[ihvike]

[CnZ]

Eks ta praegu suuresti saabki sisetunde tasandil olla, kui ei teata aju ülesehitusest piisavalt palju. Sestap ongi asjalik lugeda võimalikult palju erinevaid allikaid. Antud autor üritab lihtsalt enda arusaama tõepähe toppida, nii nagu ka enamus teised üritavad tõepähe pritsida, et ajus toimub info töötlemine. Minu sisetunne ütleb endiselt, et binary mõistes rõhutatult mittekonventsionaalselt toimub mingisugune info (või kuidas igaens me seda siin orgaanilise "meediumi" puhul nimetame) efektiivne kalkuleerimine.

[ihvike]

[strohher]

Senikaua kuni me oma kümmet kaotatud DNA paari tagasi ei saa, vahimegi mokk töllakil siinses hologrammis edasi, saamata aru, et informatsiooniväli on kõikjal meie ümber, aju on ainult piltlikult öeldes raadioantenn, mis on häälestatud vastavale sagedusele.

[teretalv]

Kõrg sagedusliku kauplemise arvutisüsteemidest ehk võib tulla mõni AI ehk kunagi kuna sinna panustatakse palju aega ja energiat. Väga hästi keegi ei tea mida need arvutid ise toimetavad aga siiani täidavad inimeste tahtmist. Juhe välja tõmmata seinast jääb alati võimalus.

[jnt]

teretalv, need arvutid lihtsalt järgivad inimese poolt ette kirjutatud algoritmi, muud ei midagi. Sealt sa küll mingit AI'd ei saa, puhas automaatika vaid.

[tahanteada]

Aga kas keegi - neist Tehisintelligentsi Evangelistdest ka nii julge on, et julgeb välja öelda selle tõe, et kui tuleb Tehisintelligents, siis see orjastab tavainimesed. Ning siis on eestlased, taas 700 aastat kestvas orjapõlves ning nukralt vaadates kuidas Tehisintelligents on mõisates ja lossides kus joovad peenemaid jooke ja söövad peenemaid sööke. Ning eestlased rügavad mõisapõldudel ning söövad taas aganaleiba...

Maailma esimeseks peetav neuron-arvuti kannab nime Neurolucida ning seda esitati maailmale juba väga-väga ammu aega tagasi:


A History of Innovation
MBF Bioscience has deep roots in the scientific research community that go back before its official founding in 1988 by Dr. Edmund Glaser and Jack Glaser, the current company president. In the 1960's, Dr. Edmund Glaser and his colleague, Dr. Hendrick Van der Loos, created the first computer-assisted neuron reconstruction system - Neurolucida. They published a paper in 1965 on the system entitled “A semi quantitative computer-microscope for the analysis of neuronal morphometry" that appeared in the IEEE Transactions on Biomedical Engineering.

From its inception, MBF Bioscience has been a pioneer in developing and improving microscope and computer-based scientific research systems. Neurolucida has evolved into a powerful system that has been cited in over 5,000 research papers - more than any other neuron tracing software. With the addition of imaging modules, Neurolucida can now automatically trace neurons and automatically detect dendritic spines. We started developing Stereo Investigator for unbiased stereology in 1995. It has been cited in over 4,000 research papers - more than any other stereology system.

The company's technological innovation was recognized with a Tibbetts Award in 2013. The award was given to MBF Bioscience by the U.S. Small Business Administration (SBA) during a ceremony at the White House on May 16, 2013.

MBF Bioscience was founded on a philosophy of innovation and customer service, and continues to advance science and serve the research community.

Edasi lingil:
http://www.mbfbioscience.com/history-innovation

[ihvike]

[LKits]

Kas saab tehisintellektiks nimetada arvutit, mis on programmeeritud tuvastama erinevaid mustreid baseeruvalt minevikusündmustele?
Sest nii käitub inimene, baseeruvalt mineviku ja oleviku mõjutustele.

See, kui inimene ütleb, et otsustab tunnete ajendil, ta veidi valetab. Tunne tekib siiski mingisuguste sisendseadmete (levinud vist viis - silm, kõrv, suu, nina, nahk) kaudu saadud info analüüsimise tagajärjel ja minevikusündmuste koosmõjul. Olgu selleks mingi heli, haisting, värvide kombinatsioon, kasvõi tuuleiil.

Eks see paras filosofeerimine ole. Mina isiklikult olen seisukohal, et inimese käitumine ja otsuste vastuvõtmine on suurel määral (enamjaolt) mõjutatud tema kasvastuses ja minevikukogemustes. Võimekus on hoopis teine teema, seal määrab ka geenifond.

[ihvike]

[LKits]

Mina usun, et modelleeritakse see "intelligentsus" ilusasti ära - usun, et mingil määral on see juba tehtud.

Kuhu tõmmatakse piir, et mingi olend ja/või "looming" on intelligentne? Siis kui too ise otsustama hakkab? Uusi asju välja mõtlema?
Kas imik on intelligentne?

[ihvike]

[jnt]

LKits, mina seda päris meie laadi AI'ks ei nimetaks, kuna ma kahtlustan, et inspiratsioon ja loovus on bioloogilise mehhanismi suvaliselt vigase toimivuse tulemus. Suvalisi vigu just niimoodi modelleerida on keeruline. Seega ma ei arva, et puhtalt mustrite tundmise ja selle järgi reageerimisega saab inimesele võrdse AI kõrvale luua.

Küll võib filosofeerida, et kui OLEKS võimalik kõik maailma mustrid talletada, siis saaks inimene seal mustrite sees eksisteerida... aga seda nimetaks ma emulatsiooniks, mitte päris AI'ks.

[LKits]

jnt, inimese kõrvale võrdse AI loomine on üleüldse keeruline protsess, sest ärgem unustagem, kui pika aja vältel inimene tekkis.
Aga igasugune inspiratsioon on mõjutatav, välitegurite teel. Ma olen NLP-d enda pealgi rakendanud ja algtasandil töötab ilusasti.

Aga mis eristaks sel juhul taolist AI-d ja inimest? Isegi arvuti võib öelda, et tajub enese-eksistentsi.
Kas pidev simuleerimine ja/või emuleerimine võib tuua selle, et lõpuks muutub simulatsioon/emulatsioon tegelikkuseks?

[jnt]

LKits, mu mõte on selles, et üks hetk peab hakkama kood ise-ennast justkui kirjutama. Arvuti peab tegema asju, mida ei ole temasse mitte kuidagi varem kirjutatud.

Loovust saab juhtida ja mõjutada inimeste puhul, aga sellist "ahhaa" efekti suvalisest kohast peab ikkagi midagi muud ka tekitama. Ma pakun (ma ei tea), et tegemist ongi just bioloogiliste protsesside mitte alati kõige eesmärgipärasem käitumine.

Btw, kui AI suudab ise-ennast paremaks teha, siis põhimõtteliselt on kriitiline piir ületatud. Sest kui v1 suudab endast teha v2, siis v2 suudab kohe päris kindlasti teha enda programmist v3. (kuna võimekus end paremaks teha, oli juba v1 olemas) Ehk suhteliselt lühikese ajaga ei jää selle sama masina esialgsest kujust enam mitte midagi alles ja meil pole pea-aegu koheselt enam võimalik mõista, mida ja miks ta teeb.

[LKits]

Aga kui arvuti sisaldab absoluutselt kõike, mis inimkonnaga juhtunud on, s.h ka erinevad leiutamise, avastamise metoodikad, kas siis arvuti äkki suudab ka leiutada, avastada ning sealt omakorda suudab uusi asju luua ja neid omakorda infoallikasse talletada ja protsess kordub?

[medicopter]

Teiseks tuleb ennast kanda üle kõrgtehnoloogilisse kehasse sest tavaline inimkeha on nõrk ja hädine ehk ühesõnaga täielik rämps.

[ihvike]

[R A T]

[ihvike]

[jnt]

[inca]

Mulle tundub, et tahetakse liiga palju paralleele tõmmata inimteadvuse ja "intelligentsiga".
Teoreetiliselt on ju aimata, milline see oletatav AI olema hakkaks, kui ta tekiks praegustel eeldustel. Minu teada puudub praegu igasugune kood, mis võimaldaks luua eeldusi "antropomorfse" AI jaoks.
Nii palju jutumärke...

[tahanteada]

Avastasin siis järjekordse IT tehnikaajakirjaniku kes on siis kinni püütud selle kuulsa "tehisintelligentsi võrgu" abil.
Geenius.ee peatoimetaja Roonemaa on siis selleks, kes kinni püüti.
See on küll kummaline, et järjekordne spetsialist kes pole kunagi õppinud mis asi on elektroonika, mis asi on elektroonika aluskivi, millel nimeks [color=red]transistor ning miks transistorist ei saa mitte kunagi Tehisintelligentsi aluskivi.[/color]

1. Nüüd siis portreepilt sellest kõige peamisest "patusest", transistorist, kes lükkab kraavi igasugused lootused ehitada tänapäevase elektroonika peal töötavat Tehisintelligentsi:
Ja nagu pildilt ka kenasti näha, ta ei tee ise mitte kui midagi. Ta täidab käsu alles siis kui Peremees teda pinge või vooluga mõjutab. Ning kui mõjutamine lõppeb, siis ei tee see transistor taas mitte kui midagi.


2. Ja veel mõned näited, kus on näha ka kenasti kuidas elektroonika (ehk siis miljonid või miljardid transistorid) oma tööga hakkama ei saa:
A. Ülikõrges temperatuuris töötamine: Sel juhul sulavad transistorid üles.
B. Töötamine külmas ja niiskes: Sel juhul tekitab hävingut siis niiskus ning kondentsvesi. Tekitades oksüdeerumist ning lühiseid.
C. Töötamine tugevates kiirgusväljades: Näiteks kasvõi Fukushima kus kasutatu robotid "maha surid" liigse kiirguse tõttu.

Lõpetuseks . mul pole midagi selle vastu, et keegi midagi leiutab. Aga see, mida leiutatakse praegusel ajal ei ole kohe mitte Tehisintelligents kuna see:
- ei saa hakkama üksi, täiesti iseseisvalt ning ei vaja juhtimist - mõjutamist inimese poolt.
- ja ei suuda iseseisvalt toota teisi, endasarnaseid Tehisintelligentse.

[R A T]

Milleks tavalise biti juures peatuda?

"Kuna klassikaline protsessor võib igal ajahetkel olla täpselt ühes seisus, (Diraci tähis), siis kvantprotsessor iga ajahetkel on ühel ajal kõikides baasisseisundites ja igas seisundis ...
Seda kvantseisundit nimetatakse kvantsuperpositsiooniks..."

https://et.wikipedia.org/wiki/Kvantarvuti

Kogu selle AI teema taga on liiga palju asju, mis meie väikestesse peadesse veel ei mahu... kuid äkki arvutid suudavad selle meile selgeks teha mingi hetk...

[kalvis]

Tehisintellekti alal täielik võhik, kuid see biti näide on hea.
Kui sellesse ahelasse lisada juurde tagasiside ahel siis peaks väljund olema õppimisvõimeline. Ainult et see tagasiside ahel ise on momendil utoopiliste omadustega. Kui tagasiside ahel on flashitav siis hoidku jumal meid tulevikus.