[scrapper]

[jnt]

BTW, Harju elekter ja Skeleton Technologies teevad koostöös sarnast asja, aga täislahendusena: Kõik inverterid ja asjad on juba olemas. Praktiliselt plug&play.

Küll aga tegemist suhteliselt äritegelastele mõeldud asjaga ja ei tea täna veel plaane eraklientide jaoks.

(Erinevatest artiklitest ja aruannetest jäänud erinevad asjad silma. Igaüks googledab ise täpselt, kui huvi suurem)

scrapper, näedsa, uurisin, sain targemaks: https://en.wikipedia.org/wiki/Submarine_power_cable

Tundub, et kõige suurem probleem on vee enda mahtuvus, mis muudab AC kasutamise mõttetuks. Eks ole ka teisi nüansse (Keegi alajaama keset vett ju ei ehita), kuid see tundub see AC "killer" olevat.

[new1]

Mis kaod seal alalisvoolul suuremad on, kui vahelduvvoolul? Kui teha kõrgepingeliin 300kV vahelduv või alalispingel, siis alalispingel peaks seal siiski ainult kaabli aktiivtakistus ju olema, vahelduvpingel idee poolest peaks veel lisaks miski induktiivsus ja mahtuvus midagi segama, alalispinge korral neid hädasid ju ei ole. Pinge üles/alla muundamine pigem on see murekoht, mis alalispingel on tunduvalt keerulisem ja ilmselt ka vähem töökindel, sellepärast ehk kasutatakse põhiliselt vahelduvpinget. Sünkroon-/asünkroonmootoreid ka muidugi tunduvalt lihtsam käima ajada vahelduvpingel, viska otse pinge peale või siis 1-faasi korral läbi kondeka, alalispinge puhul oleks vaja kas harjadega mootoreid kasutada sama lihtsaks lahenduseks(tunduvalt vähem kestvad) või siis läbi sagedusmuunduri, mis jällegi keerukas ja kallis variant. Samas tänapäeval muutuvad need sagedusmuunduridki järjest soodsamateks ja lisatakse päris paljudele seadmetele juba vahele see vidin.

[DVDRW]

[kalvis]

Vastupidi DC kaod ülekandeliinides on väiksemad kui AC. DC ülekanne on kõrgepingel üksjagu õkonoomsem (on ka madalamal pingel aga seal rohkem teoreetiliselt). Seejuures isegi siis kui AC/DC ja DC/AC muundurid kogu naha ja karvadega (ja kõik nende kaod juurde lisada). Praegu on iga 300 km pikem kõrgepingeliin odavam särtsu DC ga edastada kui AC-ga. Täna on just muundurite ehitus kallis, mistõttu vaid uued võimsad liinid ehitatakse DC-na.
Kuna DC liinidel on transistorid või türistorid vahel siis liini vool katkestatakse nendega ja pärast lahutatakse tavalülititega ära.

Ka tavaelektris on tõesti nii, et DC lahutamine vooluga (eriti suurega) on problemaatiline. DC Kaart võib väga pikalt välja venitada ja raibe ikka ära ei kustu. Vahelduval käib vool alati nullist läbi ja just see kustutab kaare, lisaks saab kaart keerutada ja teha muid imetrikke. Ka DC kaart on võimalik kustutada aga see on kallis ja mitte nii odav kui AC

[arnis]

Nii ongi. AC ülesehitamise kulud on väiksemad, kasutegur kehvem.
DC ülesehitamine on kallim, kuid tulevikule mõeldes tasub ära.
Hetkel on veel muresid elektroonika töökindlusega, küll see laheneb vaikselt.

Ükspäev hakkavad domineerima ka DC elektrijaamad (päikesepaneelid ja akupargid),
ja kuna roheenergia kaod on "rohkem hinnas", siis diskussioon konverteerimisest
hakkab süvenema.

Millegipärast arvan, et mõnekümne aasta pärast AC ja DC on mõlemad turul,
sest paugupealt üleminek on üsna võimatu, kuid üle on vaja minna.

Lõpuks sureb AC välja ja adapterit hakkavad olema vahelduvvoolu seadmetel.


Mitu traati DC tegelikult vajab? Ja kui AC ja DC käiksid käsikäes, kas ühest lisatraadist piisaks?

[Carl]

[kalvis]

Nii AC kui DC saab energiat ühtemoodi üle kanda vaid ühe traadiga kasutades teiseks maad. Täna on maa ühe juhtmeks kasutamine põlu all, sest see tekitab igasugustele metallist torustikele täiendavaid voole. AC süsteemis saab 3 juhiga kasutada lihtsat nippi erinevate pinget saamiseks (127/220/380 V) mida nii vabalt DC süsteemis ei saa.
Reeglina on DC süsteemis energiakaod ülekandel väiksemad, sest puuduvad isolatsiooni ümberpolariseerimise kaod, reaktiivenergiast tingitud lisakaod ja maaga üle mahtuvuse tekkivad lisakaod. AC eelis ja DC puudus on lihtne pingemuutmise puudulikkus. AC kasutad trafot ja saad lihtsalt pinget muuta. DC saab teatud nippidega ka muuta aga need on veel täna kallid (türistor või transistoriga hakkimine ja siis pingemuutmine).