis
HV veteran
liitunud: 18.07.2004
|
27.03.2024 08:51:18
|
|
|
Scott kirjutas: |
Ajage sõrmed harali ja lehvitage kätt lambi ja silmade vahel. Kui sõrmi näha pole, on lambi sagedus kilohertsides või alalispingega, kui aga sõrmed on näha nagu strobovalguses, siis on 50 või 100 hertsine toide.
50 Hz on näha ja häiriv, kui dioodiga üks poolperiood maha lõigatakse. Kunagi nõukaaja lõpus sellist jälkust harrastati, kui hõõglambi võimsust oli vaja vähendada. |
Sõrmelehvitus töötab katseks küll.
Enamus mobiilikaameraid ka näevad vilkumisi, kui just 50/60Hz pole. Mine poodi valgustite demovahesse ja tõmba telefonil kaamera lahti, proovi nii foto kui video režiimi, piiluge mis vilgub, mis ei vilgu
_________________ Teen kodudes elektriasju korda. 36€/h. Anna murest märku.
Ooteajad väiketööd nädala jooksul, päev+ tööd kuu jooksul.
Ka korteriühistud ja ettevõtted. Auditi ettevalmistused. |
|
Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
117 |
|
tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
27.03.2024 09:10:20
|
|
|
Kui endale põrandalampi ostsin, siis enne ostmist vaatasingi kaameraga kõik näidismudelid üle, et ei virvendaks
|
|
Kommentaarid: 687 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
532 |
|
tagasi üles |
|
|
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
|
avrn
Kreisi kasutaja
liitunud: 16.02.2007
|
13.04.2024 17:47:35
|
|
|
Piirab väljundi max voolu ära selleni, mis konkreetsele mudelile lubatud.
Sisendi pinge ei tohi ületada lubatut, seega, kui paned paneele jadasse, pead jälgima, et jadas paneelide tühijooksupingete summa ei ületaks lubatut, muidu hakkab suitsu tulema. Sel konkreetsel 150V max.
|
|
Kommentaarid: 5 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
5 |
|
tagasi üles |
|
|
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
13.04.2024 17:59:15
|
|
|
Et siis idee poolest võin kasvõi 48V aku sinna külge sisendisse ühendada ja 12V akut laadida näiteks? Ja mis selliste moodulite kasutegur on erinevatel pingetel, kui näiteks 12V väljundisse seatud, kas siis oleks parema kasuteguriga 30V paneelid paralleelis või siis 120V paneelide kett? Pigem vist mida väiksem pingete vahe, seda parem kasutegur?
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
13.04.2024 18:02:02
|
|
|
Max pinge lähedal tuleks korra kalkulaatorit koos paneeli temp koefitsendiga kasutada, et veenduda et liiga külma tempiga pinge üle ei läheks. Mu 750V string võib -30 kraadi tempiga ideaalse päikesega ligi 1000V peale minna näiteks.
Kuidas see ühendamine välja näeks ja mis kaablit kasutad?
Pinge võiks ikka max lubatu lähedal olla
|
|
Kommentaarid: 204 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
170 |
|
tagasi üles |
|
|
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
13.04.2024 20:42:14
|
|
|
Ma pole veel midagi kasutanud ja mõtlen siin lihtsalt veidi selles osas, et kui plaaniks väiksemat offgrid lahendust ja et pilves ilmaga ka piisavalt laadimist saaks ja kuna paneelid odavad, siis paneks räigelt üle lihtsalt, st kui peaks päikeseline ilm olema, siis oleks kordades sisend väljundvõimsusest üle.
Kusagilt on meelde jäänud, et nendele ongrid tüüpilistele võrguinverteritele ei tohi üle teatud piiri sisendisse paneele toppida(näiteks paned mingi arvu paneele jadamisi ja siis omakorda paralleelselt jadaketid), kuna träkkimise ajal peab saama pinget alla surda, et samal põhjuse lei saaks ka tavalist ongrid inverterit näiteks 400V akuga otse kasutada, pannes need lihtsalt paneelide asemele. Kuigi teoorias kui inverteri sisendpinge vahemik sobib, siis nagu ju võiks siis lihtsalt maksimaalse võimsuspunkti akult otsida ja ilmselt saavutada oma seatud inverteri väljundvõimsuse maksimumi ja sedasi toimetada, ent nagu kuulda on olnud, siis ei, tavaline võrguinverter pidavat maha põlema.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
13.04.2024 20:46:25
|
|
|
Tavaliselt neil piir 1000 või isegi 1500V sisendis ja ikka laotakse suht täis ning töötavad muretult
|
|
Kommentaarid: 204 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
170 |
|
tagasi üles |
|
|
new1
HV kasutaja
liitunud: 02.06.2007
|
14.04.2024 00:20:21
|
|
|
Janis kirjutas: |
Tavaliselt neil piir 1000 või isegi 1500V sisendis ja ikka laotakse suht täis ning töötavad muretult |
Ei, asi pole mitte pinges vaid voolutugevuses, mis peaks sisendis piiratud olema, st inverter peab saama maha koormata träkkimise ajaks paneele. Paneelidel ongi tegelikult suht ideaalselt see voolutugevus piiratud, kui ikka paneelile on kirjutatud, et 12A, siis mingi nipiga sa sealt suuremat voolutugevust ei saa, isegi kui MPPT träkkimise ajal pingega üles alla mängib ja isegi mitte täieliku lühise korral, ikka sealsamas 12A kandis voolutugevus. Akupaki puhul aga oletame, et kui pinge on tal 400V ja kui inverter tahab testimise ajaks pinget alla viia, siis näiteks 390V korral oleks voolutugevus juba sadades amprites. Ma kusagil nägin mingit sellist infot, et seetõttu ei saagi tavalise paneeli sisendit aku sisendina kasutada, kuna karakteristikud on väga erinevad paneelidel vs akudel ja seetõttu peab akudele sobiv inverter ja spetsiaalne sisend olema. Kinnitage või lükake ümber, kui kellelgi kindlamat infot on, niisama oletamise ja kõhutunde pealt polegi vist väga mõtet heietada tegelikult.
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
|
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
|
Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
tagasi üles |
|
|
HDvurle
HV pensionär
liitunud: 03.04.2002
|
15.04.2024 18:42:22
|
|
|
On siis või ei ole?
_________________ Teie küsimused on vastatavad, kuid meie vastused on küsitavad.
IT uudissõnad. Pihuarvuti - pihkar, pihuarvuti kasutaja - pihkur. |
|
Kommentaarid: 21 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
16 |
|
tagasi üles |
|
|
somnambuul
HV veteran
liitunud: 22.03.2004
|
15.04.2024 18:47:20
|
|
|
Kindlalt pole
|
|
Kommentaarid: 60 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
54 |
|
tagasi üles |
|
|
Dogbert
HV Guru
liitunud: 03.05.2004
|
16.04.2024 13:03:38
|
|
|
Tehniliselt siiski pinge on täitsa olemas, aga kaablite katkemise tõttu voolu mitte
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus. |
|
Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
tagasi üles |
|
|
|