[Aq]

Selline probleem, et oleks vaja mingit programmi, mis suudaks kontrollida valmistatud mp3 (kuid kõige parem oleks, kui wma) korrasolekut. St - et ei oleks kodeerides tekkinud krõpse jms defekte.

Parandada ei ole vaja. Siis saan lihtsalt uue faili teha, kuid mulle on tehtud ülesandeks kontrollida ka kindlasti kõik lood, mis ma CD-lt kodeerin wma formaati üle, et ei oleks tekkinud defekte. Ma küll ei kavatse arvutit muuks otstarbeks kodeerimise ajal kasutada (seega risk on minimaalne), kuid kesteab, mis häire võib juba faili defektseks teha. Ja siis on oioikui pahasti...

Seega, võiks olla mp3 kontrollija (eeldan, et sellele formaadile on neid olemas), kuid muidugi ideaalne oleks wma oma. Siis oleks riski üldse ollagi mitte ja mul lihtsam, ei pea vaheformaati tegema...

Teab keegi midagit? Väga soovitatav freeware...

[ihvike]

Pole veel kordagi kohanud, et kodeerides oleks mõni krõps või defekt tekkinud. Ja ma pole just vähe muusikafaile kokku pakkinud. Vead tulevad tavaliselt ikka cd rippimisel. Ja nendega on selline lugu, et uuesti rippimine tavaliselt ei aita. Tuleb kasutada sellist programmi, mis vähemalt oskab väiksemad vead plaadil oleva veaparandusinfo abil ära parandada. Ise kasutan ikka EAC'd.

[Aq]

Mina Easy CD-DA Extractor ning ka ei ole ette tulnud, aga ma olen ise kuulanud oma ripitud faile vast mingi 20% ulatuses vaid

Kuid kui peaks juhtuma, et mõni krõpsuga lookesekene hoolimata enda pingutustest ikkagi sekka satub, siis must palju enam järgi ei jäeta

EDIT:
oot-oot, mismõttes plaadil olevad defektid?
Mul kõik muidu originaalplaadid...

Kas siis need netis leiduvad ebakvaliteetsed asjad on tekkinud ainult tänu halvale rippimisprog. ja tänu halvale CD-le???

Kahtlen, arvan kll, et kui näiteks kasvõi EAC ja LAMEga tegutseda, samal ajal aga mõni muu protsess jookseb taustal, et siis tekivad sellised asjad samamoodi...

[ihvike]

[Aq]

Aga EAC-ga ju WMA-d teha ei saa?

Kuid kui ma teen EAC-ga näiteks mp3-e ja siis teise progega wma, siis wma kodeerimise käigus arvad, et vigu ei teki?

Igatahes ma end eriti julgelt ei tunne kui selline olukord on...

[ihvike]

EAC-ga võid ikka kõigepealt WAV faili teha, kuna mp3-st wma-ks pakkimine mõjub kvaliteedile kehvasti. Üldiselt ei usu jah vigade tekkimise võimalust pakkimise käigus (välja arvatud kadudega pakkimisega möödapääsmatult kaasas käiv kvaliteedilangus ).

[arp123]

Ei ole asja olemusse sügavuti tunginud, kuid tundub, et krõpsud tekivad peamiselt siis, kui audio trackil jookseb helinivoo 100% peale. Abix on olnud "normalize"@97-98%, seda on mp3 normaalselt ära seedinud.
Tegelikult kasutasin varem audiocatalysti , nüüd juba natuke aega EAC fänn ja õpin vaikselt edasi

[stepzter]

Nii bugist pakkijat annab ikka leida, mis pakkides krõpse ja selliseid defekte teeks sisse. Kehvad pakkijad ehk ei allokeeri eelkaja eemaldamiseks piisavalt bitte või psühhoakustiline mudel on kehvavõitu vms. jamad, aga sealt tuleb suht väikene vahe, kui kõrgema bitratega pakkimist kasutada. Aga sellest ma ei saa aru, miks on WMA'd vaja kasutada. Oluliselt parem formaat kui WMA või MP3, on näiteks Ogg Vorbis. Rippimiseks soovitan ma kasutada CDex'i. Tasuta, avatud lähtekoodiga ja GPL litsentsiga, LAME ja Ogg Vorbise pakkija tulevad kaasa.

[Aq]

oot-oot, mis kas normaliseerides tekivad sellised vead?

Mul oleks vaja normaliseerida ka. Kuid - öelge. Kuidas toimub selle 100% arvutamine? Kas ta võtab keskmise playlisti helitugevuse või tõstab kõik ühele tasemele?

No et näiteks kui mul on 1 album, mis on väga vaikse heliga ja teine, mis väga tugevaga, siis kui normalize 100% võtta, siis kas ta võtab nende kahe keskmise??? St. et iga kodeerimise playlisti ajal uue??? Või on see nii, et ma võin vaikse albumi kodeerida ühe korraga ja lärmaka teise korraga ja ikka saab normaliseerides ühe tulemuse???

Aga kas siin ei soovitata siis normaliseerimist teha??? Siis jääb ära...

WMA formaati ei otsustanud mina, vaid töö tellija... sellepärast ongi vaja olla kindel, et vigu eit ekiks; ega ma endale ei kodeeri...

[Petz]

[Aq]

eee... see EncSpot mul ammu tuttav asi... aga see kontrollib vaid mingid "viimast sektorit" vms... sest ple tolku. Need on mul alati OK. A muidu on EncSpot väga tänuväärne asi ikkagi...

[stepzter]

Üldiselt on tööstustoodanguna olevad plaadid korralikult masterdatud ja normalizega kaotab praktiliselt kindlasti helikvaliteedis. Tuleb otsustada, kas on tähtis, et võimalikult originaalilähedane oleks või et salvestatud failid oleks ühe valjudusega.
See 100% normalize on asi, mida mina ei soovitaks. See võtab signaali suurima väärtuse järgi normaliseerimissuuruse. Pigem oleks vaja RMS järgi normaliseerida (suhteliselt hea lähend heli valjudusele). See RMS arv tuleb muidugi piisavalt madal valida, et osad asjad klippima ei hakkaks (VÄGA kole).

Normalize enamuses impelementatsioonides võtab minuarust väärtuse, mille järgi normaliseerida, per lugu. Osad võivad võtta ka per plaat. Idee on selles, et kõik lood oleksid ühevaljudused, seega kogu muusika kogu ühise väärtuse järgi normaliseerimine lisaks sellele, et on äärmiselt keeruline, ei oma ka mingit mõtet.
On võimalik ka mingi aja keskmise järgi normaliseerida, aga see tekitab väga omapäraseid efekte ja seda on võimalik ka kuulamise ajal teha (DirectX filtritega näiteks). Seega seda üldjuhul ei ole mõtet rakendada.

[Aq]

Mul tuleb nagunii teha väga madala bitrate'ga wma, niet see kvaliteeti vaevalt madalal mõjutada suudab... täpseid nr-e ei saa kahjuks öelda... heakll, see selleks...

Ma siis vast ei kasuta seda. Kuid vaja oleks, sest kui inimene kuulab näiteks 1 albumilt 1 loo temale sobiva tugevusega lõpuni ning järgmine röökima hakkab, siis... ma arvan, et see head muljet ei jäta...

Probleeme tekib Eesti CD-dega... need väga erineva tugevusega; osade kompaniide (saksa omad) plaadid on jällegi väga tugevalt... näh. jama...

[stepzter]

Sellisel juhul normaliseeri RMS järgi kuskil -30dB peale ära. Suhteliselt hea tulemuse annab.

[arp123]

[arp123]

[stepzter]

Amplituudi ruutkeskmine. Arvutamine käib lihtsalt, tõstetakse kõik amplituudid ruutu ja võetakse keskmine . Näitab ära signaali võimsuse (signaali amplituud üldjuhul vastab pingele, juhitava koormuse takistus loetakse konstantseks seega tuleb, et P=UI, I=U/R -> P=U^2/R -> R=const, P~U^2) ja üsna hästi ka inimese poolt tajutava helivaljuduse. Igaljuhul on tegu parema kriteeriumiga normaliseerimiseks, kui amplituud. RMS järgi normaliseerides on ainult see oht, et kõrgeimad amplituudid lähevad üle 100% ja lõigatakse ära, mis on kolekole.

[Bozz]

[arp123]