|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas kasutad Linuxit või Windowsi? |
|---|
| Linux |
|
29% |
[ 197 ] |
| Windows |
|
63% |
[ 419 ] |
| muu.. |
|
6% |
[ 46 ] |
|
| hääli kokku : 662 |
|
| autor |
sõnum   |
|
zork
HV vaatleja
liitunud: 16.12.2007
|
01.06.2009 10:51
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Zork kirjutas: |
| kas tõesti võin ma siis suvalise teise kasutaja poolt lahti tehtud dokumendi võtta ja seda vabalt muuta samal ajal, kui teine sellega midagi teeb? |
Jah. Olen sedagi trikki teinud, et KDE all olles uninstallin X'i ja uuendan tolle uuema versiooni peale ilma, et peaksin oma tavapäraseid tegevusi peatama. Täpselt sama asja võib teha ka suvaliste muude failidega, kaasaarvatud tavalised dokumendid. |
Üldiselt on see vist siiski programmide teha ja failisüsteemi omadustest läheb see mööda. Lukustamine on siiski ka ext3'l võimalik ja kui programmid seda ei tee, siis on see muu teema. Vähemalt dokumentide puhul mulle küll ei meeldi, kui keegi teine samal ajal selle sisu kallal nikerdab, kui mina seda teen.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
marqs
HV veteran
liitunud: 06.12.2001
|
|
01.06.2009 10:51
|
|
|
| tsitaat: |
| Leiad aga küll, et ext3/4 ei toeta krüpteerimist ja transparent compression'i, mis on nagu kasutaja poole pealt olulisemad omadused. |
Krüpto on asteme võrra madalamal ja failisüsteemile nähtamatu - http://en.wikipedia.org/wiki/Dm-crypt
Kas ja kuidas see jõudlusele mõjub, on vaieldav. Failisüsteemi kompressiooni on aretatud läbi fuse. Kus ruumi tõesti napilt (sardsüsteemid) saab näiteks sqashfsi tarbida, aga see ei ole kirjutatav.
Monteeritud pardile saab kontrolli teostada, aga monteering peab olema read-only, sõltuvalt partitsioneerimisest on täisesti võimalik juurikas ühel hetkel ro võtmega külge võtta. Võimalik, et osade partide utiliite saab sundida ka kirjutatavat parti kontorllima/parandama, aga see paistab pigem suitsiidi moodi olema.
_________________
0xDEAD
0xBEEF |
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
| tagasi üles |
|
|
zork
HV vaatleja
liitunud: 16.12.2007
|
|
01.06.2009 11:05
|
|
|
| marqs kirjutas: |
| tsitaat: |
| Leiad aga küll, et ext3/4 ei toeta krüpteerimist ja transparent compression'i, mis on nagu kasutaja poole pealt olulisemad omadused. |
Krüpto on asteme võrra madalamal ja failisüsteemile nähtamatu - http://en.wikipedia.org/wiki/Dm-crypt |
Ma räägiks siiski failisüsteemidest, mitte et näe, aga seda juurde lisades ja seda installides saan ma ka nii teha. Pealegi, on see krüpteerimine sul kohe peale linuxi installi kättesaadav, et mul on oma sertifikaat olemas ja ma tahan selle abil oma paari faili ära krüpteerida?
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
01.06.2009 11:33
|
|
|
| zork kirjutas: |
| Etz kirjutas: |
| Pigem on see kasulik, et kustutatud data kaob jäädavalt... |
Räägi seda siis, kui oled kogemata midagi ära kustutanud ja tahaksid asja ruttu tagasi saada või sul pole asjast varukoopiat tehtud. Juhtub harva, kuid siiski juhtub ja hea on, kui on võimalus seda taastada ilma varukoopiat omamata. Kui tahad turvalisust, siis on muid jubinaid olemas küll, mis sul failid turvaliselt ära kustutavad. Vähemalt mina vaikimisi sellist turvalist kustutamist ei taha. |
Iga arvutikasutaja, kel natukesegi mõistust peas, omab oma süsteemist ka up-to-date backuppi...
Ning kustutab asju samuti mõistusega... 
Mitte ei toksi Del klahvi meeltesegadus hoogudega võideldes...  
|
|
| Kommentaarid: 189 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
167 |
|
| tagasi üles |
|
|
zork
HV vaatleja
liitunud: 16.12.2007
|
|
01.06.2009 11:37
|
|
|
| Etz kirjutas: |
| zork kirjutas: |
| Etz kirjutas: |
| Pigem on see kasulik, et kustutatud data kaob jäädavalt... |
Räägi seda siis, kui oled kogemata midagi ära kustutanud ja tahaksid asja ruttu tagasi saada või sul pole asjast varukoopiat tehtud. Juhtub harva, kuid siiski juhtub ja hea on, kui on võimalus seda taastada ilma varukoopiat omamata. Kui tahad turvalisust, siis on muid jubinaid olemas küll, mis sul failid turvaliselt ära kustutavad. Vähemalt mina vaikimisi sellist turvalist kustutamist ei taha. |
Iga arvutikasutaja, kel natukesegi mõistust peas, omab oma süsteemist ka up-to-date backuppi...
Ning kustutab asju samuti mõistusega...
Mitte ei toksi Del klahvi meeltesegadus hoogudega võideldes... |
Õnnetusi juhtub. Ja kui näiteks tuua, siis oma tõmmatud filmidest ei tee keegi eriti kohe varukoopiat. Ja kui päeva jooksul dokumenti muudad, siis ei teki sellest tavaliselt ka kohe peale muutmist sul automaagiliselt varukoopiat(volume shadow copy puhul muidugi tekib). Mõistusele on küll hea rõhuda, kuid ega mõistus alati kodus pole  ja näpud on teinekord kiiremad kui mõistus ja silmad teises kohas.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
mikk36
HV Guru
liitunud: 21.02.2004
|
|
01.06.2009 11:56
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Path'i pikkuse limiidi puudumine |
| Comparisoon of file systems kirjutas: |
| The on-disk structures have no inherent limit. Particular Installable File System drivers and operating systems may impose limits of their own, however. MS-DOS does not support full pathnames longer than 260 bytes for FAT12 and FAT16. Windows NT does not support full pathnames longer than 32,767 bytes for NTFS. Linux has a pathname limit of 4,096. |
|
|
| Kommentaarid: 85 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
78 |
|
| tagasi üles |
|
|
iceincube
HV veteran
liitunud: 18.11.2005
|
|
01.06.2009 13:27
|
|
|
| virus152 kirjutas: |
| note1 on nagu 4aastane laps, kellelt on mänguasi ära võetud. Mul ema on aasta Linuxi masina taga olnud, aga selle nalja peab ära lõpetama, pole vaja, et ta ka sassi kammib. |
Ma lisainfoks küsin, et kas su ema on varem olnud arvutikasutaja v oli see ta esimene op süsteem millega harjuda?
| Tiim kirjutas: |
note1, sa wist oled tavaline windowsi dumbuser, kes kord windowsis leidis viiruse, kolis linuxile üle. Kuna sealt pole sa viiruseid leidnud arvadki et ta on parem kui win....  |
Kusjuures ise tood siin väljaa huvitava tõiga. Tõesti pole ju linuxis rohkem viirusi vms (ma eeldan)  St ma olen ka dumbjuuser kes kunagi pole viitsind end kurssi viia viiruste ja anti-viirustega. Win all mul polnud kunagi viirusetõrjet kuna ei jaganud asjas midagi (dumb juuser)
Eeldan, et linuxi all ma niipalju sitta ei keera.
|
|
| Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
|
marqs
HV veteran
liitunud: 06.12.2001
|
|
01.06.2009 13:51
|
|
|
| tsitaat: |
| Ma räägiks siiski failisüsteemidest, mitte et näe, aga seda juurde lisades ja seda installides saan ma ka nii teha. Pealegi, on see krüpteerimine sul kohe peale linuxi installi kättesaadav, et mul on oma sertifikaat olemas ja ma tahan selle abil oma paari faili ära krüpteerida? |
Ei ole vaja midagi lisada ega eraldi installida, viisaka distro paigaldamisel piisab õige valiku tegemisest (a'la : "Guided - use entire disk and set up encrypted LVM"). Lvm, dm ja dm-crypt ei ole lihtsalt mingid kolmanda partei loodud juurde lisatavad jubinad. Userspaces olev kood on mõistagi eraldi pakidena ja iga vähegi kaasagse distro poolt vaikimisi paigaldatud, kernel toetab seda kõike täiesti vaniljena ja ilma mingite lisapätsideta.
Paari faili krüptimiseks on gnupg kujul niigi vahendid olemas ja selleks puhuks ei ole end vaja partitsioonide ja failisüsteemide teemaga vaevata, aga jutt pidi olema ju failisüsteemist?
Kuna dm-crypt toimetab nii ehk naa failisüsteemile nähtamatult, sellest kihi võrra madalamal, on loogika ntfsil faili või kataloogi krüptimisest üsna erinev. Krüptitud ongi kogu failisüsteem, kõige saba ja karvadega, mitte üksikud failid. Teisisõnu tähendab see ka seda, et krüptoga on kaitsud andmed vaid nii kaua, kuni failisüsteem ei ole monteeritud - külge haagitud krüptimata ja krüptitud pardil ei ole truvalisuse seisukohalt mingit vahet.
Aga kuna failisüsteemid ei ole määratud vaid partitsioonides elama, võib iga kasutaja teha endale posu meelepärase failisüsteemiga, kuid krüptitud konteinereid, ja omi salakirju neis hoida.
_________________
0xDEAD
0xBEEF |
|
| Kommentaarid: 28 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
27 |
|
| tagasi üles |
|
|
zork
HV vaatleja
liitunud: 16.12.2007
|
|
01.06.2009 14:44
|
|
|
| marqs kirjutas: |
Ei ole vaja midagi lisada ega eraldi installida, viisaka distro paigaldamisel piisab õige valiku tegemisest (a'la : "Guided - use entire disk and set up encrypted LVM"). Lvm, dm ja dm-crypt ei ole lihtsalt mingid kolmanda partei loodud juurde lisatavad jubinad. Userspaces olev kood on mõistagi eraldi pakidena ja iga vähegi kaasagse distro poolt vaikimisi paigaldatud, kernel toetab seda kõike täiesti vaniljena ja ilma mingite lisapätsideta.
Paari faili krüptimiseks on gnupg kujul niigi vahendid olemas ja selleks puhuks ei ole end vaja partitsioonide ja failisüsteemide teemaga vaevata, aga jutt pidi olema ju failisüsteemist? |
See see vahe siiski ongi, et NTFS toetab failisüsteemi tasemel seda krüpteerimist. Jah, muude asjadega saab seda igas OS'is teha, aga nagu sa ütlesid, jutt on failisüsteemist. Ja krüpteerimise toetus on NTFS'il olemas, ext failisüsteemil mitte.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
dzombe
HV kasutaja
liitunud: 17.01.2003
|
|
01.06.2009 16:34
|
|
|
| mahfiaz kirjutas: |
| Millest ma aga ext3- ja ext4-failisüsteemide juures puudust tunnen on see, et neilt failide taastamine pärast kustutamist on peaaegu võimatu. Ext4 plaanimise viki mustandis on see isegi ühe soovitud võimalusena ära mainitud, aga teostamiseni siiski ei jõutud. Päris kindel, et selline võimalus tähendaks jõudluse kadu kirjutamisel, võib-olla ka lugemisel. FAT ja NTFS failisüsteemidel on kustutatud faili taastamine aga võimalik, kui seda pole uue infoga üle kirjutatud. |
Kustutatud failide taastamine on siiski kõige paremini lahendatud Novelli failisüsteemides. Vana failisüsteemi puhul küll oli otsimine tüütum kuid NSS korral võib taastada nii faile kui ka kaustu vaba kettaruumi piires. Üle kirjutati nad alles siis, kui vaba ruumi enam polnud. Selles mõttes on ka MS Shadow Copies lahendus paras piix...
_________________
Jolla või mitte Jolla? See on küsimus! |
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Piiratud kasutaja
liitunud: 04.04.2003
|
|
01.06.2009 17:14
|
|
|
dzombe: Saab taastada nii kustutatud faile, kui ka taastada ketast pärast formaatimist. Kõik sõltub ainult selle taastusprogrammi võimekusest ja suutlikkusest (kadunud) infot kokku arvutada.
Katsetasin alle hiljuti Windowsiga internetis jagatavaid "laiaterbelisi" taastusprogramme. Lihtsamad suutsid taastada viimase "kihi", parimad 2-3 "varasemat kihti". Kuigi - vägagi aeganõudev tegevus on. 120 gigast väliketast ketrasid programmid 2,5-4 tundi, sõltuvalt siis sellest, et mis programm kui keerulist matemaatilist arvutust kasutas.
Ning vastavalt siis sellele arvutusmeetodile tuli ka erinev kaoprotsent. Kuigi - teatud taastuskatsed õnnestusid ka 100%.
|
|
| Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
| tagasi üles |
|
|
mahfiaz
HV kasutaja
liitunud: 03.11.2005
|
|
01.06.2009 19:51
|
|
|
| dzombe kirjutas: |
| mahfiaz kirjutas: |
| Millest ma aga ext3- ja ext4-failisüsteemide juures puudust tunnen on see, et neilt failide taastamine pärast kustutamist on peaaegu võimatu. Ext4 plaanimise viki mustandis on see isegi ühe soovitud võimalusena ära mainitud, aga teostamiseni siiski ei jõutud. Päris kindel, et selline võimalus tähendaks jõudluse kadu kirjutamisel, võib-olla ka lugemisel. FAT ja NTFS failisüsteemidel on kustutatud faili taastamine aga võimalik, kui seda pole uue infoga üle kirjutatud. |
Kustutatud failide taastamine on siiski kõige paremini lahendatud Novelli failisüsteemides. Vana failisüsteemi puhul küll oli otsimine tüütum kuid NSS korral võib taastada nii faile kui ka kaustu vaba kettaruumi piires. Üle kirjutati nad alles siis, kui vaba ruumi enam polnud. Selles mõttes on ka MS Shadow Copies lahendus paras piix... |
Hea teada.
Ext2 failisüsteemil on võimalik undelete teha, kui vahepeal midagi peale pole kirjutatud, seal märgitakse inode-sse lihtsalt, et nüüd on kustutatud. Ext2 iseloomustab aga seetõttu meeletult pikk recovery aeg.
Ext3-st kustutatakse journaling-i pärast kogu inode ning failile ei jäägi kustutamisel viidet (see on sellepärast, et journalingi mahamängimisel juba kustutatud faile uuesti nähtavateks ei tehtaks). Seega ainukene võimalik taastamine on failipäiste järgi ning edukaks osutub see ainult siis, kui fail ei ole fragmenteerunud. Testdisk oli üks programm, mis mp3, jpg jpm failide päiseid ära oskab tunda.
Mis puutub fragmenteerumisse, siis see esineb ka ext failisüsteemidel, kuid tänu nutikamale lahendusele otsitakse seal failile sobiva pikkusega vaba lõik ning kirjutatakse see sinna. Hulluks läheb olukord üle 90% täidetud partitsiooni korral, kus piisava pikkusega vabu lõike tavaliselt pole võtta.
|
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
|
note1
Lõuapoolik
liitunud: 02.09.2007
|
|
01.06.2009 20:52
|
|
|
| ubuntu 9.04 all saab ka kodu kataloogi krüpteerida, ennem seda oli ja on (alati) aga LVM kogu kõvaketta krüpteerimine..
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Piiratud kasutaja
liitunud: 04.04.2003
|
|
01.06.2009 21:08
|
|
|
| note1: No failide ja kataloogide jms. info krüptimine on juba teada-tuntud tegevus oma 100 aastat juba. 8)
|
|
| Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
| tagasi üles |
|
|
mahfiaz
HV kasutaja
liitunud: 03.11.2005
|
|
01.06.2009 21:18
|
|
|
| tahanteada kirjutas: |
| note1: No failide ja kataloogide jms. info krüptimine on juba teada-tuntud tegevus oma 100 aastat juba. 8) |
Täpselt nii, umbse 90 a tagasi tehti kodukataloogi krüptimist sulge piimasse kastes.
|
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
|
dzombe
HV kasutaja
liitunud: 17.01.2003
|
|
01.06.2009 21:19
|
|
|
| tahanteada kirjutas: |
| dzombe: Saab taastada nii kustutatud faile, kui ka taastada ketast pärast formaatimist. Kõik sõltub ainult selle taastusprogrammi võimekusest ja suutlikkusest (kadunud) infot kokku arvutada. |
NSS puhul me ei räägi kadunud failide otsimisest. Kõik failid on alles kuni kettaruum täis saab ja nad üle kirjutatakse. Igal kustutatud failil on kirjas kustutamise aeg ja kustutaja ning eelmine omanik. Failisüsteemi puhul ei kasutata ka defragmentimist ning kodumasinas sa seda kasutada ei saa. Seega su edasine jutt taastamisutiliitidest on täiesti kasutu antud juhul. Novell on nüüd selle portinud ka Linuxile.
Kui aga rääkida ketta taastamisest näiteks kustutatud partitsiooni või quick formati järel, siis vanadel aegadel tegid tegijamad vennad selle lihtsa Nortoni Disk Editoriga
_________________
Jolla või mitte Jolla? See on küsimus! |
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Piiratud kasutaja
liitunud: 04.04.2003
|
|
01.06.2009 22:22
|
|
|
dzombe: Tegelikult saab taastada suvalist infot. Kõik sõltub ainult etteantud ülesandest, et kas taastada tuleb parti, kataloogi, faili või tuleb taastada terve ketas "Bit to Bit" meetodil. Ja kui on viimane variant, siis on täiesti ükskõik, mis info sellel kettal oli.
Edasi sõltub kõik sellest, et kui keerukat matemaatilist loogikavalemit selleks vaja läheb, kui võimast arvutustehnikat ja kui palju selleks aega kulub.
Näitena: 120 gigase, üleformaaditud NTFS-i ketta taastamiseks kulus ühe (laiatarbe)programmiga 2,5 tundi, teisega 4 tundi. Lahjemad, internetist leitud (laiatarbe)programmid suutsid välja arvutada ainult viimase "kihi", parimad 2-3 "varasemat kihti". Ja sama asi keerukama taastuse korral oleks aega võtnud näiteks a 2-3 kuud või ka näiteks a 2-3 aastat.
Ning ega asjata ei õpetata turvakoolitustel, et ketas tuleb vähemalt 7 korda "nullidega üle kirjutada".
Kokkuvõtteks võib öelda, et info taastamine on nagu Sudoku lahendamine. Sa ei tea vajalikke numbreid (koode) ja siis igasuguste tuletamistega lahendad seda Sudoku-t. Lihtsama teed ära mõne minutiga, kõige keerukama maadled kas päevi või nädalaid...
|
|
| Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
| tagasi üles |
|
|
londiste
HV Guru
liitunud: 22.04.2003
|
|
01.06.2009 22:42
|
|
|
ot:
tahanteada, oeh. sa ka ei jäta. andmete kettalt taastamise kohta oli üks üsna pikk teema, kus sõna võtsid ka päris teadjad inimesed ja sina olid vist lõpuks ainuke, kes kordi ülekirjutatud data taastamisest rääkis...
_________________
- londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
| Kommentaarid: 232 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
207 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
01.06.2009 23:01
|
|
|
Mitme kihi andmeid oli võimalik flopide pealt välja lugeda (ise sai kunagi tehtud), tänapäeva kõvakettad on "pisut" liiga väikeste mõõtmetega et seal sama teha.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
mahfiaz
HV kasutaja
liitunud: 03.11.2005
|
|
02.06.2009 01:18
|
|
|
veel ot-d:
tahanteada, ja-jah, see lahendamine käib ainult Tambovi andmevoo abil. Et see sinu algoritm leiab uue algoritmi, mis uuritava andmevoo teisendab otsitavaks vooks. Ainukene väike tagasilöök selle rakendamisel on, et otsitav andmevoog peab olema enne teada.
|
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
32 |
|
| tagasi üles |
|
|
note1
Lõuapoolik
liitunud: 02.09.2007
|
|
02.06.2009 07:04
|
|
|
Mulle isiklikult linux meeldib:
flash, id kaardi plugin, meedia pluginad - kõik on olemas.
ja loomulikult - 3g usb modemi toetus (alates 8.10 ubuntu) võrguhalduris.
Aga kuna windowsist tulnud ei tea absoluutselt midagi...
ei saa kahjuks soovitada!
Hale hakkab!!!!!!
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Piiratud kasutaja
liitunud: 04.04.2003
|
|
02.06.2009 08:42
|
|
|
mahfiaz: OT: Aga asi on tehniliselt, muide väga lihtne. Kõvaketas on "magnetpind" ja iga magnet säilitab (mäletab) ka oma eelnevat seisu. Seega pole andmete taastamiseks vaja mitte midagi muud, kui tarkvara, mis on võimeline sellest "mürast" välja analüüsima vajaliku informatsiooni ja kogu lugu.
Kui ei usu, et magentkiht suudab säilitada varasemat infot, siis võta suvaline lint- või kassettmagenteofon.
- Nüüd võta ära kustutuspea ja salvesta see lint näiteks 3-5x üle. Ja siis kuula saadu tulemust:
Tulemus: Kõige viimane salvestus on kõige tugevama signaalinivooga. Iga eelnev salvestus on järjest nõrgem, kuni sinnamaaani, et Sa ei saa enam sellest salvestusest aru. Ehk salvestis on "müra".
Ja sama asi kehtib ka 1:1-le kõvaketta salvestuse juures. Uuem salvestuskiht on tugevam, kui varasemad salvestuskihid.
Edasi vajad ainult analüüsi, millega need signaalikihid üksteisest eraldada ning paranduslogaritmi, millega kadumaläinud bitte taastada ja ongi info taastatud.
See on hämmastav, kuidas mu lugupeetud Oponendid kasutavad (magnetsalvestusega) HDD-sid ja siis ei tea mismoodi HDD-s olev magnetkiht oma infot säilitab.  
|
|
| Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
| tagasi üles |
|
|
zork
HV vaatleja
liitunud: 16.12.2007
|
|
02.06.2009 09:14
|
|
|
| tahanteada kirjutas: |
mahfiaz: OT: Aga asi on tehniliselt, muide väga lihtne. Kõvaketas on "magnetpind" ja iga magnet säilitab (mäletab) ka oma eelnevat seisu. Seega pole andmete taastamiseks vaja mitte midagi muud, kui tarkvara, mis on võimeline sellest "mürast" välja analüüsima vajaliku informatsiooni ja kogu lugu.
...
Ja sama asi kehtib ka 1:1-le kõvaketta salvestuse juures. Uuem salvestuskiht on tugevam, kui varasemad salvestuskihid.
Edasi vajad ainult analüüsi, millega need signaalikihid üksteisest eraldada ning paranduslogaritmi, millega kadumaläinud bitte taastada ja ongi info taastatud.
|
Kasuta nüüd natuke tavalist mõtlemist ning ütle, kuidas sa tarkvara abil saad kätte eelnevalt salvestatud info? Sul on kettale kirjutatud bitijada 11111111 ja sa kirjutad selle üle jadaga 00000000. Kui sa tarkvarale annad käsu lugeda samast kohast, siis ei saa sa kuidagi sealt muud kätte kui 00000000. Tarkvaraliselt on see võimatu. Ja nüüd mine loe artiklit - http://www.actionfront.com/ts_dataremoval.aspx
Selliseid artikleid on veel (http://blogs.computerworld.com/node/5687) ja ka wikipedia artikkel Data Recovery kohta mainib, et ülekirjutatud andmeid ei saa kätte.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
londiste
HV Guru
liitunud: 22.04.2003
|
|
02.06.2009 09:17
|
|
|
zorki näide on halb. kui on kettale kirjutatud näiteks hoopis 11111000001111100000, siis 1010101011101001110000011 ja sinna peale 0101101101010100100011001. ja ütleme, et sinna kõige peale siis 00000000000000000000. ning sina ei tea, mida kettaga tehtud on. suudad sa näiteks teise jada üles leida? tänapäeva kõvaketta juures. me ei räägi siin flopist ega magnetlindist...
_________________
- londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
| Kommentaarid: 232 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
207 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
02.06.2009 09:24
|
|
|
| tahanteada kirjutas: |
| Seega pole andmete taastamiseks vaja mitte midagi muud, kui tarkvara, mis on võimeline sellest "mürast" välja analüüsima vajaliku informatsiooni ja kogu lugu. |
Lisaks on tarvis ka raua poolset tuge mis üldse annaks seda infot üle sata softile analüüsimiseks
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
