[Mobileman]

----

[kalvis]

Tundub, et pole keevitamisest mitte midagi kuulnud.
Soovitav veenduda mis vool see 200 A on. Kas on kestev või on hetkvõimsus.
Üldiselt on alalisvool keevituses kõige parem. Alalisvoolu keevitust saab juhtida ka türistoridega. Aga on kasutatud takisteid, trafo südamikuga mängimist ja veel miljon lisanippi.

[Mobileman]

----

[A.S.]

Tähendab, seda väljundvoolu on siis võimalik reguleerida? Siis on ju tore, paraku mingit keevituse jaoks mõeldud "distantsregulaatorit" seal vaevalt kasutada annab, toiteplokk pole ilmselt algselt ju keevitamiseks mõeldud. Ja kui see vool seal suvaliselt katkeb, siis saab sul keevitamisega paraku tõsiseid probleeme olema.

[Mobileman]

----

[A.S.]

Ega mina ka täpselt ei tea, aga põhimõtteliselt ei tohiks see ulmeline "regulaator" tegelikult midagi reguleerida, reguleerib ikka keevitus ise ja selle keevituse regulaatori seadistamiseks on "nupp" lihtsalt mugavama koha peale toodud.

E: Üks küsimus on tegelikult veel. Mis juhtub kui sa nüüd selle väljundi ära lühistad? Ja sa lühistad väljundi ära kui elektroodiga vastu metalli koputad. Kas hakatakse voolu piirama ja vool alla 200A ei lähe? Või siis rakendub lühisekaitse ja väljund lülitatakse lihtsalt välja?
 

[Mobileman]

-----

[Spezz]

Pane siis kaamera ka filmima kui katsetama hakkad

[A.S.]

See peaks võimalusel siis kiirkaamera olema, plahvatuste salvestamiseks tavakaamera pole kõige sobilikum.

[avrn]

24V pinge võib madalaks jääda. Tavaliselt on elekroodkeevituste tühijooksupinge seal 60-70V kandis.
Iseenesest peaks selle 24 voldiga saama isegi keevitada, lihtsalt kõrgema pingega on kaart süüdata lihtsam.
Elektroodkeevitusele iseloomulikku nn. "langevat karakteristikut" on kõige lihtsam saavutada võimsa jadatakistiga.

[Mobileman]

-----

[Smati]

mis aparaat see selline on, kui küsida tohib?

[Mobileman]

-----

[karusloom]

https://www.youtube.com/watch?v=Kbq93kjFfLU elektroode saab ka niimoodi keevitada, testitud omal käel

[Mobileman]

--------

[kalvis]

Silmaringi laiendamiseks, kuid kahtlen kas sellest on kasu? Klassikaline keevitus ehitati - trafo on ikka tavamõistes kobakas, üks mees vaevu jäksas tõsta. Kuid ikkagi oli see trafo lahja - pikka tööstuslikul keevitamisel läks kuumaks. Madalpinge mähise traat oli peaaegu näpujämedune kuid läks keevitamisel punaselt hõõguma! Kahtlustan, et su trafo ja 200 A pole piisavad, sest see võrdluskeevitustrafot peeti pisikeseks prof. keevitajate poolt, kuid hobikeevitajale sobivaks. Ega sa avaldada ei taha, millega sul tegu on, mistõttu võib kogu projekt juba ebaõnnestuda liiga väikese trafo pärast.
See trafo oli 3 faasiline ja sai tehtud sildalaldi. 3 faasilise sillaga saab kõrgemat pinget kui muidu (kes koolis käinud on teab et 3f alaldatud pinge on pea siinuse amplituudväärtuse juures). Sel keevitusel käis voolu piiramine 1 oomise takistustraadiga! (oligi vahemikus 1-3 oomi ja mitte rohkem) Sellest piisas kas valida lõikamine või keevitamine ja timmida elektroodile.
Tööstuslikel käib voolu piiramine trafo südamiku õhupilu muutmisega, paraku iseehitamisel seda rakendada ei saa. Inverterkeevitusel juhitakse pooljuhtelementidega voolu, teoorias peaks türistoridega sildaladi sama asja tegema.

[Mobileman]

[A.S.]

Tegelikult pisikene trafo seal sees kindlasti on, aga see pole antud juhul oluline. Keevitamiseks kodustes tingimustes on 200A aga enamasti küll ja küll, lihtsalt elektroodi põlema saamine säherduse pingega on veidikene tülikas.

[kalvis]

Kui sa avalikustada ei taha siis ära looda ka abi.

[Mobileman]

[A.S.]

Ilmselt mõeldi täpset markeeringut. Sest teadmine, et sul on "midagi", pole eriti informatiivne.

[Mobileman]

------

[A.S.]

Alalise korral loeb mingil määral ka see, kudapidi need + ja - sul seal asuvad. Aga jah, eks ta harjumist saada tahab, küll varsti hakkab minema.

[kalvis]

Just, mõeldud oli täpsem seade. Võid ju 24 V akut ka kasutada, keevitada vist ikka ei saa (kuigi annab 200 A välja!).
Keevitamisel on mõned pisikesed eripärad, esiteks on kaar äärmiselt ebastabiilne, rääkimata süttimisest. Tavaline trafo ei anna mitte ainult piisavalt voolu ja pinget vaid stabiliseerib kaart. Seega loevad trafol ka mõned muud parameetrid nagu lühistakistus, südamike ristlõigete pindala ja mähisetraadid. Nad kõik avaldavad kaudset mõju aga sinu imeseadmel on need kõik teadmata. Ega muud ei oska öelda, pead proovima.
Tuttav keevitaja väitis, et alalisvoolul on olemas nii + elektroodid kui - elektroodid ning vahelduvvoolule on oma elektrood. Kuigi vale elektroodiga saab keevitada, ei ole lõpptulemus nii hea kui õige elektroodiga. Oluline on räbusti.

[avrn]

Sellega, kas plussjuhe on keevitatava detaili ja miinus käpa küljes, või vastupidi, saab sättida ka seda, kumb pool rohkem kuumeneb. Kas detail või elektrood.