[Tanel]

link :: teadus.err.ee


New Yorgi lähedal Yorktown Heightsis, suure infotehnoloogia ettevõtte IBM hästi varustatud laboris tehti hiljuti elektroonika ajalugu. Kuigi esmapilgul võib tehtu näida tühine, sest IBM-i teadlased ei teinud muud, kui saatsid ühest toa otsast teise kolmetähelise tekstisõnumi. Lihtne sõnum, kolm tähte – I, B ja M – kodeeriti kõigepealt saatjas täiesti tavalisel kombel raadiosignaaliks ja läkitati raadiolaine kujul teele, nagu tekstisõnum ikka. Ajalooliseks teeb selle lihtsa sõnumi aga selle vastuvõtt.

Nimelt sisaldas vastuvõtja elektroonikaskeem transistore, mis polnud valmistatud mitte ränist, nagu tavalised transistorid, vaid grafeenist. Grafeen on väga eriliste ja mitmekülgselt heade omadustega uus materjal. Avastatud vaid mõni kuu rohkem kui üheksa aastat tagasi ning kujutab endas vaid ühe aatomkihi paksust süsinikukilet, millele paljude muude kasulike rakenduste kõrval on ennustatud silmapaistvat edu ka elektroonika vallas.

Grafeen juhib elektrit ränist paremini ja sellest saab teha mitu korda väiksemaid ja kiiremaid elektroonikajuppe kui ränist. Seni polnud aga grafeenelektroonikat korralikult tööle saadud. Grafeen on ju ülimalt õrn materjal ja mikroskeemi valmistamisel kipub see katki minema.

IBM-i teadlased eesotsas Shu-Jen Haniga leidsid aga nüüd probleemile lahenduse. Nad tegid kõigepealt mikroskeemi muud osad valmis ja lisasid grafeeni alles kõige viimasena. Nii saidki nad sõnumi vastuvõtja tööle.

Oma saavutusest kirjutavad nad nüüd ajakirjas Nature Communications, mõnevõrra pikemaltki kui kolm tähte.

[alliance]

http://et.wikipedia.org/wiki/Grafeentransistor

[essu]

Üks tehnikatõde: kümneid tunde testimist.

HP lasi välja ühe äriklassi sülearvuti, mis on 100 000 tundi testitud.
Nüüd kui sellist uut jama välja hakatakse tehasest tooma, siis peab küll HP lisatestidega tooteid muretsema.

Ise olen ostnud HP 10 aasta vanuseid, mis on elutestile vastu pidanud (v.a kõvaketas).

[tahanteada]

[mikk36]

essu, just, 11,4 aastat testitud enne müügile laskmist?
100 000 tundi on seal simuleeritud tavakasutust pigem.

[alliance]

essu, Uut jama? Grafeen muudab üldpilti nii mitmeski valdkonnas varsti.

[essu]

[Forgotten]

Alati kui mõne uus võimalus või tehnoloogia avalikustatakse, siis tulevad mingi tüübid ja hakkavad heietama selle üle, et kellele seda vaja on ja milleks.

[Maska]

[essu]

Unustasin lisamast muidugi, et olen järelturu klient.

[matrix]

Inteli boss Paul Ottelini on igatahes eelmine aasta öelnud, et see kümnend jääb ränile viimaseks.

[duduk]

Mis aga hindadest saab? Räni on looduses üks enimlevinud element. Kuigi jah elektroonika jaoks toodetakse ülipuhast ränimetalli, on selle
hind tühine, võrreldes teiste materjalidega. Omal ajal toodeti transistore ka germaaniumist, aga hinnavahe oli siiski suur. Grafeen on küll süsinik,
mis on looduses enimlevinud element, aga tootmine oleks kordi kallim puhta räni tootmisest.

[Tanel]

duduk, materjalikulu on selliste toodete puhul kõige väiksem mure, eriti kui räägime aatomipaksustest kihtidest.
Enamus kulu läheb R&D-le.

[duduk]

Ma usun küll pigem orgaaniliste pooljuhtide tulevikku. See grafeeniga susserdamine tundub pigem ajutine eksperiment.
Aga jah, grafeen on unikaalne materjal ja leiab edaspidi kindlasti rakendust nii mitmeski valdkonnas.

[kalvis]

Artiklis oli grafeeni suurim puudus välja toodud - materjal on liiga habras. Üks asi on laboris nii kaua katsetada, kui läks õnneks üks töötav eksemplar leida, teine asi töökindel masstoodang.
Lootust siiski on, sest vaja leida sobiv aluspinna materjal grafeenile, kui see leitud siis on helge tulevik ootamas. Grafeeni nõrkus teemandi ees ongi kihiline struktuur - see on mehhaaniliselt nõrk.

[tahanteada]

Veel siis üks pikem kirjutis grafeeni-teemal:
Graphene Nanoribbons Get Electrons to Behave Like Photons
http://spectrum.ieee.org/nanoclast/semiconductors/materials/graphene-nanoribbons-get-electrons-to-behave-like-photons

[gemini]

http://cleantechnica.com/2014/02/09/graphene-production-poland/