[Tanel]

Minu esimene kokkupuude arvutiga oli ca 20 aastat tagasi oma sõbra ja klassivenna juures kui sai esimest korda elus sissehelistamismodemi kaudu ühendatud end internetiga ning avatud oma esimene interneti veebileht. Umbes samal ajal nägi ilmavalgust ka maailma esimene internetibänner. Võib öelda, et sellega sai alguse täiesti uus tööstusharu, mis on käesolevaks hetkeks kasvanud 100 miljardi dollari suuruseks turuks.

Viimase kahekümne aastaga on meie igapäevaelu muutunud drastiliselt tänu interneti laiapõhjalisele levikule. Siinkohal ei vaja välja toomist, mida kõike me interneti teel me teeme – alates infootsingutest kuni sõpradega suhtlemiseni sotsiaalvõrgustikes välja - vaid pigem keskenduda meie igapäevase tegevuse peidetud aspektidele. Seda võib nimetada nii jälitamiseks kui ka nuhkimiseks, kuid positiivsem sõnastus sellest oleks meie digitaalse jalajälje kaardistamine. Ehk siis süsteemne meie kui veebikülastajate profileerimine alates sotsio-demograafilistest aspektidest kuni huvide, hobide ja võimaliku ostukäitumiseni välja.

Internetitehnoloogiate poolt on laialdaselt kasutusel nn. „küpsised “ mis salvestatakse iga brauseri poolt arvutitesse, selleks, et jälgida mis tegevusi te internetis teete – milliseid veebisaite külastate, kui kaua lehel viibite, kuhu edasi liigute jne. Küpsiste kasutuselevõtt on võimaldanud internetifirmadel oluliselt suurendada oma reklaamitegevuste efektiivsust. Alates sellest, et on võimalik reguleerida mitu korda ja millal reklaami tarbijatele kuvada kuni selleni, et on võimalik kasutada väga täpseid sihtimise meetodeid. Levinumad sihtimise meetodid tänapäeval on näiteks:

- geotargeteerimine – s.o. konkreetse riigi või linna täpsusega reklaami sihtimine. Näiteks Tartu Tasku keskusel on mõistlik teha reklaami peamiselt Tartus ja Lõuna-Eestis.

- tehnoloogiapõhine sihtimine – s.o. arvuti seadest (internetiühendus, operatsioonisüsteem, brauser, ekraani suurus jms) lähtuv sihtimisvõimekus. Näiteks on võimalik nii suunata reklaami ainult iPad’idele & iPhone’dele – kasulik neile, kes tahavad keskmisest jõukamaid inimesi tabada.

- Retargeting ehk uuesti turundamine s.o. reklaami kuvamine neile inimestele, kes on külastanud juba teie kodulehte, kuid siis sealt lahkunud. Kindlasti paljud on seda märganud kui teinud hinnapäringut nt Booking.com’is ning siis peale ostu pooleli jätmist avastanud kuidas Booking.com’i reklaamid hakkavad teda jälitama.

- Käitumispõhine sihtimine s.o. tulenevalt inimese veebikäitumisest (mis meediat ta peamiselt tarbib, mille vastu huvi tunneb) reklaamide suunamine. Näiteks on võimalik profileerida kliendi veebisaidi külastajad ning selle pealt teha järeldusi, mis kellele täpsemalt peaks peamiselt reklaami suunama.

Kuigi brauseri küpsiste kasutamisel põhinev sihtimistehnoloogiad on aastatega oluliselt arenenud ning toonud kaasa olulist majanduslikku kasu, siis on vastukaaluks tekkinud institutsioonid, kes soovivad inimeste veebikäitumiste kaardistamist piirata. Üheks taoliseks ettevõtteks on Mozilla, kes on oma Firefox’i brauserite jaoks loonud uue lisavidina Collusion , mis võimaldab inimestel näha kui palju erinevaid osapooli talletavad veebikülastaja brauserisse küpsiseid. Antud missiooni eesmärk on iseenesest üllas – mida läbipaistvamaks muutub internetireklaaminduse tööstusharu, seda rohkem oskavad inimesed ise küsida, mis andmeid ja mis osas tema käitumisest talletatakse. Mõned teised ettevõtted on astunud ses osas sammu edasi. Näiteks on BlueKai, interneti reklaaminduse ja andmehaldusfirma, loonud eraldi rakenduse, kus on igal tarbijal võimalik näha mis andmeid on tema kohta korjatud ja milline profiil temast loodud ning vajadusel seda ka muuta relevantsemaks.

Relevantsus, anonüümsus ja läbipaistvus ongi peamised märksõnad, mis on digitaalse jalajälje kaardistamise kontekstis kõige olulisemad. Esiteks tuleb mõista, et kõiki neid tehnoloogiaid on arendatud selleks, et reklaamsõnumid oleksid iga inimese jaoks personaliseeritumad ning relevantsemad. kellelegi ei meeldi halb ja ebarelevantne reklaam, kuid hea reklaam, õigel ajal ja kohas on nagu päästerõngas uppuja jaoks.

Teiseks tuleb rõhutada, et enamik kaardistamise tehnoloogiaid lähtuvad anonüümsuse printsiibist s.t. me ei tea, kas seda arvutit kasutab Jüri või Jaan, aga kui me teame, et ta on spordihuviline meesterahvas, siis see tagab piisava relevantsuse reklaamitellija jaoks ning teisalt anonüümsuse veebikülastajale. Kolmandaks, kui suudetakse samal ajal tagada inimestele läbipaistvus digitaalse jalajälje kaardistamise eesmärkide, vahendite ja tulemuste osas, siis sellega saab tagatud, et on olemas usaldus süsteemi kui terviku osas.

Lõppkokkuvõttes on digitaalse jalajälje kaardistamine muutunud käesoleval ajal normiks ning see pigem aastatega süveneb, arvestades, et mobiilsed seadmed võimaldavad juurde tuua ka uue dimensooni – asukoht. Seega tuleb vaadata, mis võimalusi digijalajälje kasutamine meile annab nii turunduslikus kui ka muus võtmes annab, kuid teisalt mitte unustades inimeste anonüümsuse ja privaatsuse vajadust. Kui mõlema poole huvid saavad kaitstud, siis võidavad sellest kõik.

Edukat veebisurfamist ja digitaalsete jalajälgede jätmist.

-------------------
Rando Rannus, SmartAD, CEO & co-founder

Artikkel avaldatud autori loal.

1 Pilt sellest on leitav siit: http://www.askmehelpdesk.com/attachments/other-computers/610d1139490918-first-web-site-feature-banner-ad-banner.jpg
2 Inglise keeles „cookie“
3 Lähemalt saab sellest lugeda & selle alla laadida siit - http://www.mozilla.org/en-US/collusion/
4. Rakendusega saab tutvuda - http://bluekai.com/registry/