[Tanel]

PRESSITEADE - Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhatuse liikme Olav Harjo poolt sihtasutuse tegevuse aadressil esitatud kriitika on ELASA nõukogu kinnitusel meelevaldne ega kirjelda ELASA tegevust ning EstWini võrgu arendamist objektiivselt.

Stardihetkest alates on ELASA projekti peamine eesmärk võimaluste loomine baasvõrkude laiendamiseks kohtadesse, kus operaatoril on iseseisvalt neid majanduslikult ebaotstarbekas ehitada. Loodud võrk ei kuulu telekommunikatsiooni ettevõtetele, vaid ELASAle ning kõik ettevõtted saavad seda võrku rentida ühtsetel tingimustel.
Tänu EstWini projekti poolt tehtud investeeringutele ja võrguarendustele on kiire internet jõudnud tänaseks väga paljude maapiirkondade elanikeni. Sadades alevites ja külades on tänu ELASA optikale kümned tuhanded kodud varustatud kaasaaegsete teenustega, samuti on ühendatud mitmed sajad majapidamised otse optikavõrku.

Lisaks sellele on üle Eesti tekkinud hea katvusega mobiilivõrgud. 4G internetiga on kaetud 95% Eesti territooriumist. Teadaolevalt oli Eesti kolmas riik maailmas, kus avati üleriigiline 4G leviala. See kõik sai võimalikuks tänu maapiirkondadesse rajatud ELASA lairibavõrgule, mille peale sai väga kiirelt tuua klientidele 4G teenuse. Tehnilise Järelevalve Ameti käesoleva aasta teise kvartali statistika alusel on Eestis 3,5G interneti kasutajaid ligi 650 000 ja 4G interneti kasutajaid üle 370 000. Neid aadresse, kelleni jõuab interneti fiksühendus, on hinnanguliselt üle 600 000. Lisaks on ELASA projekti raames kiire interneti kaabliühendus jõudnud pooletuhandesse kohalikku omavalitsusse, kooli, lasteaeda, seltsimajja, raamatukokku, huvipunkti, hooldekodusse ja piirivalve kordonisse.

ELASA projekt on liikunud planeeritud rada pidi. Täna ehitatav interneti magistraalvõrk on tulevase last-mile väljaehitamise aluseks ja seda võimalust on omavalitsused kasutama ka asunud. Näitena saavad Suure-Jaani valla eestveetava projekti raames aastatel 2015-2016 kuni 150 majapidamist optikaühenduse just ELASA võrgu kaudu. Seejuures investeerivad viimase kilomeetri väljaehitamisse pidevalt ka operaatorid ise.

Mis puudutab ELASA projektide rahastamispõhimõtteid, siis vastavad need Euroopa Liidu poolt infoühiskonna arendamiseks mõeldud toetuste põhimõtetele. Euroopa digitaalarengu strateegia kohaselt peab aastaks 2020 olema kiire internet viidud kõigi Euroopa elanikeni. Seejuures on eesmärk, et inimesed kasutaksid vähemalt 30 Mbit/s kiirusega internetti. See on ka peamine põhjus, miks EstWini sarnaseid projekte rahastatakse.
Olav Harjo poolt esile tõstetud erimeelsused juhatuse ja nõukogu vahel ei ole aga ELASA nõukogu kinnitusel seotud erimeelsustega sihtasutuse edasise arengu ja käekäigu osas. Olav Harjo kaotas nõukogu usalduse, sest maksis ELASA tütarettevõtte kaudu nõukogu teadmata iseendale palka ilma kirjaliku lepinguta ning kasutades ära olukorda, et oli nii ELASA kui ELASA tütarettevõtte juhataja. Nõukogu leidis üksmeelselt, et taolise käitumisega kaotas Olav Harjo usalduse.

ELASA nõukogu otsustas seoses usalduse kaotamisega Olav Harjo ametist vabastada ja asuda otsima uut juhatuse liiget. Nõukogu on otsustanud teostada ka erakorralise siseauditi.

ELASA nõukogu esimehe Andrus Kaarelsoni sõnul on kahetsusväärne, et Olav Harjo, kes on teinud EstWin võrgu arendamisel palju tööd, on pärast usalduse kaotamist laskunud valesüüdistuste esitamisele.

ELASA nõukogu: Elion, Elisa Eesti, Eltel Networks, EMT, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti, Televõrgu AS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Arutelu toimub siin EstWin teemas https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=610817