Avaleht
uus teema   vasta Hinnavaatlus »  Kasulikud näpunäited »  Andmete varundus (kodukasutajale) märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
Hinnavaatlus :: m.hv.ee :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
autor
sõnum Saada viide sõbrale. Teata moderaatorile
otsing:  
IceUul
Sinu Ema
IceUul

liitunud: 14.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 27.05.2016 14:22 Andmete varundus (kodukasutajale) vasta tsitaadiga

Ma ei tea kuidas teiega on, aga mulle eriti ei meeldiks, kui 20 aasta jooksul kogutud 10TB väärtuslikke andmeid kaduma läheb. Seetõttu tegin siia sellise teema, et jagada mõtteid ja leida
optimaalne lahendus andmete säilitamiseks ja varundamiseks kodukasutajale. Siia teemasse on oodatud parandused, täiendused, soovitused jne.

Paljudel inimestel on tekkinud aastatega rohkelt väärtuslikke andmeid, mida säilitamise mõistes oleks mõttekas varundada. Siin kohal ongi eesmärk leida selleks sobivaim lahendus, mis oleks odav, kasutajasõbralik ja turvaline.

Lahenduse eeldused:
- Andmed peaksid olema kaitstud igasuguste võimalike ohtude vastu:
1. Loodusõnnetused - tulekahju, uputus jne.
2. Kasutaja vead - keegi kustutab kogemata failid ära
3. Viirused, pahavara - krüptoviirused ja häkkerid
4. Riistvara vead - vigased kontrollerid ja kettad
5. Riisvara kaotsi minek - vargused jms.

- Andmed peaksid olema kättesaadavad igaltpoolt:
1. Koduses võrgus
2. Üle interneti välismaal
3. Mobiiltelefonis/tahvelarvutis

- Lahendust peaks olema mugav kasutada:
1. Varundamine peaks toimuma automaatselt
2. Andmetele ligipääs peaks olema kiire

Enamik kasutab erinevaid lahendusi, samas sellist lahendust, mis kataks kõik ülal loetletud punktid pole ma veel ühelgi kodukasutajal näinud.
Reeglina selliseid andmeid, mida kuskilt enam tagasi ei saa ei ole palju ja ma pakun, et enamustel jääb see maht alla 1TB piiri ja tuntaval enamusel alla 10TB piiri.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Pakun välja ka kohe esmase lahenduse, mis sobib kuni 10TB andmete jaoks, kuid pigem mõeldud kuni 1TB varundamiseks.

Vaja on järgmisi asju:
1. Peamine andmede hoidla - võrguketas, arvutis olev SSD või HDD.
- peaks asuma sellises kohas, kust faile kõige rohkem kasutatakse, siinkohal on tähtis kiirus ja ligipääs.
2. Online varukoopia - pilv
- lubab faile jagada ja ligipääsu igaltpoolt (mobiilis ja tahvlil kasutada näiteks appi)
- kaitseb loodusõnnetuste vastu
- kaitseb riistvara rikete vastu
- kaitseb kasutaja vigade vastu
- kaitseb varguse vastu
3. Offline varukoopia - offlines olev HDD.
- kaitseb krüpto ja häkkerite vastu
- kaitseb kasutaja vigade vastu
4. Interneti ühendus.
- Vaja oleks piiramata mahuga interneti, muidu pilve kasutamine 10TB data puhul pole eriti võimalik.
- Kiirus võiks olla vähemalt 50mbit/s üles/alla.

Mida kasutada?
- Peamiseks andmehoidlaks on soovitav võtta võrguketas, nas või arvutis olev suuremahuline kõvaketas või SSD ketas.
- Online koopiaks on soovitav kasutada tasulist pilve hoidla teenust (kuni 10TB maht), näiteks iDrive: https://www.idrive.com
- Failide jagamiseks ja sünkimiseks võib kasutada iDrive appi või mõnda muud tööriista, mis andmeid pilve peegeldab, näiteks windowsi robocopy või tasuta tarkvara freefilesync (http://www.freefilesync.org/)
- Offline varukoopiaks sobib ideaalselt kuni 10TB mahuga väline ketas.
- Interneti ühenduseks 4G piiramata mahuga pakett või fiiber.

Kui palju maksab?
1. Online andmehoidla on reeglina juba arvutis endas sees.
2. Idrive maksab 1TB puhul 50$ aastas ja 10TB puhul 375$ aastas.
3. Internet - kallim variant, piiramata mahuga, kuni 50€ kuus. Odavaim 25€ kuus.
4. Offline ketas - 8TB väline HDD maksab 265€ ja 1TB ketas 50€.

Kokkuvõttes tuleb siis arvestada umbes 55€ kuus ja 300€ alginvesteeringuga, kuni 8TB puhul. 1TB puhul on siis vähemalt 30€ kuus ja 55€ algsummaks.

Selle lahenduse puhul on vaja ainult nii palju liigutada, et hallata neid kasutajaid, kes ligi pääsevad pilvele, teha kord päevas või kord nädalas
offline varukoopia käsitsi robocopy või mõne muu sync tooliga ja muus osas on see lahendus suht hea. Samas alati võib midagi täiendada ja paremaks teha.


------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Nüüd aga tulles tagasi mahu juurde, kui andmeid on üle 10TB! Näiteks 30TB ja peab vastama samadele nõuetele.
Pilves hoidmine läheb liiga kalliks, ilmselt juba 30€ kuus maksta 10TB eest on enamikele liig ja 30TB andmete sünkimine üle interneti vajab
vähemalt 100mbit/s, kui andmed pidevalt uuenevad.

Siin kohal oleks lahendus selline (vajab täiendamist):
1. Peamine asukoht ehk sait 1.
- NAS kast või eraldi seisev server: 4x8TB WD Red ketas, kokku 30TB kasutatavat mahtu. NAS või server selleks, et andmed oleks kogu aeg online ja igaltpoolt kättesaadavad.
- Serveril jooksev VPN teenus - et mobiilid ja tahvlid saaksid üleneti ühenduda.
- Serveril jooksev krüptitud VPN tunnel, esimese ja teise asukoha turvaliseks ühendumiseks.
- dünaamiline dnsi teenus või staatline IP
- fiiber ühendus 100-500mbit/s (vähemalt 100mbit/s uploadi)
2. Teine asukoht ehk sait 2.
- NAS kast või eraldi server: 4x8TB WD Red ketas, NAS või eraldiseisev masin.
- Serveril jooksev krüptitud VPN tunnel, esimese ja teise asukoha turvaliseks ühendumiseks.
- dünaamiline dnsi teenus või staatline IP
- fiiber ühendus 100-500mbit/s (vähemalt 100mbit/s uploadi)
3. Offline backup:
- 4x8TB Seagate archive HDD või NAS kast 4xTB HDD-ga, asukoht sait 1.

Palju see maksab?
- 8x 8TB WD Red = 2800€
- 4x Seagete Archive HDD = 900€
- 2x Server Atom x64 prosega näiteks = 100€
- 3x Synology DiskStation DS414slim = 800€
- tarkvara linux, openvpn, etc = 0€
- interneti kuutasu 20€ vähemalt algsele lisaks.
- 2x Staatilist IP-d kuus: 10€

Eeldusel, et soov on kasutada legaalset tarkvara, siis peaks olema tegu mingi linuxi lahendusega, mis serveritel jookseb ja teeb sulle vpni access poindi, vpni tunneli, automaatse sünkimise serverite vahel ja regulaarse ketaste kontrolli.
Mis tarkvara mõistlik kasutada on, ei oska öelda. Ma esialgu kokkuhoiu mõttes ei hakanud raidi5,6 või 10-t kasutama, aga ütleme siis nii, et serveritel on kasutusel kas JBOD või RAID-0. Samas peaks jooksma mingi
ketaste smart kontroll süsteem, mis ketta vea korral kohe teavitab e-maili näiteks. Sünkimine oleks kas automaatne (1x öösel) või vastavalt andmete uuendamisele.
WD Red sai valitud selle järgi, et see on optimeeritud NAS seadmetele, mis 24x7 töötavad. Seagate archive on rohkem seda tüüpi, et kirjuta 1x peale ja pane sahtlisse.

Oleks jube hea, kui keegi aitaks parandada/täiendada 30TB data lahendust, mis oleks võimalikult odav, mugav ja jooksvad kulud oleks madalad.


viimati muutis IceUul 31.05.2016 13:42, muudetud 4 korda
Kommentaarid: 169 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 4 :: 147
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
IceUul
Sinu Ema
IceUul

liitunud: 14.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 27.05.2016 14:51 vasta tsitaadiga

Selgitused...

Miks just HDD-d?
- Lintrobotid - kodukasutajale kallid, ebamugavad ja keerulised kasutada.
- CD,DVD,BLU-RAY - ebamugav ja kallima 1TB hinnaga, kui HDD-d.
- Tänapäeaval piisavalt töökindlad ja kuni 5 aastase garantiiga.
- Kiire ja mugav andmetele liigi pääseda

Tasuta tarkvara?
- legaalne tarkvara on liiga kallis
- piraadi juttu siin foorumis ei aja

2 saiti ja 2 varukoopiat?
- Sest üks vaukoopia ei kaitse kõigi punktide vastu
- Kaks asukohta peaksid asuma vähemalt erinevates hoonetes, parem, kui linnades.
- offline koopia on vajalik eelkõige kasutaja vea ja krüpto viiruse kaitseks.

Veel mõtteid...
- Üldiselt lihtne lahendus oleks see, et paned teise ketta kasti kuskile sugulaste juurde, kes istuvad kiire interneti taga.
- Serveris võiks kasutada ka rasberry pi sarnast lahendust, samas sellele ei pruugi olla õiget tarkvara.
- Atomi masinad on x86/x64 ja suudavad jooksutada kõike linuxi versioone, lisaks omavad reeglina ka 1gbit/s võrku, võtavad vähe voolu
ja on vaiksed.
- Tahvlid ja mobiilid saab kergelt VPNi kaudu koduvõrku ühendada ja sealt andmeid sirvida üle interneti, androidile on suurepärane proge selleks nagu "ES File Explorer"
Kommentaarid: 169 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 4 :: 147
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
indrekp
HV Guru

liitunud: 14.11.2004



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 27.05.2016 15:00 vasta tsitaadiga

Lugesin teema pealkirjast (kodukasutajale) ja siis tahtsin küsida, et millega see kodukasutaja tegeleb?
Ok, oletame, et suur videotöötleja ja koduvideosid massiivselt ja väga oluline on maandada riske 2x või 3x

Kui tõesti raha oleks siis lahendaks vist kahe synology baasil:
Ise võtaks midagi sarnast, hea kerge kettaid lisada kui esialgu niipalju vaja pole, hinnavahe väiksema kastiga olematu, samas on seadme kiirus muljet avaldav eriti kui tegemist on suurte admemahtudega.
https://www.synology.com/en-global/products/DS1815+
kasti suurus ise, kettad ja maht vabal valikul.
Kiire optika otsa ja ühte teisele varundama. Võib ka Cloud sync teha kui palju väikseid faile ja dokumente näiteks pidevalt muudetakse. Kõik rakendused sees olemas ja keskmine kasutaja peaks ise kõigega hakkama saama.
Lisaks VPNile kohe kasutatavad foto, video ja faili äpid nutiseadmetele, samuti cloud sync arvutitele.
Kogu teavitussüsteem on sisse ehitatud nii ketaste kui muu osas.

Lisaks võib olulisema panna ka varundama ühe synology kõrvale välisele USB kettale juhuks kui üks päev üllatab krahh Synology servereid, näiteks mingi uus cryptolocker vms.
Veel lisaks on võimalus tellida mõni pilveserver juurde ning Synology oskab enamlevinud pilvepakkujate serveritesse ka varundust teha.

WDRed on õige valik. Ketaste osas oled asjadest õigesti aru saanud.

Nüüd kui nendest saitidest rääkida, siis hea kui klient saab koju nii kiire ühenduse, kui ei saa, siis kindlasti peaks ühe purgi kusagile fiibri otsa saama, teisele võib siis hankida mõne VDSL või piiramatu 4G lahenduse. Vaatamata sellele soovitaks esmase syncimise kohtvõrgus ära teha ja siis viia varundus teise kohta, muidu kulub neti otsas nädalaid-kuid esimeseks varunduseks.
Hilisem varundus värskendab ainult muudetud faile ja seda võib server teha kasvõi igaöiselt.

Igal juhul on sellisel kujul kodus alati failid kiirelt saadaval ja hiljem "oma isiklikus pilves" varundatud.

_________________
M: Apple Watch 2 42mm
M: WD Red 6TB HDD
Kommentaarid: 183 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 166
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
IceUul
Sinu Ema
IceUul

liitunud: 14.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 27.05.2016 15:39 vasta tsitaadiga

indrekp kirjutas:
Lugesin teema pealkirjast (kodukasutajale) ja siis tahtsin küsida, et millega see kodukasutaja tegeleb?

No kodukasutaja võib ükskõik millega tegeleda, aga suuremahulised andmed, mida on vaja säilitada on eelkõige need:
1. Fotod - RAW ja jpg fotod, reisipildid jne.
2. Videod - 4k videod, koduvideod, droonivideod jne.
3. Muusika - kaduteta failid, cd-de ripid.

Kodukasutajal ei ole vaja reeglina suurt I/O-d või kettakiirust, see mis tavaline HDD pakub, on enam kui küll.
Mõistlik on üldse kasutada lokaalset SSD ketast, kui sul kiirust vaja on... paned omal 2x2TB ketast ja ruumi ja kiirust küll.

See synology tundub olevat hea seade NASiks. VPNi tunnelit vist ei tee ainult?

Samas 2x Synology ajab hinna päris lakke muidugi, eriti, kui need kettaid täis laduda, ma ei tea, keegi ehk vajab 50TB mahtu.
Cloudsync on asjalik ainult siis, kui sul on neid faile vähe, mida sünkid sinna. Ma vaatasin ja ei näinud, et oleks miskit mõistliku hinnaga
lahendust, kuhu saaks 30TB ära mahutada.

Panen siia arvutused ka synology ketta kastidele:
2x Synology DS1815+ = 1800€
16x WD Red 8TB = 5600€

Samas kasutatav maht 60TB, mida ilmselt vaja ei lähe kellelgi reaalselt ja saab mõne RAIDI lahendusega vähendada ja töökindlamaks muuta.
Aga mõistlik ilmselt, kui sul peaks olema 50TB andmeid.

Siin väike säästu lahendus:
4x ketast annaks panna ka mingi Atomi masina taha... ostad kasutatud Atomi masina mingi 20-30€, parimatel on emaplaadil ka 4x sata pesa, seega 4x8TB paned taha, software raid või JBOD.
Linuxil annab samad funksioonid käima ajada nagu synology peal on.
Kui kasutad JBODI siis saad kasutada erinevate tootjate erinevaid mudeleid ja erinevate suurustega kettaid, mis veelgi hinna alla viib.
Kommentaarid: 169 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 4 :: 147
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Marie
HV Guru
Marie

liitunud: 23.06.2003




sõnum 27.05.2016 21:25 vasta tsitaadiga

Ma ei näe ühtki sellist lahendust mis su tingimustele vastaks:
Spoiler Spoiler Spoiler

Ükski pilv ei kaitse kellegi andmeid pikemas perspektiivis, pilveteenuse pakkuja läheb pankrotti või teenuse võtjal lõppeb pilveteenuse maksmiseks raha ja kuidas on pilveteenused kaitstud krüptoviiruste ja kasutaja vigade eest, kodused lahendused aga on kõik kaitsetud loodusõnnetuste, tulekahjude, varaste ja eriti seaduslike varaste (pankroti haldurite) eest.

_________________
CPU Power (Watt) icon_sad.gif Protsessorite voolutarve Pentium D 805 (4.1GHz) Full Load 474W thumbs_down.gif
Kommentaarid: 83 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 0 :: 74
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
IceUul
Sinu Ema
IceUul

liitunud: 14.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 30.05.2016 11:14 vasta tsitaadiga

Marie kirjutas:
Ma ei näe ühtki sellist lahendust mis su tingimustele vastaks:
Spoiler Spoiler Spoiler

Ükski pilv ei kaitse kellegi andmeid pikemas perspektiivis, pilveteenuse pakkuja läheb pankrotti või teenuse võtjal lõppeb pilveteenuse maksmiseks raha ja kuidas on pilveteenused kaitstud krüptoviiruste ja kasutaja vigade eest, kodused lahendused aga on kõik kaitsetud loodusõnnetuste, tulekahjude, varaste ja eriti seaduslike varaste (pankroti haldurite) eest.

Pilv ei olegi kaitstud kõige vastu... selleks ongi vaja 3-ndat offline koopiat.
Näited: kasutaja kustutab kogemata failid ära, sünkimisel pilve kusutatakse ka sealt maha, tulemus 2-st saidist failid kadunud, selleks ongi vaja 3-ndat offline koopiat.
Sama käib ka krüpto vastu, mis võib sul ka failid pilves ära krüptida.

Kodune lahendus eeldaksi, et sul andmed asuvad kahes asukohas... näiteks Tartus ja Tallinnas, kui suur on tõenäosus, et Tartusse ja Tallinnasse samal ajal sissemurtakse või tekib tulekahju?

Offline varukoopiat võib hoida ka seifis, mitte sahtlipõhjas. Enamustel mingeid seiffe pole, aga see on võimalik variant.
Kommentaarid: 169 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 4 :: 147
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Märt.
HV Guru
Märt.

liitunud: 17.01.2004




sõnum 30.05.2016 11:31 vasta tsitaadiga

Endal kodus nii:
Failikast kapi otsas, kodusolijatel Win 10 enda varundus toimetamas. Kes palju ringi liiguvad, neil toimetab sünki Bittorrent Sync. Viimane toimetab ka minu ja naise telefonides vajalikku failikasti sünkides. Telefonidest lähevad pildid ja videod ka lisaks otse Dropboxi ja Google Drive-i. Aeg-ajalt incremental teisele kettale, kuhu on vaid minul kirjutusõigus ning valitud kraam Dropboxi.

_________________
https://www.facebook.com/tiinahuvikeskus
Albert Einstein: "Vaid kaks asja on lõpmatud, universum ja inimlik rumalus, ja selles esimeses pole ma nii kindel."
Kommentaarid: 27 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 21
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
LKits
HV Guru
LKits

liitunud: 06.09.2007



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 30.05.2016 12:05 vasta tsitaadiga

Kulude kokkuhoiu huvides tasuks välja selgitada andmed, mis võivad minna arhiivi ning mille kättesaamine pole ajaliselt prioriteetselt kiire-loomuline (ehk mitte mitte minutite, tundide küsimus, vaid pigem päevad, nädal).
Kui see filtreerimine on tehtud ning järgi jääb 10TB, siis on tõsine kahtlus kodukasutaja definitsioonis, kellel on vajadus kasutada igapäevaselt 10TB andmeid.

Aga vajadustele vastavalt soodsat võimalust ei ole, sest üks asi on andmevarundus ning teine on andmete arhiveerimine. Viimane on palju kordi soodsam, sest andmete kättesaamine pole kiire-loomuline.

Kui aga jätkuvalt on soov 10TB andmete salvestuse järele ning samas, et kõik andmed oleksid kättesaadavad ja ka võimaluse leiad, siis jaga infot - isegi vägagi huvitatud icon_smile.gif
Reaalsuses on ehk mõistlik hoida andmeid järgnevalt:
* Kiire-loomuline lokaalselt NAS, eeldusel kiire välisühenduse küljes;
* Andmete arhiiv väljaspool, näiteks Amazon S3, eeldusel, et toimub igapäevane (või tunnine) incremental tagavarakoopia, aegajalt "full";

Ehk igapäevaselt kasutatavaid andmeid hoiad NAS-is ning samuti perioodiliselt suurendad Amazon S3 arhiivi.
Kui NAS "feilib", saad andmed taastada S3-st, aga see võtab aega. Tõenäoliselt üle ühe korra aastas seda tegema ei hakkaks. Kui hakkad, tuleb leida turvalisem/kvaliteetsem NAS.

_________________
itLahendused - Arvutite remont ja hooldus Rakveres, veebilehtede loomine, soodne veebimajutus. Võta ühendust! Tel: +372 555 268 97 ja e-post info@itlahendused.ee
Kommentaarid: 9 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 9
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
IceUul
Sinu Ema
IceUul

liitunud: 14.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.05.2016 12:51 vasta tsitaadiga

LKits kirjutas:
Kulude kokkuhoiu huvides tasuks välja selgitada andmed, mis võivad minna arhiivi ning mille kättesaamine pole ajaliselt prioriteetselt kiire-loomuline (ehk mitte mitte minutite, tundide küsimus, vaid pigem päevad, nädal).

Offline koopia ongi sama mis arhiiv ju...
Kõik koopiad ei pea olema kättesaadavad, peamine, et variant 1 on kättesaadav, nii oleks jah odav, et ostad 2x 8TB Seagate archive ketast ja paned sinna peale omale kogu foto/video kolleksiooni, 2 koopiat, hoiad offlines ja vajadusel
ainult tood online. Samas on nii ebamugav, kui andmetele tahab ligi saada mitu kasutajat, pigem oleks mõttekas teha üks online kõigile ligipääsetav koht ja varukoopiad on offlines enamus ajast.

Pigem on asi see, et andmeid tuleb pidevalt juurde, tavaliselt kasutaja kipub hoidma neid arvutis, hea variant ongi see, kui sealt pidevalt sünkitakse mujale.

Andmed saab jaotada kaheks, selle järgi, et mida on võimalik internetist või mujalt kiirelt tagasi saada, neid ei ole vast mõtet väga varundada, muud andmed, mis on vajalikud, oleks mõttekas varundada.
Mugavuse mõttes võiks ikkagi andmed olla kättesaadavad kõikjal... hoides neid siis NASil või pilves. Selleks on palju variante kuidas neid kättesaadavaks teha...
Koopia ei pea olema onlines, s.t. võib olla offlines, saab ka wake up on lan seadmele konfida, et seade pannakse ainult varukoopia tegemise ajaks tööle.
Varunduse jaoks on see Amazoni arhiiv ka hea variant, incrementaliga andmeid vaikselt juurde lisada.

Lisaks on eelmise kasutaja pakutud bittorrent sync hea asi, saab üle neti ilma turvalise kanalita andmeid sünkata.
Kommentaarid: 169 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 4 :: 147
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
H_K
Kreisi kasutaja
H_K

liitunud: 09.01.2002



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.05.2016 13:14 vasta tsitaadiga

See andmete varundamine on pidevalt aktuaalne teema. Teemaalgataja on üsna põhjalikult asja lahti kirjutanud, kuigi päris kõik riskid ei ole kirjas. Riistvara varguse risk on jäänud märkimata. Reaalses elus on juhuseid, kus riistvara varguse tõttu on jäädud ilma nii originaalist, kui koopiast, kodanikul oli läpakas ja ontlikult varundas oma andmeid välisele kõvakettale, mida hoidis lauasahtlis. Pätt tuli aknast ja siis minema nii läpaka, kui sahtlist varundatud ketta.
Kodukasutaja kontekstis tuleb kuskilt alates hakata vaatama ka tehnloogilise keerukuse piiri, niisamuti kui maksumus on oluline. Piltlikult võiks vaimusilmas kodukasutajaks kvalifitseeruda kes tahes tänavalt või kauplusest. Kui nüüd ette kujutada, et haarad marketis juhuslikkuse alusel suvalisel tädi Maalil nööbist ning pärid kuidas ta oma andmeid arvutist/telefonist varundab - võib antud siinse teema areng jääda kodukasutaja seisukohalt siiski liiga keeruliseks hookuspookuseks. Tihti isegi kogenud arvutikasutaja jääb hätta juba suvalise NAS-i ühendamise-konfimisega, rääkimata mingitest oma pilvesüsteemide ja erinevate serverite turvamise/peegeldamiseni.
Nii ei tundu see teema eriti keskmise kodukasutaja varundamise teema olevat.
Ise üritaks kodukasutaja kontekstis jääda hästi lihtsaks, nii lihtsaks kui võimalik ehk alustuseks varunduse miinimumist - vähemalt üks koopia, ja see koopia asuks originaalist erinevas asukohas, vähemalt majast väljas (tulekahju risk). Olgu see koopia kasvõi kuuris, autos või tööjuures. Ülejäänu on juba mugavuse/raha küsimus, kas koopiad tekivad automaatselt, või kasutaja peab ise aeg-ajalt eraldi meediale varundama jne.
Kommentaarid: 40 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 38
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
IceUul
Sinu Ema
IceUul

liitunud: 14.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.05.2016 13:45 vasta tsitaadiga

H_K kirjutas:
See andmete varundamine on pidevalt aktuaalne teema. Teemaalgataja on üsna põhjalikult asja lahti kirjutanud, kuigi päris kõik riskid ei ole kirjas. Riistvara varguse risk on jäänud märkimata. Reaalses elus on juhuseid, kus riistvara varguse tõttu on jäädud ilma nii originaalist, kui koopiast, kodanikul oli läpakas ja ontlikult varundas oma andmeid välisele kõvakettale, mida hoidis lauasahtlis. Pätt tuli aknast ja siis minema nii läpaka, kui sahtlist varundatud ketta.
Kodukasutaja kontekstis tuleb kuskilt alates hakata vaatama ka tehnloogilise keerukuse piiri, niisamuti kui maksumus on oluline. Piltlikult võiks vaimusilmas kodukasutajaks kvalifitseeruda kes tahes tänavalt või kauplusest. Kui nüüd ette kujutada, et haarad marketis juhuslikkuse alusel suvalisel tädi Maalil nööbist ning pärid kuidas ta oma andmeid arvutist/telefonist varundab - võib antud siinse teema areng jääda kodukasutaja seisukohalt siiski liiga keeruliseks hookuspookuseks. Tihti isegi kogenud arvutikasutaja jääb hätta juba suvalise NAS-i ühendamise-konfimisega, rääkimata mingitest oma pilvesüsteemide ja erinevate serverite turvamise/peegeldamiseni.
Nii ei tundu see teema eriti keskmise kodukasutaja varundamise teema olevat.
Ise üritaks kodukasutaja kontekstis jääda hästi lihtsaks, nii lihtsaks kui võimalik ehk alustuseks varunduse miinimumist - vähemalt üks koopia, ja see koopia asuks originaalist erinevas asukohas, vähemalt majast väljas (tulekahju risk). Olgu see koopia kasvõi kuuris, autos või tööjuures. Ülejäänu on juba mugavuse/raha küsimus, kas koopiad tekivad automaatselt, või kasutaja peab ise aeg-ajalt eraldi meediale varundama jne.

Lisasin varguse osa esimesele postile juurde, selle kaitseks ongi teine sait või pilv.

No see "tädi maali" on dumbuser kodukasutaja, sellistel on andmeid reeglina ka nii vähe, et pole vaja muretseda, hoidku oma koopia 5GB tasuta pilveruumis...
Ilmselt puuduvad sellistel kasutajatel ka need andmed, mida on vaja säilitada.

Siin käib rohkem jutt sellistest kodukasutajatest, kes oskavad oma süsteemi ka hallata ja miks see kodukasutaja üldse märgitud oli, selleks, et hoida kallid ja keerulised
ettevõtetele mõeldud lahendused siit eemal. Neid hallata ja monitoorida, rääkimata ülesse panna ma arvan, et suudab ehk 0,01% kasutajatest ja seda ka parimal juhul.
Eesmärk ongi teha siia mingi lihtne lahendus, mida saaks veidi oskajam kasutaja ise konfida.
Oskusliku kasutaja all ma mõtlen seda, kes suudab oma ruuteri, nasi ja arvuti ise installida/konfida. Koos juhendiga.
Kommentaarid: 169 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 4 :: 147
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
H_K
Kreisi kasutaja
H_K

liitunud: 09.01.2002



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.05.2016 14:30 vasta tsitaadiga

IceUul kirjutas:
Eesmärk ongi teha siia mingi lihtne lahendus, mida saaks veidi oskajam kasutaja ise konfida.
Oskusliku kasutaja all ma mõtlen seda, kes suudab oma ruuteri, nasi ja arvuti ise installida/konfida. Koos juhendiga.
Mõistlik thumbs_up.gif
Juhuslikult lugesin ühte ajakirja, kus nupuke päikesetormidest ".. 1859 aastal toimunud päikesetorm lõi rivist välja globaalse telegraafisüsteemi, ei uskunud teadlased kuni hiljutise uuringuni, et meie oma Päike võiks sellest 10 kuni 100 korda tugevama tormi põhjustada - nüüd aga on selge, et võib küll!
Selline päikesetorm halvaks õhutranspordi, GPS-satelliidid, telefoni- ja arvutivõrgud (koos kõvaketastelt info pühkimisega) ning elektrisüsteemid, ..."

Selle valguses tundub süsteemselt kõvaketastele panustamine liigselt riskantne, kus kõik need enda arvuti+NAS+pilv kannavad läbi kõvaketaste sama päikesetormis hävimisriski. Vägisi tundub, et Blu-Ray peale aegajalt arhiivi panemine on küll tüütu aga mõneti riske maandav variant. ... või on pärast sellist päikesetormi koduse arhiivi säilimine/hävimine kõige pisem mure icon_biggrin.gif
Kommentaarid: 40 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 38
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
IceUul
Sinu Ema
IceUul

liitunud: 14.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.05.2016 15:17 vasta tsitaadiga

H_K kirjutas:
IceUul kirjutas:
Eesmärk ongi teha siia mingi lihtne lahendus, mida saaks veidi oskajam kasutaja ise konfida.
Oskusliku kasutaja all ma mõtlen seda, kes suudab oma ruuteri, nasi ja arvuti ise installida/konfida. Koos juhendiga.
Mõistlik thumbs_up.gif
Juhuslikult lugesin ühte ajakirja, kus nupuke päikesetormidest ".. 1859 aastal toimunud päikesetorm lõi rivist välja globaalse telegraafisüsteemi, ei uskunud teadlased kuni hiljutise uuringuni, et meie oma Päike võiks sellest 10 kuni 100 korda tugevama tormi põhjustada - nüüd aga on selge, et võib küll!
Selline päikesetorm halvaks õhutranspordi, GPS-satelliidid, telefoni- ja arvutivõrgud (koos kõvaketastelt info pühkimisega) ning elektrisüsteemid, ..."

Selle valguses tundub süsteemselt kõvaketastele panustamine liigselt riskantne, kus kõik need enda arvuti+NAS+pilv kannavad läbi kõvaketaste sama päikesetormis hävimisriski. Vägisi tundub, et Blu-Ray peale aegajalt arhiivi panemine on küll tüütu aga mõneti riske maandav variant. ... või on pärast sellist päikesetormi koduse arhiivi säilimine/hävimine kõige pisem mure icon_biggrin.gif

Blu-ray 50GB tooriku mahuga peab arvestama, et 1TB maksab 100€... 8TB HDD Seagate Archive on samas 1TB 30€ hinnaga (arvestasin reaalselt kasutatava mahuga)
No mingi 100GB võib seal ju hoida, mingeid fotosid näiteks.

Päikesetormi vastu aitab "faraday cage", mida saab koduste vahenditega lihtsalt valmistada. Samas olgem ausad, kui selline torm tuleks, siis need sinu isiklikud andmed on viimane asi, mille pärast
muretseda.
Üks lahendus oleks osta 200-500€ eest tulekindel seiff, hoida kettad seal sees. Ära maandada teine, siis kaitseb ka päikese probleemide eest.
Kommentaarid: 169 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 4 :: 147
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
ThedEviL
HV Guru
ThedEviL

liitunud: 13.03.2003



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.05.2016 15:27 vasta tsitaadiga

Ohjah, NAS, backup ja arhiiv on 3 täiesti erinevat asja.

Nas: purk, kus kõik oma manti hoiustavad. Ei ole backup. Viiruselaadne või muu sündmus võib platsi tühjaks teha.
Backup: varukoopia millesti, mis on sul mujal olemas. Kui sa mingi faili tõstad eraldi kettale, ning põhivaili õhku lased, ei ole enam tegemist backupiga.
Arhiiv: Perioodiline varukoopia backupist, mida kasutatakse ainult siis kui reaalselt shit hits the fan ning backup osutub kasutuks.

Ideaalne lahendus hõlmab kõike kolme.
1. NAS: kus erinevad persoonid saavad oma faile hoida. Ideaalis peeglis. Töös 24/7
2. Backup: kord kuus/nädalas äratakse backup ellu, olgu selleks väline ketas, või lihtsalt suvaline sisemine ketas, mis ühendatakse taha selleks, et NAS'ist failid kopeerida backupi peale, peale mida ühendatakse backup lahti.
3. Arhiiv säilitamist väärivad ning kui tõsise shit hits the fan olukorras kõige emotsionaalsema või rahalise väärtusega andmed. Pildid, koopiad dokumentidest "koduvideod" üleelmise naise pulmadest jms.

Ja kuna kõvakettad teatavasti andmeid endal kaua ei säilita, siis selleks on vaja kas MO'd, või optilist meediat. Tavaliste polümeersete Bluray plaatidega on see häda, et keegi ei garanteeri, et needki 5e aasta pärast veel töötavad, mistõttu peab olema neid tegema iga aasta/paari järel uue koopia. Või mdiski kasutama.
Kommentaarid: 86 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 78
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
näita postitusi alates eelmisest:   
uus teema   vasta Hinnavaatlus »  Kasulikud näpunäited »  Andmete varundus (kodukasutajale)
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
 lisa lemmikuks
näita foorumit:  
 ignoreeri teemat 
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis



Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.