[Tanel]

PRESSITEADE - Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtted peavad oluliseks lihtsaid ja arusaadavaid IT-lahendusi ning võimalust väljastpoolt kontorit failidele ligi pääseda, selgub Elisa läbi viidud uuringust.

Elisa äriarenduse osakonna juhi Merli Üle sõnul hindavad töötajad ja ka ettevõtjad üha rohkem seda, et vajalikele tööfailidele on võimalik ligi pääseda igalpool. “Aina enam töötatakse kontorist väljaspool, töö on liikuvam ja see tingib ka vajaduse terviklikeks ja kompaktseteks lahendusteks, kuidas vajalikku infot üksteisega olenemata asukohast jagada. Seda pakuvad erinevad pilveteenused.” Merli Üle lisas, et ettevõtted otsivad eelkõige taskukohaseid ning lihtsaid ja loogilisi lahendusi. “Uuringust selgus, et 78% vastanu hinnangul (10 palli skaalal täielikult nõus) peavad olema IT-teenused lihtsad ja arusaadavad. Samuti oli vastanutele (72%) oluline, et teenus hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas ning tellitava teenusega ei kaasneks igakuiselt suuri püsivaid väljaminekuid. 61% pidas vajalikuks faili- ja meiliserverile ligipääsu kontorist eemalt ja ka välismaalt,“ tutvustas ta uuringu tulemusi.

Pilveteenuse kasutamisel ootavad ettevõtted madalaid püsikulusid, kuid tihti võib teenuse hind kõrgeks kujuneda, kuna ei eelistata terviklahendusi. “Paljud ettevõtted küll juba kasutavad pilveteenuseid, kuid tihti võetakse meiliteenus ühest kohast, faile hoiustatakse teises pilveruumis,” ütles Merli Üle. Kokkuvõttes muudab see tema sõnul info raskesti hallatavaks ja hajutatuks ning tõstab ettevõtte kulusid, mida teenuseid ühest kohast tellides saaks kokku hoida. “Terviklahenduse eelis on see, et saab sõlmida mitme lepingu asemel vaid ühe ning kogu teenuse eest tasutakse vaid üht kuutasu. Elisa enda äriklienditeenus Pilvekontor 365 on tänaseks olnud turul ligi aasta ning päringute hulk näitab, et huvi sellise terviklahenduse vastu aina kasvab,” lisas ta.

Pilveteenuse kasutamise levikut kinnitab ka hiljuti avaldatud Statistikaameti 2016. aasta uuring, millest võttis osa 3400 ettevõtet. Uuringu järgi on ettevõtlusvaldkonnas üha enam hakanud levima pilveteenuste kasutamine, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone.

Elisa tellitud telefoniuuringus osales 2016. aasta juunis ja juulis 200 vastajat üle kogu Eesti. Uuring viidi läbi Eesti väiksema ja keskmise suurusega ettevõtete töötajate hulgas, kus on kuni 30 töötajat. Osalenud töötasid kaubanduse, teeninduse alal (nt finants- ja kindlustus, majutus- ja toitlustus) ja tehnika ning töötleva tööstuse valdkonnas.

Allikas: www.elisa.ee

[Osiris]

Kui sa lõplikult enda ettevõtte pilve kolid siis oled seal omamoodi lõksus. Tahab asutus teatud hetkel rohkem raha saada ja sul pole muud võimalust kui maksta. Sest kolimine mõne teise odavamasse pilve on mõnikord tülikam ettevõtmine ja seal võib sama teema korduda....

[indrpo]

Pilv ei tähenda siiski alati mingit teenusepakkuja tasulist pilve.
Ka isiklik või ettevõtte peakontoris üles ehitatud pilv võib olla teatud olukordades mõistlik.
Samas kulusid arvestades võib ikkagi kasulikum olla jälle kogu hoodamine ja jant teenusepakkuja teha ning maksta kuumaksu. Siis puudub ka vajadus teatud aja tagant teha kulutusi riistvara uuendamiseks.
Oluline punkt on märkimata, pilveteenuse pakkujana võiks klient eelistada Eestimaist ja mitte ainult kodumaa toetamiseks vaid puht füüsiliselt võiks pilv asuda Eestis, et pisut rohkem töökindlust ja kiirust teenusel kasutamisel oleks.

[LKits]

On ka võimalus majutada "pilv" (ehk tavaline failiserver) majja ning sealsest serverist siis aktiivselt koopiaid teha.
Ehk, kui töötaja on süleriga lokaalses võrgus, siis "pilvega" kiire ühendus ning kodust saab ka ilusasti andmetele ligi - pidev sünkro toimub.

Aga eks see pilve kasutamine olegi teatud riskidega. Andmeleke, andmete kadumine, teenusepakkuja kadumine jne.

[rocki]

Pilve kolimisega tuleb ettevõtte juhil või juhtidel väga konkreetselt endale selgeks teha pilveteenuse plussid ja miiinused. Ja seda mitte vaid rahanumbri kujul, vaid ka äriohud ja miinused.
PIlv on sama popp sõna tänapäeval nagu küber ja neid võimalusi/lahendusi on väga erinevaid. Oluline on mõista, et mis materjale sa pilve paned ning kui juba paigutad pilve(olgu siis välismaine või kodumaine) siis sinu andmed pole vaid sinu omad ja sa kunagi ei tea, kus neid tegelikult hoitakse või kui raskesti nad kättesaadavad on teisele.
dropbox, google drive jne ei ole kohe kindlasti need kohad, kus peaks ettevõtte ärisaladusi või delikaatseid isikuandmeid hoidma. Ühesõnaga tuleb endale kaine mõistusega selgeks teha kõik ohud ja miinused ja siis langetada juba teadlik otsus.

[lightbluefox]

rocki, oleneb ju mis kujul need andmed seal Google või Dropboxis on. Nende teenuste poolelt pole ilmselt downtime pärast vaja liigselt higistada ja kui andmed on sellisel kujul (krüpto), et võiksid nad kasvõi vabalt avalikult torrentiks teha siis muretsemiks väga põhjust pole.

[rocki]

[antiz]

[mnsr]

Tahan öelda üht, ärge Amazoni Free Tieri õnge küll minge, mõni kuu hiljem läheb krediitkaardilt pirakas tasu mahu, sest olete kindlasti free compute'i ületanud
Telia teeb küll, olen ise seal Onespotis lugematu arv kordi tasuta nädala kaupa testikaid jooksutanud ja väga rahul

[ebardkonn]

[olavsu1]

[tahanteada]

[joulukas]

[olavsu1]

see läheb mõttetult kalliks ja mingi võõra teenuse kasutamine ei tule kõneallagi!

[Carl]

Elisa pilv jäi hetkel üsna segases, aga keegi mainis eespool et kliente ei taheta.

"Kui ****serveri rent tundub olevat Teie ettevõtte jaoks oluline ja soovite lisainformatsiooni (maksumus, tehnilised üksikasjad jne), siis võtke meiega ühendust:"

Mina loen: meie teenus on nii kallis, et hinda üles panna ei julge, kukuksime kohe võrdlusest välja. Helista ja võibolla suudab meie müügikas siiski midagi pähe määrida.

Enamike teenuste hindasid peaks ikka üsna konkreetsed olema ja ülejäänud läbirääkimine on vaid kliendi rahakoti paksuse hindamine.