seda ma oskasin isegi aimata, et minu nägemus on liiga lihtsustatud ja kuskil punktides lausa vigane, olen ju täielik võhik selles valdkonnas
optiliste illusioonide teke ei üllata aga nende võimsus piloodi psüühikale mõnevõrra küll
Probleem pole niivõrd optilistes illusioonides (kuigi ka neil võib olla oma osa pilve sisse sattumisel), kui tasakaaluelundi loodud illusioonides, kui puudub visuaalne pidepunkt, mille järgi eristada, mis on ülal ja mis all ning mispidi sa pöörled.
Tasakaaluelund ei tee vahet raskusjõul ja kiirendusel ning tasakaaluelundis voolaval vedelikul on inerts, mille tõttu ühes suunas piisavalt kaua pöörlemisel kaob pöörlemise tunne ja selle pöörlemise peatumisel tekib vastassuunas pöörlemise tunne.
Kui inimesel puudub visuaalne pidepunkt ja ta saab samal ajal vabalt liikuda ja pöörelda mistahes suunas 3-mõõtmelises ruumis, siis inimesel tekivad igasugused illusioonid oma asukoha ja liikumise osas, mis ei vasta ligilähedaseltki tegelikkusele. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
seda ma oskasin isegi aimata, et minu nägemus on liiga lihtsustatud ja kuskil punktides lausa vigane, olen ju täielik võhik selles valdkonnas
optiliste illusioonide teke ei üllata aga nende võimsus piloodi psüühikale mõnevõrra küll
Probleem pole niivõrd optilistes illusioonides (kuigi ka neil võib olla oma osa pilve sisse sattumisel), kui tasakaaluelundi loodud illusioonides, kui puudub visuaalne pidepunkt, mille järgi eristada, mis on ülal ja mis all ning mispidi sa pöörled.
Tasakaaluelund ei tee vahet raskusjõul ja kiirendusel ning tasakaaluelundis voolaval vedelikul on inerts, mille tõttu ühes suunas piisavalt kaua pöörlemisel kaob pöörlemise tunne ja selle pöörlemise peatumisel tekib vastassuunas pöörlemise tunne.
Kui inimesel puudub visuaalne pidepunkt ja ta saab samal ajal vabalt liikuda ja pöörelda mistahes suunas 3-mõõtmelises ruumis, siis inimesel tekivad igasugused illusioonid oma asukoha ja liikumise osas, mis ei vasta ligilähedaseltki tegelikkusele.
Täpsustuseks. Sisekõrvas vedelik ei loksu, sest kogu ruum on sellega täidetud. Liiguvad kristallid vedelikus. Retseptorid fikseerivad kristallide asukohad. Kusjuures sisekõrv allub gravitatsioonile.
Kui puudub visuaalne pidepunkt ei oska aju keha asendit kalkuleerida, kuna puudub referents. Referentsi/kogemuse puudumise tõttu eksib aju kolmemõõtmelise pildi "joonistamisel" tihti. _________________ Teie küsimused on vastatavad, kuid meie vastused on küsitavad.
IT uudissõnad. Pihuarvuti - pihkar, pihuarvuti kasutaja - pihkur.
seda ma oskasin isegi aimata, et minu nägemus on liiga lihtsustatud ja kuskil punktides lausa vigane, olen ju täielik võhik selles valdkonnas
optiliste illusioonide teke ei üllata aga nende võimsus piloodi psüühikale mõnevõrra küll
Probleem pole niivõrd optilistes illusioonides (kuigi ka neil võib olla oma osa pilve sisse sattumisel), kui tasakaaluelundi loodud illusioonides, kui puudub visuaalne pidepunkt, mille järgi eristada, mis on ülal ja mis all ning mispidi sa pöörled.
Tasakaaluelund ei tee vahet raskusjõul ja kiirendusel ning tasakaaluelundis voolaval vedelikul on inerts, mille tõttu ühes suunas piisavalt kaua pöörlemisel kaob pöörlemise tunne ja selle pöörlemise peatumisel tekib vastassuunas pöörlemise tunne.
Kui inimesel puudub visuaalne pidepunkt ja ta saab samal ajal vabalt liikuda ja pöörelda mistahes suunas 3-mõõtmelises ruumis, siis inimesel tekivad igasugused illusioonid oma asukoha ja liikumise osas, mis ei vasta ligilähedaseltki tegelikkusele.
Täpsustuseks. Sisekõrvas vedelik ei loksu, sest kogu ruum on sellega täidetud. Liiguvad kristallid vedelikus. Retseptorid fikseerivad kristallide asukohad. Kusjuures sisekõrv allub gravitatsioonile.
Kui puudub visuaalne pidepunkt ei oska aju keha asendit kalkuleerida, kuna puudub referents. Referentsi/kogemuse puudumise tõttu eksib aju kolmemõõtmelise pildi "joonistamisel" tihti.
Ma ei öelnud, et vedelik loksub, vaid et liigub. Suur erinevus.
Need sinu nimetatud kristallid on fikseeritud mingisse geeljasse massi, need ei liigu vabalt. Ja need ei asu nimetatud kanalites, vaid ruumis nende all.
Kristallidele mõjuvate jõudude (inertsi- ja raskusujõu) suunda ja tugevust tuvastavad need kristallide all asuvad retseptorid, st ainult lineaarset kiirendust edasi-tagasi ja üles-alla ning raskusjõudu (st raskuskiirendust). Raskuskiirendus ja liikumisest tekkiv kiirendus on seejuures eristamatud (mitte ainult inimesele, vaid ka füüsikaliselt - kiirendus on kiirendus).
Pöörleva liikumise tuvastamiseks on aga kolm kaarekujulist kanalit, mis on täidetud vedelikuga. Mis ei loksu!
Pea lühiajalisel pööramisel vedelik inertsi tõttu kohe kaasa liikuma ei hakka ja pea liigub vedeliku suhtes. Kanali otstes tekkivat vedeliku liikumist ja rõhkude erinevust tuvastavad seal asuvad retseptorid.
Piisavalt kaua üht ja sama pidi pöörlemisel hakkab vedelik peaga kaasa pöörlema ja retseptorid pöörlevat liikumist enam tuvastada ei suuda.
Pöörlemise peatumisel liigub vedelik inertsist veidi aega edasi, tekitades vastupidises suunas pöörlemise tunde. Tasakaaluelundis tekkiva paigalseisu tunne pöörlemise ajal ja nägemismeele tuvastatava liikumise vastuolu ning peatumisel nägemismeele tuvastatav peatumine, aga tasakaaluelundis pöörlemise näiv jätkumine vastassuunas tekitavad pööritustunde ja tasakaaluhäired. Visuaalse pidepunkti puudumisel aga vastuolu puudub ja inimene juhindub enda asendi ja liikumise hindamisel ainult tasakaaluelundist tulevate signaalide järgi, mis ei erista raskusjõudu kiirendusega liikumisest, paigalseisu ühtlasest liikumisest ega mittepöörlemist ühtlasest pöörlemisest.
Kui jutt loksumisest välja arvata, siis päris hea selgitus samas suunas pöörlemisel tekkivatest liikumise illusioonidest, mis mul kiirel otsingul leida õnnestus:
_________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Mis Lõuna-Eestis toimub? Kõla järgi nagu hävitajad, aga midagi-kedagi näha pole. Flightradar kah miskit ei näita ehk siis militaarsed õhusõidukid. Viimase paari tunni jooksul juba kolmas või neljas kord, kui tulevad ja lähevad.
Militaarsõidukid kasutavad ka transpondereid normaaloludes.
Transponderi olemasolu ja töötamine ei tähenda veel, et õhusõiduk on automaatselt fr24's nähtav. Esiteks sõltub see transponderi tüübist (ADS-B) ja teiseks, kas operaator tahab, et ta oleks seal nähtav, selle saab ära keelata.
Täna ka vist hävitajad tartu kohal tiirutamas... Mitmes kord juba taevas müriseb a flightradar ei näita midagi _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
Sa nagu esimest lauset ei tahtnud lugeda?
Belgialainen lentäjä sai pieniä vauriota 17. heinäkuuta tapahtuneessa hätälaskussa lähellä Bryggen kaupunkia.
Minu vabandused kui mootor seiskus ameerikas aga liugles ikka üle ookeani _________________ People have been calling for a month and we've been sold out for a week or so.
Samal saidil ameerikas teeb väikelennuk hädamaandumise ristmikule.
https://www.iltalehti.fi/iltvuutiset/a/1e2cb33c-962e-45ac-9e17-5b09a51b1147
Sealt võib olla segamini minek. _________________ Teie küsimused on vastatavad, kuid meie vastused on küsitavad.
IT uudissõnad. Pihuarvuti - pihkar, pihuarvuti kasutaja - pihkur.
See Ameerika tuli vist sellest, et video oli CNN ja sealt automaatselt arvasin üle lombi olema Parandasin ära ja lillatäpimees võib soovi korral puhastada.
Miks helikopterid eriti kiiremini kui 260 lennata ei saa? _________________ People have been calling for a month and we've been sold out for a week or so.
Ilmselt sama põhjus, miks nad isegi kilomeetri kõrgusele väga minna ei taha. See pole nende eesmärk ja madalal lennates on päris suur õhutakistus. Ehk saaks ju teoorias kiiremini, aga siis pead iga 15 min tagant tankima
Miks helikopterid eriti kiiremini kui 260 lennata ei saa?
Labad pöörlevad suurusjärgus 225-500 pööret minutis. Aga labad on pikad. Pikka pulka peakohal keerutades läbib kaugem ots rohkem vahemaad kui ligem ots.
Ühe külje peal liigub laba lennu suunas ja teisel pool tuleb ringiga tagasi. Helikopter lendab kiirusega X. Liikumissuunas labade ja lendamise kiirus liitub ja tagasi tulles lennukiirus lahutub. Selleks ebavõrdse tõstejõu kompenseerimiseks on päris lahe mehhanismus seal keskel mis muudab labade asendit iga pöörde ajal, aga sellest mõni teine päev...
Kui lennusuunas liikuva laba tipu kiirused ületavad helikiiruse, hakkab laba tõstejõuga toimuma mustkunstitrikk. Tõstejõud kipub ära kaduma tiivaprofiilil mis ei ole mõeldud ülehelikiirusega õhuvoolus liikumiseks. Kui helikiiruse ületab piisavalt pikk jupp labast, siis ei jätku enam tõstejõust õhus püsimiseks ja helikopter allub gravitatsiooni ürgsele kutsele ja variseb emakese maa suunas. Ausalt ei mäleta tegelikult peast, kas teemaks oli laba tippude helikiiruse ületamine, või piisas helikopteritele lihtsalt labade tiivaprofiilile ebasoodsast õhukiirusest tõstejõu kadumiseks. Või mõlemat. Tavalistel lennukipropelleritel oli see ülehelikiirus küll teemaks pöörlemiskiiruse piiri peal.
Kust sinna tuleb sinu pandud 260 pead ise välja mõtlema. Ega me siin mataga ei tegele reede öhtul.... _________________ Allverelaev sukeldub määramata ajaks.
Miks helikopterid eriti kiiremini kui 260 lennata ei saa?
tegelikult on seal teine põhjus veel, sama rootori teisel pool. Kui ettepoole liikuv laba võib kippuda helikiirust ületama, siis kopteri enda kiirus vähendab jälle tahapoole liikuva laba suhtelist kiirust ümbritseva õhu suhtes, nii et sellel on oht variseda.
https://en.wikipedia.org/wiki/Retreating_blade_stall
elukaz kirjutas:
Mind püüti veenda et on olemas ülehelikiirusega droonid. Akuga mitte reaktiiviga. Ma ei jäänd uskuma just propelleri tipukiiruse pärast.
Kuidas tegelikult on?
No põhimõtteliselt võib ju olla droon, mis aku ja proppidega ennast väga kõrgele kruvib ja siis alla tulles helikiiruse ületab. kiiruse tekitab sellisel juhul küll raskusjõud, mitte prop. Kas näiteks mõni nendest nn loitering munition asjandustest sellist varianti kasutab, jääb pädevamate öelda.
Www.kittautod.ee _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Miks helikopterid eriti kiiremini kui 260 lennata ei saa?
Labad pöörlevad suurusjärgus 225-500 pööret minutis. Aga labad on pikad. Pikka pulka peakohal keerutades läbib kaugem ots rohkem vahemaad kui ligem ots.
Ühe külje peal liigub laba lennu suunas ja teisel pool tuleb ringiga tagasi. Helikopter lendab kiirusega X. Liikumissuunas labade ja lendamise kiirus liitub ja tagasi tulles lennukiirus lahutub. Selleks ebavõrdse tõstejõu kompenseerimiseks on päris lahe mehhanismus seal keskel mis muudab labade asendit iga pöörde ajal, aga sellest mõni teine päev...
Kui lennusuunas liikuva laba tipu kiirused ületavad helikiiruse, hakkab laba tõstejõuga toimuma mustkunstitrikk. Tõstejõud kipub ära kaduma tiivaprofiilil mis ei ole mõeldud ülehelikiirusega õhuvoolus liikumiseks. Kui helikiiruse ületab piisavalt pikk jupp labast, siis ei jätku enam tõstejõust õhus püsimiseks ja helikopter allub gravitatsiooni ürgsele kutsele ja variseb emakese maa suunas. Ausalt ei mäleta tegelikult peast, kas teemaks oli laba tippude helikiiruse ületamine, või piisas helikopteritele lihtsalt labade tiivaprofiilile ebasoodsast õhukiirusest tõstejõu kadumiseks. Või mõlemat. Tavalistel lennukipropelleritel oli see ülehelikiirus küll teemaks pöörlemiskiiruse piiri peal.
Kust sinna tuleb sinu pandud 260 pead ise välja mõtlema. Ega me siin mataga ei tegele reede öhtul....
Taganeva laba varisemine (retreating blade stall) on siiski peamine põhjus, mis VNe ära määrab. Tõstejõu asümmeetria kompenseerimise esimene meetod on lastes labadel üles ja alla flapida, cyclic feathering on lisameede. 260kn kiirusega lendab vaid üks helikopter, Sikorsky X2, millel on mitte ainult pusher prop, vaid ka koaksiaalrootor, ehk siis kaks vastassuunas pöörlevat rootorit, mis tühistavad teineteise tõstejõu asümmeetriat. Teisel kohal olev tandemrootor chinook ch47 jääb ikka kaugele maha oma 170kn'ga.
P.S Droonid (kui me mõtleme neid nelja või enama propiga asju) on aerodünaamilised õnnetused, neil pole praktiliselt mitte mingisuguseid aerodünaamilisi omadusi, mis lubaks neil õhus püsida ja teha seda energiasäästlikult, sestap on neil nii stardimass, kui lennuaeg piiratud.
Droonid (kui me mõtleme neid nelja või enama propiga asju) on aerodünaamilised õnnetused, neil pole praktiliselt mitte mingisuguseid aerodünaamilisi omadusi, mis lubaks neil õhus püsida ja teha seda energiasäästlikult, sestap on neil nii stardimass, kui lennuaeg piiratud.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
Parandasin ära ja lillatäpimees võib soovi korral puhastada.
