[Tanel]

11. veebruaril loodi Varssavis fiibervõrkude arendamist toetava organisatsiooni FTTH aasta konverentsil Euroopa Kohalike Fiibervõrkude Liit (European Local Fiber Alliance, ELFA). Liidu arvates on Euroopa Liidu digitaalse tegevuskava plaanid aegunud ja liit soovitab mitmeid olulisi muudatusi. Eestit esindab liidus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus.



ELFA on alternatiivsete avalike ja eraõiguslike kohalike fiibervõrgu operaatorite esindaja, mis toetab Euroopa digitaalset tegevuskava ja fiibervõrkude kasutuselevõtmise kiirendamist Euroopas. ELFA toel saaksid inimesed ja ettevõtted ülikiire lairibainterneti.

Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juht: “ELFA keskendub Euroopa Liidu institutsioonide juhtimisele lairibainterneti kiirema arendamise suunas ning läbi uue liidu saab Eesti oma huvisid edukalt kaitsta. Lisaks annab kuulumine üle-euroopalisse võrgustikku meie sihtasutusele võimaluse saada lairibavõrkude arendamise kogemusi kogu Euroopast ning teha nende toel ka Eesti jaoks paremini toimivaid valikuid.”

ELFA toetab 2010. aastal käivitatud Euroopa Liidu tegevuskava „Digitaalne tegevuskava 2020“ (DAE2020). „Digitaalne tegevuskava 2020“ on oma olemuselt digitaalse majanduse visioon, mis tagab kaasaegsete internetipõhiste teenuste ja kiire internetühenduse abil majanduse jätkusuutlikkuse ja laiaulatusliku sotsiaalse kasu.

ELFA toetab ka DAE2020 lairibaühenduse kiiruse ja ulatuse eesmärke: elementaarne lairibaühendus igale eurooplasele, hiljemalt aastaks 2020 kõigile eurooplastele ligipääs tänasest suurema kiirusega, st. üle 30 Mbps internetile, ning et vähemalt 50% Euroopa Liidu kodumajapidamistest oleks võimalik kasutada vähemalt 100 Mbps kiirusega internetiühendust.

Samas on ELFA ka seisukohal, et DAE 2020 arengukavas seatud plaanid on aegunud seoses viimastel aastatel aset leidnud IP-liikluse suurenemisega ja järgmiseks kümnendiks prognoositava kasvuga.

Ettepanekud Euroopa Liidule
ELFA ettepanekud, mis aitavad Euroopa Liidul IKT-valdkonnas pidada sammu globaalse konkurentsiga, on järgmised:
• 2025. aastal peaks vähemalt 50% Euroopa majapidamistest ja ettevõtetest olema ligipääs lairibainfrastruktuurile, mille allalaadimiskiirus on vähemalt 1 Gbps ja üleslaadimiskiirus vähemalt 500 Mbps.
• Kõigil Euroopa kodumajapidamistel ja ettevõtetel peaks 2025. aastaks olema ligipääs lairibainfrastruktuurile, mille allalaadimiskiirus on vähemalt 100 Mbps ja üleslaadimiskiirus vähemalt 50 Mbps.
• Euroopa Liit peaks vastavalt klientide nõudlusele ja lähtudes intensiivselt lairiba kasutavate rakenduste leviku järsust suurenemisest viima oma praeguse lairiba definitsiooni 144 kbps vastavusse USA lairiba definitsiooniga 25/3 Mbps.
ELFA usub, et 2010. aastal seatud eesmärkide ja lairiba definitsiooni kaasajastamine oleks liikmesriikidele ja tööstusele oluline sõnum, mis julgustaks kõiki liikmesriike ülikiirete võrkudega välja tulema ning soodustaks uue põlvkonna rakenduste ja teenuste kasutussevõtmist.

Erinevad digitaalse infrastruktuuri tehnoloogiad
Lairiba areng on kestnud ainult 20 aastat, ent meil on olnud võimalus olla paljude erinevate arengufaaside tunnistajaks: sissehelistamisega ühendusest ISDN-i, ADSL-i, VDSL-i, 3G, 4G ja FTTH-ni. Iga uue tehnoloogilise sammu lävel esitatakse alati üks ja sama küsimus – „kas meil on seda vaja“. Vaatamata sellele, et ajalugu on alati näidanud, et selle küsimuse esitamine on mõttetu, on Euroopas ikka veel palju vaidlusi ja segadust erinevate lairiba püsivõrgu tehnoloogiate potentsiaalsete ribalaiuste ja kasutusea osas. Ka lairibapoliitika tehnoloogianeutraalsuse põhimõte, mis seab kõik tehnoloogiad võrdsele positsioonile, ei tee asja lihtsamaks.

Vaskkaablitel põhinevad telefoniliinide uued tehnoloogiad (nt. vektorjuhtimine, G.fast (FTTC) ) võivad sõltuvalt vaskliinide pikkusest ja kvaliteedist võimaldada suuri andmevahetuskiirusi. Suuremad andmevahetuskiirused võivad kaasneda ka koaksiaalliinide uute DOCSIS-standarditega, ent kuna sellisel juhul jagatakse ribalaiust paljude kasutajate vahel, siis võib ühenduse kiirus langeda oluliselt alla reklaamitud „kuni“ kiiruste.

Riikides, kus vaskliinide osakaal on suur (nt Saksamaa, Itaalia), võib FTTC sõltuvalt olemasolevast vaskinfrastruktuurist olla oluliseks sillaks fiiberühendusepõhise infrastruktuuri rajamisel.

Täielikult fiibripõhised võrgud suudavad pakkuda kuni 1 Gbps kiirusi – või veelgi suuremaid (ülikiire lairiba) – üles- ja allalaadimiskiirusi, mille tõttu see tehnoloogia on äärmiselt pikaealine ja tulevikukindel. Tehnoloogia sobib digitaalselt eraldatud piirkondadesse sh. ka raskesti ligipääsetavatesse maapiirkondadesse, sest fiiberühendus ei ole vahemaatundlik. Fiiberühenduse sümmeetria sillutab tee ka suuri üleslaadimiskiirusi nõudvatele uue põlvkonna teenustele nagu pilvandmetöötlus, videokonverentsid, eTervishoiu- ja eKooli-rakendused.

Nüüd on aeg tegutseda
ELFA näeb täielikult fiibripõhiseid võrke sarnaselt aurumasina, tööstusrevolutsiooni ning järgmise põlvkonna rakenduste ja teenuste, sh. pilvandmetöötluse, 4K ja videokonverentside, võimaldajana ning isegi tulevaste ülikiirete mobiili- ja WiFi-võrkude nurgakivina. ELFA usub, et sõltumata ajalisest horisondist tuleks iga tulevikus lairibavõrkudesse investeeritav euro eraldada fiiberühendusele. Praegu on aeg investeerida ning tegutsemata jätmisega kaasnevad riskid on Euroopa jaoks liiga suured. Usume, et kõik eeltoodu on konstruktiivne, ja jääme ootama arutelu teemal, kuidas kasutada ära Euroopa juhtivaks digitaalmajanduseks muundavad gigabitt-võrgud.



ELFAs on kümme liiget kaheksast Euroopa Liidu riigist: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Soome kohalike võrkude assotsiatsioon, Dansk Energi Taanist, Prantsusmaalt French Federation des Industriels des Réseaux d’initiative publique ja French Federation nationale des collectivités concédantes et régies, Saksamaalt German Bundesverband Breitbankommunikation (BREKO) ja German Bundesverband Glasfaseranschluss (BUGLAS), Hispaaniast Spanish Optixcat, Rootsist Svenska Stadsnätsföreningen (SSnF) ja Inglismaalt English Independent Networks Co-operative Assocation (INCA). Lisainfo: http://www.e-lfa.eu/

Allikas: http://elasa.ee/index.php?page=92&action=article&article_id=38

[Teekivi]

Kas ELASA lehel on vale kuupäev kirjas, või pärineb see uudis tõesti aastatagusest ajast?

[Tanel]

Teekivi, ilmselt hoopis minu viga, poleks arvanud, et nii vanad uudised ELASA lehel