[ihvike]

[jnt]

[kalvis]

JAH, seda küll. Kuid intellekti eriline õppimisvõime sellest tulenebki, et mälubit on tagasisidestatud, st. ta on iseennast modifitseeriv, ehk ta otsustab ise kas laseb sisu üle kirjutada või mitte.
Kvantarvuti ei ole midagi muud kui kasutatakse mälus hoidmiseks kvantarve ja kvantarvudel endil ei ole vaheasendeid. Kvantarvudest endist ei tulene tehisintellekti. Küll aga võimaldab kvantarvud kiireid andmetöötluskiiruseid ja suuri mälusalvestusmahte.

[jnt]

kalvis, tagasisidestus ei tekita mingit "maagilist iseotsustamist"...

[kalvis]

Intellekti võime ongi õppida st. väljundi halva otsuse korral modifitseeritakse (tagasisidestatakse) sisendi töötluse algoritmi.

[LKits]

Intellekti võime on ka tekitada seosed, mis on hea ja halb või siis lihtsalt lähtuda "tegu ja tagajärg" põhimõttel, hinnangut andmata.

[mikk36]

Ka uusi viise probleemide lahendamiseks peab suutma tekitada.
A'la tule süütamine:
Klassikaline viis on kasutada tikku näiteks, aga intellekt avastab/proovib, et ehk saaks ka sädemega elektrist ilma eelneva infota, et selline viis võimalik on.

[jnt]

kalvis, sinu arvuti teeb täpselt sinu kirjeldatut pidevalt. Mälu olemasolu ja võime mälust bitte lugeda (ja neid bitte kasutada töös) ei muuda asja intelligentseks ega lahenda reaalse tehisintellekti saavutamise probleeme...

[LKits]

[ihvike]

See tule näide on selles osas huvitav, et inimene mingil hetkel sai aru, et tuli on hea asi. Ja miks? Sest inimesel on eneseteadvus, ta suudab ennast maailma kontekstis tajuda ja enda huvidest lähtuda. Sealt edasi on ise tule süütamine põhimõtteliselt ainult trial and error meetod.
Arvutid sellist asja ei oska ja tõenäoliselt ei hakkagi kunagi oskama, kuna eneseteadvuse matemaatiline mudel (isegi kui eeldada, et see on üldse võimalik) pole ikkagi mitte midagi muud, kui mudel, mitte reaalsus. Turingi masina töö põhineb sajaprotsendiliselt matemaatilistel mudelitel, mis omavad seost reaalse maailmaga ainult läbi inimmõistuse vahenduse.

[LKits]

Inimene sai aru, et teised loomad kardavad tuld ning lisaks saab lahtise tule peal küpsetada liha, mille seedimine on lihtsam/vaevatum.
Selle läbi tehti omad järeldused - tuli on hea.

Arvuti suudaks samamoodi teha erinevaid järeldusi eneseeksistentsi säilitamise, optimeerimise ajendil, sest seda just inimesed lahtise tule kasutuselevõtmise juures jälgisid.

Tegu ja tagajärg.

Paned lõkke põlema - kiskjad ei tule lähedale.
Küpsetad toidu lõkkel - seedimine korras.
Järelikult on vaja leida meetod, kuidas tuld tekitada/luua.

Me tõepoolest ei tea, aga võib-olla esimene "kivide kokkulöömise" tuleloomine tekkis äkki sellest, et inimene nägi vilksamisi, kui kivi kukkus (lagunemine) teise kivi peale, tekkis säde ning ümbrus süttis? Sellest tehti järeldused.

[ihvike]

[LKits]

Et arvuti ei suuda hinnata näiteks seda, kui serveripark põlema süttib, ära upub, siis arvutisüsteemid lõpetavad töötamise? Või mida sa mõtlesid selle all?

Mis aitab väga hästi kaasa inimeksistentsi säilitamisele on valu ehk erinevate sisendsensorite info tõlgendamine ebameeldivana aju poolt.

[jnt]

Kui me teaks, milline peaks olema tarkvara, oleks meil juba AI olemas... Olgu või aeglasem, aga meil oleks selline intelligents olemas. Mingid masinad uhavad 10a kuskil nurgas ja "kasvavad" 1a lapsega võrdseks. Kus need arvutid on?

Probleem ei ole otseselt rauas, vaid selles, et meil pole (täna) "valemit" inimese intelligentsi modelleerimiseks. (Kui see oleks olemas, siis loomulikult võivad teatud nõudes sealt tekkida mingitlaadi spetsiaalse raua suhtes.)

[LKits]

jnt, nõus, meil ei ole võimekust luua taolisi algoritme, mis muutuksid ajas vastavalt uue informatsiooni saamisele.
Jätkuvalt - inimene praeguses olekus on tekkinud (või tekitatud universumi erinevate olukordade tagajärgedel) miljonite aastate pikkuse protsessi tagajärjel.

Ehk suure tõenäosusega miljoni aasta pärast on meil (ehk inimestel?) AI, mis suudab ühe aastaga õppida sama palju, kui inimlaps.

[jnt]

LKits, kas just üks-ühele nii kõrvutada neid arenguid, kuid nõus. Loodusel on päris korralik edumaa.

Lihtsalt me arvuteid ehitades tegeleme juhitud evolutsiooniga, kui nii võib väljendada. Looduslik valik toimub trial & error meetodil suhteliselt suvaliste muteerumiste abil.

Ükspäev suudame "teadvuse" lahti mõtestada matemaatikasse, vot siis tekib see "singulaarsus" tehnoloogiliselt.

[ihvike]

[Sold OUT]

[LKits]

[mikk36]

Hetkeprobleem AI loomisel ongi see, et saada see programm iseennast täiendama. Kui see ära käib ja programm suudab ise järeldusi ning arendusi teha, siis edasine areng on puhtalt arvutusressursi taga kinni ja sellest ilmselt puudust ei tule. Lisaks tuleb arvestada sellega, kui inimene suudab teisele inimesele tarkust üliaeglaselt edasi anda, siis arvutist arvutisse käib see info ikka arulagedalt kiirelt. Iga arvuti ei pea uuesti õppima seda, mille eelmine on juba selgeks saanud.

Tule näitel saaks edasi arvestada ilmselt sellega, et järeldusi saab füüsikareeglite järgi teha. Elekter on vool + pinge. Voolu materjalist läbi surumine tõstab temperatuuri, temperatuuri piisavas koguses tõstmine viib süttimiseni jne.
Reaalselt AI'ks saab nimetada siis, kui ta suudab ka ise neid füüsikareegleid avastada ja neid siis ka ära kasutada enda kasuks.

[ihvike]

[R A T]

[ihvike]

Masinad on juba praegu igasugu imeasjadeks võimelised ja tulevikus veel rohkem. See ei muuda olukorda, et ehtsat AI-d ei ole olemas ja tõenäoliselt ei saagi olema.
See mingi "tita", mis seal kasvab, on arvutiprogramm, kalkulaator, millele on ette nähtud algoritmilised reeglid sisendi manipuleerimiseks ja mille mitte ükski "emotsioon" või "uus oskus" ei ole midagi sellist, mida programmeerija poleks algoritmis ette näinud. Eriti tüüpiline näide sellest, kuidas aju ja programm omavahel segamini aetakse ja üht teises tuimalt modelleerida üritatakse. Kvantarvutitest ei tule ka mitte mingit pauku, kuna kvantarvuti on täpselt samasugune matemaatiliste mudelite abil töötav "paber ja pastakas" nagu iga teinegi arvuti. Inimese aju on reaalne nähtus, arvutis toimuv on simulatsioon. Arvuti, milles nähakse simulatsioonina ette näiteks dopamiini mõju, ei tunne mitte midagi, ta saab lihtsalt uue sisendi, mille tagajärjel saab arvutada uue väljundi - jällegi täpselt programmeerija suva järgi.
Üsna reaalne asi on näiteks kõigi lihtsas rakus toimuvate protsesside simulatsioon arvutis - sünnist surmani. Lihtne küsimus - kas see on elu? Ja lihtne vastus - ei.
Lugemist - http://www.zmescience.com/medicine/genetic/computer-model-simulation-bacteria-31243/

[Dogbert]

Kõige lihtsamalt öeldes on arvuti ja sellel töötav tarkvara masin, mis täidab etteantud käske täpselt nii nagu programmis ette on kirjutatud. On võimalik loomulikult kirjutada ka progammi, mis on ise võimeline mingite etteantud parameetrite järgi uut (endast lihtsamat) programmi kirjutama, aga ka see on ainult etteantud käskude täitmine. Ja neid võib niiviisi matrjoškana üksteise sisse laduda hulganisti, aga mitte kusagilt ei muutu see matrjoška intelligentseks, võta endale ise uusi ülesandeid ega oska kirjutada ridagi mingisugust algoritmi, mida programmeerijad otseselt või kaudselt ette pole andnud. Ma ei kujuta ette ka programmi, mis endast keerulisemat programmi oleks võimeline kirjutama. Ka kõik need "intelligentsed" tarkvarajupid teevad ju ainult seda mida neil kästud on teha.
AI peaks olema ise võimeline endale ülesandeid võtma, eesmärke püstitama ja neid täitma. Täiesti iseseisvalt, inimesest, programmeerija poolt ette antud parameetritest sõltumatult. Selline asi on programmeerimise seisukohalt mõeldamatu. Kui programm ei tee täpselt seda mida tal on kästud või hakkab tegema midagi mida tal pole kästud teha, siis on see programm vigaselt koostatud, mitte intelligentne.

Seega olen seisukohal, et AI-d ei ole meie praeguste teadmiste põhjal võimalik sünteesida, programmeerida. AI ei ole programm, tarkvara. See peab ise tekkima mingis struktuuris, mingis süsteemis. See struktuur võib ise küll olla programm, virtuaalne "aju".
Kõige enam potentsiaali AI arendamiseks oleks, kui suudetaks modelleerida käputäie roti ajurakkude elutegevust Petri tassis, nagu selles katses, kus nende ajurakkude tegevust vaadeldi ja õppimisvõimet katsetati. Siis võiks sellel emulaatoril juba olla mingisugust potentsiaali. Et kui need virtuaalsed rakud töötaksid samamoodi ja moodustaksid õppimisvõimelise struktuuri. Aga ma pole kuulnud, et midagi sarnast virtuaalselt teha suudetaks.

[Smith]