[Tanel]

Valitsus kiitis 14. novembril heaks Eesti infoühiskonna arengukava, millega lepiti kokku Eesti riigi IKT-alased eesmärgid järgmiseks seitsmeks aastaks. Olulisemateks sihtideks on aidata infotehnoloogia abil kaasa inimeste heaolu kasvule, ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele ning avaliku sektori tõhustamisele.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul loob arengukava kõik eeldused, et seitsme aasta pärast on Eesti inimeste jaoks kõikjal kiire internet, nende IT-alased oskused on muutunud paremaks ning riigi e-teenused on inimestele lihtsamini ja piiriüleselt kasutatavad. Samuti oskavad ettevõtjad IKT abil muuta oma tegevust efektiivsemaks ning Eestil on jätkuvalt kõige esinduslikuma e-riigi maine. „Meie tugev e-riigi maine peab toetama meie ettevõtjaid välisturgudel tegutsemisel,“ ütles Parts.

Järjest rohkem teenuseid ja töökohti on IT-põhised ning nõuab kasutajatelt järjest paremaid teadmisi ja oskusi infoühiskonnas toimetulekuks, mistõttu on arengukava üheks eesmärgiks inimeste IT-oskuste parandamine. „Arvutikasutamise oskus on muutunud sama elementaarseks nagu lugemis- või arvutamisoskus,“ ütles minister Parts. IKT-oskused on muutunud vajalikud ka inimeste isikliku elukvaliteedi tõstmisel. „Näiteks pakub e-kaubandus, sh piiriülese e-kaubanduse kasutamine hulgaliselt võimalusi, kuid samas peab inimene oskama adekvaatselt hinnata kõiki e-kaubanduse võimalusi ja ohte,“ lisas Parts.

Üksikisiku jaoks on arengukava üks olulisemaid samme ambitsioon tagada inimestele võimalus jälgida oma riiklikes registrites olevate isikuandmete kasutamist. Teatav privaatsusekadu on üha suureneva tehnoloogiakasutuse tingimustes paratamatu. Samas on sel samal tehnoloogial olemas ka nö vastumürk ehk tehnoloogiliste lahendustega on võimalik aidata inimestel selle privaatsusekaoga ka toime tulla võimaldades neil omada kontrolli oma isikuandmete üle. Juba täna on inimestel teatud asutuste infosüsteemides andmete kasutamist jälgida, ent tulevikus peaks see olema pigem reegel kui erand.

Ettevõtluse edendamiseks näeb arengukava ette IKT võimaluste laiemat kasutamist ettevõtluses eelõige just väljaspool IT-valdkonda. „IKT annab ettevõtetele võimaluse muuta oma tööd efektiivsemaks ning samuti luua kõrgemapalgalisi töökohti,“ ütles Parts. „Arvestades veel Eesti IT-kompetentsi, võib IKT nutikas kasutamine anda meie ettevõtetele tubli konkurentsieelise,“ lisas Parts.

Paljude e-lahenduste kasutamise eelduseks on kiire interneti kättesaadavus. Aastaks 2020 on kogu Eesti kaetud kiire interneti võrgustikuga ning 60% majapidamistest kasutab üle 100MB internetti. Lisaks interneti kättesaadavusele seab arengukava olulisele kohale internetivabaduse, mille eest seismisel tahab Eesti olla aktiivne kaasarääkija rahvusvahelisel areenil.



Avaliku sektori töö tõhustamiseks ja paremate poliitikaotsuste tegemiseks näeb arengukava ette riigi käes olevate andmete analüüsivõimekuse tõstmist. Riigil on infosüsteemide ja teenuste kaudu palju andmeid, mida on võimalik kasutada inimestele paremate teenuste pakkumiseks ning mis võiksid aidata kaasa rohkem tõenduspõhisemale poliitikakujundamisele.

Infoühiskonna arengukava rakendamise hinnanguline maksumus on 218 miljonit eurot, millest enamus rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Infoühiskonna arengukava on välja töötatud avaliku, era- ja vabasektori koostöös ning selle rakendamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arengukavaga on võimalik lähemalt tutvuda siin.

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[edmfk]

Üldjoontes siis, et tekitame tarbijaid juurde 13%, aga nendest reaalset teadlikkust tõstame 1,5%?
Ja et tõstame rahulolu kvaliteediga, mitte kvaliteeti ennast? Need on ju kaks täiesti erinevat eesmärki?