[Markos]

No kus ta siis on ? fibrillatsioon ei ole veel tingimata tappev, mõni sureb nagu näha ka keelega patarei katsumise peale ära. Kõik mis on alla 1A, on suhteline. Praktikas ei ole meil mitte midagi nende teadmistega peale hakata, mis toimub erinevatel voolutugevustel, sest reaaalselt me EI tea, kui suur vool keha ja südant läbib, see on niivõrd varieeruv. Alati on muidugi võimalus vastupidist tõestada ehk siis seda, et 1A ei tapa.

[elukaz]

Kas me räägime kellegi kindla peale tapmisest või sellest millise vooluga on pigem oht surra kui elama jääda? Ma olen mõõtnud läbi keha liikuvat voolu ja tänu sellele 30mA riket ei usalda. Õnneks on vähemalt tellimise peale 10mA saadaval. Rääkigu müügimees mis tahab et keegi neid ei kasuta, ma pole huvitatud võimalusest jääda 20mA vooluringi osaks.

Vaata see lingitud video praktiline osa ära.

[Markos]

Nõrk, ma olen demonud rikkekaitset ikka nii, et võtan lambist juhtmest kinni, plõks, ei tunnegi mitte midagi.

[villu70]

Koolitusel räägiti et venemaal olid kolm meest otsustanud jõe ääres elektriga kala püüda.... 10 kV -ga, otse liinilt mis üle jõe läks. Muud ei juhtunud midagi kui et kolmest mehest kaks said surma, hoobilt.
Kala vist seekord ei saadud.

[Porno Parm]

[jägaja]

elukaz, 30mA RVK rakendub 15mA peal. Kui ta 30mA peal rakendub, loetakse seda vigaseks.
Kui sul tuleb elektrimõõtmine kilbis, peab RVK rakenduma poole nimivooluga,või jääb sul elektripaigaldise akt välja kirjutamata.

[avrn]

Ehk siis 10 milliamprine rakendub 5 mA juures, mis on kogemata vooluringi sattunu tervisele ainult kasuks.
Isegi südamehaige sanšid ellu jääda suurenevad.

[jägaja]

tcumen, vat seda 10mA asja ma ei tea. Kui poleks seda eelnavat juttu kahel erineval koolitusel räägitud, ei usuks ka ise seda hästi.
Naruke ta kripeldab, aga noh, koolitajate pädevuses ei kahtleks ka.

[avrn]

[elukaz]

[jägaja]

Aga ma äkki ise valesti aru saanud, et 1/2 peal ei pea rakenduma ja x1 peal rakendub RVK. Sai ise ka mõõteseadmega teste tehtud, kuid see tundus nii ebatõene, et siiani ei saa aru, mis ja milleks?

Kes meil siin teeb uusehitiste kontrollimisi, kuis peab paberil olema?

[elukaz]

Kui ise nullist välja mõelda kuidas valmis installis asi käituma peaks siis oleks loogiline küll et poole nimivooluga veel ei tohi rakenduda ehk siis teine pool võib loomuliku kaona ära lekkida ja et 1x nimivooluga peab rakenduma.

[kussu]

[villu70]

kussu,
ausalt öeldes ega mina päris täpselt seda seadust ei tea aga.... mul on teatavad õigused teiste töörühmaliikmete juhendamisel, oman lülitamisõigusi keskpingel ja võin olla töörühma juht, jne. (mõned pisiasjad veel)
igatahes töökaardi peal on vanemelektrik ja ülalnimetatud asju ma teen / teha võin.

[Porno Parm]

huvitav kes oleks näiteks vanemtöötu kui asi ju kraadidele läks

[jägaja]

villu70, siis peab sul tänase kutsestandardi järgi olema "Jaotusvõrgu elektrik, tase 5" kutse. Kõrgeim tase selles kategoorias
Mu teada ainult 5. tasemed omavad töörühma juhtimisõigust.

[kussu]

[villu70]

Täna mu õigused piirduvad kuni 20kV. Ja hetkel on tööpõld nii lai et lõppu ei ole näha.... ka 3-4 aasta pärast mitte. See on minu arvamus /hinnang. Enese täiendamise vastu pole mul midagi aga hetkel on tööd niipalju et pole aega.
Neid mehi kes tahaksid aastaringselt õues töötada igasugustes ilmastikutingimustes jääb järjest vähemaks. Õhuliinielektrikkude puudus on üle vabariigi väga-väga suur. Sellest tingituna käib firmade vahel hullumeelne üleostmine, ootan huviga millega see ükskord lõpeb.

[jägaja]

Jah, ma oleksin ainult suvel nõus posti otsa ronima. Igatahes on see roppraske ja pingeline töö peale suuremat tuulekest ja seepärast eelistan oma sooja kohakest edasi pidada.
Ega ma neid "sideelektrikke" ka ei kadesta

[villu70]

[jägaja]

Eks vaated ole kenad jah aga mulle need muutlikud ilmaolud ei passi ikka kuidagi. On tulnud ka lihtsalt väriseda päev läbi mingi lörtsi ja vihma käes, riided märjad. Brrr..

[villu70]

[lauri]

Andke nõu, et milline dimmer tuleks siia süsteemi ja kuhu installeerida:

Elekter tuleb seinast ja läheb sellesse jubinasse:

Spoiler

ja eelmisest karbist edasi läheb elekter sellesse järgmisse jubinasse:

Spoiler

Dimmer võiks olla vabalt letist ostetav. Et dimmiks valguse paika ära ja unustaks teema. St ei tohi vaja pidevat näppimist.

[jägaja]

Kui nüüd õigesti aru sain pilte ja kirjeldust vaadates, siis ei saagi dimmerit paigaldada. Esimene jubin on dimmerdatav toiteplokk, mille külge käib LED otse, kuid eeldab, et see töötab kuni 60V (27-54V vahemikus) pingel.
Ehk siis mul enda kodus olevatest 12V süsteemis lampidest ajaks see ruttu suitsu välja.

See lambi küljes olev toiteadapter oleks vaja välja vahetada esimesel pildil olevaga, kuid viimaselon kirjas ainult toitevool 350mA ja LED toitepingest mitte kõssugi.

Esimesele toiteplokile sobib nii Leading, kui ka Trailing-edge dimmer. Ehk siis tegu on universaalse dimmerdatava toitemooduliga.

Edit. Kuigi ise olen suvalisi dimmereid vahele jätnud, mis on enne leediajastu sündi toodetud siis poest soovitan siiki küsida sobivaid valgusreguleetoreid ehk dimmereid.
Nii mõnigi vana olemasolev dimmer ei lase piisavalt maha kruttida valgustugevust, kuna valgus võib hakata värelema.
http://www.installatsioonitarvikud.ee/catalog/21539/LED%20p%C3%B6%C3%B6ratav%20valgusregulaator_EST1.html
https://www.oomipood.ee/product/etm321u_dimmer_led_lampidele_poordnupuga_suvistatav_toosi_valge
https://www.k-rauta.ee/ehituspood/dimmer-led-siemens-0-100

Eks poes, eriti elektrikaupade omas ollakse teadlikud midagi soovitama.

[lauri]

Need asjad ongi tegelikult ühendatud. St see esimene on teise toiteks.
Ehk siis sisuliselt võib enne seda toidet installida suvalise (süvistatava või-mis-iganes) dimmeri?