[Tanel]

13. ja 14. novembril kohtuvad eksperdid TÜ-st, TTÜ-st, IT kolledžist ning välispartnerid Kreekast ja Soomest, et selgitada, kuidas senisest suurem osa kodanikest seosteks oma karjääri teadlikult IKT-sektoriga.

Aastajagu tehtud uurimistöö tulemusena on osapooled leidnud põhjused, mis on mõjutanud üliõpilasi minema kõrghariduse tasemel IT-d õppima ning mis neid õpingute vältel motiveerib. On leitud, et suur osa IT üliõpilasi (32,2%) on esimese aasta jooksul õpingud katkestanud, kuid katkestamise põhjused vajavad veel edasist uurimist.

Loe edasi IT uudistest.

Pildil: IT Kolledži mobiilseadmete tarkvaraarenduse labor

[ahvilõust]

ma ma matemaatika= jüra, igav, pointless

[Cyril]

Pigem probleem, et ülikoolides ei saa teadmisi hästi ega õpilase jaoks mugavalt edasi anda, kuna see on selline kommunaalne sundlik ja rigiidne õppimisvorm. Eriti ehk lööbki see ilmselt välja IT alal, mis on üsna inimvõõras asi, mida õppida ja seega on igal inimesel vaja individuaalset lähenemist sellele üsna rigiidsele alale. Ise õppida interneti kaudu on ikka palju parem - probleem on, et kui paljud sind on nõus tööle võtma ilma selle diplomita - see on meie stagnaajastu reliikvia ja küll see ka tulevikus ära kaob.

[harakas]

[Cyril]

[noxton]

ega ausalt öeldes nt kaugõpet saab fanatt õppida, endalgi sama probleem, et sai pooleli jäetud.

[somnambuul]

[rex]

[Fortran]

Loodetavasti saab öelda, et 1. aastal katkestajad on õnnega koos - palju pole ajas kaotatud ja suudetakse ehk kiiresti selgusele jõuda, et mida teha edasi.

Natukene OT:

Omast kogemusest olen viimasel ajal märganud, et jäetakse pooleli ka palju kõrgemal ehk minnakse ära magistriõppest, paar tegelast on läinud ka postdoktorantuuri eel. Momendil tundub, et on võimalus leida ja leitaksegi valdavalt mingi koht programmeerijana. Teaduse kui sellise tegemine on problemaatiline - kas ja kuidas seltskonna peale raha jätkub (kes on uurinud-lugenud või on kursis, teab, et Eestis on täppisteaduste rahastamine muutunud kahtlasemaks), peab koolipingis palju ja keerulist närima. Üleüldse - selles sfääris peab olema nö vastav hing, mis on oma spetsiifikale lojaalne ning ei saa heidutatud igasugustest materiaalsetest asjaoludest. Selliseid (askeetlikke?) inimesi on aga vähe, paljud lihtsalt ei lepi teadlasele omase profiiliga. Kuigi paljud Eesti kõrgkoolide erialad tegelevadki ettevalmistusega teaduskarjääriks, vähemasti annavad vaid selleks võib-olla enam-vähem realislikud väljavaated.
Samas kui reaali-inimestelt küsida, et kas alternatiiv poleks kutseõpe, kui progemine ei istu ning kõrgkool ei meeldi, siis vastatakse sageli, et ei taha saada adminniks(?) ... Õpetajaks kah ei minda, sest 'mu potentsiaal jääb varju'.

[nexus4]

Need esimese aasta ained on nagu sõelaks. Kes viitsib teeb ära, kes ei viitsi (just viitsi, mitte ei oska/saa jne) see jätab katki.
Kui kooligi ei suuda läbida siis suur tõenäosus on, et ise ennast tagant jõuab veel vähem sundida.

[The_Boss]

Põhjused - diskreetne matemaatika, algebra.

Endal just algebra takistuseks, aga varsti teisele katsele ja seekord võtan asja tõsiselt.

[chesm6mmi]

Endal oli ka põhjuseks matemaatika just... Muidu ala huvitas ja huvitab siiamaani, ja juba 8 aastat töötand selles vallas, kuid kui esimesel aastal on ikka krt 3 erinevat matemaatikat ja no ei jaga seda tee või tina siis ei saanudki õpinguid jätkata. Eks kindlasti erinevaid põhjuseid kes ja miks aga vot endal oli nii.

[nexus4]

chesm6mmi, kõik teised teevad ära ja sina nüüd ei teinud? see pole midagi ulmelist, täiesti õpitavad ained. ehk eelmise postiga kokku ma väidan et 100% sa ei viitsinud neid teha.

[chesm6mmi]

Ei ma usun et maailmas pole miskit võimatut tõesti, aga on inimesed kes oskavad matat ja inimesed kes ei oska.. ja kuna keskas läks sellega juba väga üle noatera ja seal oli näha et ei lähe üldse siis nii ta jäi. Ja ei löönud kohe käega vai ei võtnud liiga lõdvalt asja, lihtsalt ei ei tulnud välja ja kõik. Asi polnud viitsimises või mitte viitsimises. Kui täitsa suva oleks ja ei huvitaks siis ei töötaks ka sellel alal juba niikaua järjest...

[nexus4]

kui nüüd äärmustesse ei lähe siis aga on inimesed kes oskavad matat ja inimesed kes ei oska on täielik bullshit.
On inimesed kes viitsivad õppida ja ei

[caarel]

No selline teema kohe kutsub fleimima:)
Need õppurid, kes kes väidavad, et kõik on õpitav, ajavad ikka täielikku pa**a suust välja. Andke andeks, kuid nii see on. Ei ole kõik õpitav, kui õpetaja on saast. Kui ikka õpetaja ise ka ei tea, mida ta õpetab, siis millest me räägime. Veel hullem, kui see õpetaja, kes ei tea, mida ta õpetab, vaarub koolitundidesse selgelt joobnuna (TTÜ).
Ma pean selliseid koolis käinud tegelasi koguaeg sõeluma. No ei ole kool neile andnud mitte mingeid teadmisi, mis oleks tööandjale kasulikud. Informaatika <> matemaatika. Siiani tambitakse nii TÜs kui TTÜs seda jura tudengitele pähe. Õppekava on selline BS, et kannata mingeid kommentaare. Oodatakse kooli inimest, kellel on IT juba selge, kuid midagi lisaks anda pole, peale paberi. Inimene, kes tuleb tänavalt ja mõtleb IT'd õppima minna, sellel saab kohe selgeks, et meie koolid seda ei võimalda, peale Mainori ja IT kolledzi.
Seega, need kes on suutnud TÜ ja TTÜ lõpetada, on seda teinud enamasti paberi pärast või siis tuupinud ennast pooleks, asjadest tegelikult aru saamata. Tunnen hulgaliselt nii ühtesid kui teisi. Naerma ajab, kui IT magister on tegelikult sekretär ja ütleb, et ta ei saa ITga hakkama. No millest me räägime. Magister

See kes väidab, et paber on tähtis, on ise jobu. Ainult meie banaanias vahitakse paberit ja peetakse seda jube tähtsaks. Mitte kuskil arenenud IT riikides ei loe paber midagi. Mistahes teise riigi tööandja vaatab oskust ja KOGEMUST. Kui oled töötanud 10 aastat IT sektoris, siis ükski EU tööandja ei tule rääkima, et palju palka tahad. Pakuvad ise ja korralikult ning teavad millest madalamat nad pakkuda "ei tohi". Vaadake kasvõi hetkel CV Online keskonnas Europol pakkumist ja näete, mis loeb kogemus. Kui on oskused, siis ei taha keegi teada, kas ja kus koolis käidud aega veetmas. See ju vaid teooria tuupimine olnud, millest pohmas peaga läbi libisetud/lipitsetud ja seda teavad kõik. Rääkida distsipliinist ülikoolis on naljakoht. Või nagu mõni väidab, et paber näitab, et oled võimeline õppima
Meil on kutsekoolid justkui põlatud ja nendele, kes ülikooli ei pääse, siis näiteks saksas on enamus praktiline kutseõpe, kus valmistatakse ette töötamisvalmis inimesi. Ei panda auru teooriale, nii nagu meil.

Kui tahate IT selgeks saada koolipingis, siis selleks tuleb minna ränile lähemale. Vaadake kasvõi Berkeley õppekava ja läbi võetavat kirjandust + praktika kohustust. See tähendab 666% endast andmist ja asjadesse süvenemist, nii tudengilt, kui õppejõududelt.

Meie koolidest lahkuks ma tänagi selle 60ndate aegunud õppekava tõttu. No ei ole enam perfokaartide ajastu. See iganenud õpe ei anna meie tudengitele loovat mõtlemist ja moodsaid lahendusi.
See aasta on TTÜ suutnud juba ühe tudengi võrra vaesemaks jääda, kes tuli tulema just õppekava jabursuse tõttu. Lubas minna teha eksamid sertifitseerimiskeskustes. Peale esimese eksami sooritamist sai sertifikaadi oma oskuse kohta ja kohe oli üle maailma pakkumisi. Lõpetad TTÜ ära ja mis edasi? Otsi tööd ja tõesta, et oskad midagi:)

PS. ise õppisin siis, kui täiesti ultramoodne võrgukaabel oli see, mida võis juba painutada 90 kraadise nurga alla, kuid selleks nurgaks tuli varuda pool meetrit kaablit ja kandiline mööbel tuli nurgast eemale tõsta Vot kui põnev.

[riaak]

[klf]

On selline mõiste nagu kriitiline periood (Critical period). Häguselt meenub mulle üks kuulus juhtum tüdrukuga, keda hoiti täielikus isolatsioonis kuni 13. eluaastani ja kellega kunagi ei räägitud. Hiljem sotsiaaltöötajad ja lingvistid aitasid teda järele niipalju kui võimalik, aga adekvaatsel tasemel ("ema")keelt ei omandanud ta kunagi. Iga lause kokkupanemine oli tema jaoks lahendamist nõudev ülesanne.

Ma kardan, et matemaatika (ja programmeerimisega) on asjad umbes samamoodi. Varajases eas peab olema mingi tangentsiaalne kokkupuude loogika, mõõtmise, kombinatoorikaga, mille tõttu käib kusagil mõni "klikk" ja hiljem on asjad palju lihtsamad.

Mis puudutab kõrgkoolis omandatavat haridust, siis minu tähelepanek on, et kuni sinnamaani tõmmatakse õpilast köiega järel, aga edasi - s.t. kõrgkooli jõudes - oodatakse temalt sisemist motivatsiooni ehk siis lükatakse köiega edasi. Paljude puhul ei taha see eriti hästi õnnestuda.

[Cyril]

[The_Boss]

No seda ma tean, et minu puhul oli see, et raske aine (algebra) õpetaja oli halb/ebasobiv, mis viis motivatsiooni mul alla ja õppimisest ei tulnud midagi välja. Seekord tean, kellest hoiduda.

[caarel]

[nexus4]

caarel, ma ei väidagi, et ülikoolis antav väljund preagust või tulevat tööturgu soosib.

Mina väidan, et kõik on õpitav. Jah õppejõud või tema õpimeetodid võivad olla halvad või veel hullem üldse puudulikud, aga koolis õppimine ei tähendagi, et õppejõud sulle tarkuse pähe paneb. Ikka ise on vaja see sinna pista. Õppejõud on lihtsalt abiks. Õpi siis iseseisvalt kui tunned, et loengust kasu ei saa ning küsi õppejõult lihtsalt abi kohtades mis iseseisvalt õppides segaseks jäid. Jumala eest, mine küsi teise õppejõu käest, kui see kellele deklareeritud sinu vastuseid ei rahulda. Siis võikski vaadata, et kui juba kolmelt erinevalt õppejõult on küsitud ja klassikaaslased ka "ei oska" piisavalt hästi seletada on äkki probleem ikka selles et pole iseseisvalt eelnevalt vaeva nähtud.

klf-i näide on selline, millesse ma ka usun osaliselt, kuid antud kontekstis veidi ekstreemum. Ilmselt kui algkoolist peale matemaatikast viilitud siis on hiljem päris keeruline uuesti alustada. Sest tegu pole tõesti ainega, mida saaks jupi kaupa omandada sõltumatult järjekorrast. (Näiteks on võimalik II maailmasõja kulg ja sündmused ning tagajärjed pähe õppida ja nendest isegi aru saada teadmata mis üldse maailmas enne seda oli. Inegreerimist aga ilma korrutamiseta selgeks ei õpi)

Samas kui mina kunagi peaksin olema tööandja, siis ülikooli lõputunnistus näitaks mulle pigem seda, et tegu on pühendumisvõimelise persooniga. Üks ei välista muidugi teist.

[ihvike]

Ma mäletan, et paljud õppisid ikkagi anaal ühe ja anaal kahe konspektid lihtsalt pähe nende sisust midagi taipamata. Laias laastus oligi jaotus nii, et mingi 10% geeniusi sai midagi asjast aru ja interpoleeris kuidagi kontrolltööd-eksamid ära, ülejäänutega asi nii lihtne polnud.
Midagi selles õppeprotsessis oli valesti, loengutes ja seminarides nagu põhimõtteliselt tundus, et no "elab üle", kontrolltööle minnes aga tuli vastu midagi hoopis uut ja nii see asi kokku jooksis. Mina pähe õppida ei viitsinud, anaal ühe eksami tegin kuidagi läbi ussi... ära, edasi aga jäi asi katki.
Lineaaralgebra, diskreetne matt, füüsikalaborid jne, mis ka paljude jaoks ületamatud olid - need olid üsna lihtsad siiski, õpitavad.
Ahjaa, see jäi ka lisamata, et ikka võikalt palju spikerdati ka, vaatamata sellele, et Tammeraid enda juurde peale vahelejäämist ei lubanud. A no oli see teine leebem vanamees ju ka.

[SurfData]

[Hazar]

Mulle olid matemaatikad just meelt mööda, pigem käisid pinda suvalised kõrval-ained (õigus, filosoofia, no mida?) ja tilu-lilu tasemel programmeerimise kursused. Muidugi, kui poleks enne olnud hobi korras praktilist kokkupuudet füüsiliste simulatsioonide programmeerimisega siis oleks matemaatika kursuste tarvilikus ja sisu üle pea lennanud. Kuidagi kehvasti kokku pandud see programm neil, peaks rohkem ainete seostamisele rõhku panema.

Aga muidu 68% püsivus on parem tulemus kui minul meeles, meie lennust olid üle poolte läinud pärast esimest aastat.