[freetime1]

Tere, olen mõnda aega plaaninud õppida programeerimist, et teha veebi rakendusi. Kuid ei oska valida mida õppida...
Kas tasub õppida veel PHP-d või Ruby on Rail-si? Või on midagi paremat?

[sukelduja]

Äkki alustaks ikka HTML-st?

[freetime1]

Unustasin mainida, et HTML on selge ning CSS on ka mingil määral.

[Redikate]

[Ertai]

[tonis]

protip: ära ütle mingi tehnoloogia kohta "x on selge". arvatavasti siiski ei ole.

tead sa kõike ka html5-st? tead sa mis on data attributed, kuidas kasutada? http://ejohn.org/blog/html-5-data-attributes/

vihjeks, mingist asjast ei pea kunagi kõike teadma, aga on kasulik teada võimalikult palju, et teaksid kuidas on üldse asju võimalik teha.
javascripti tundmine on ka kasulik, see jääb ikka samaks, sõltumata frameworkist millega veebirakendusi teed. jQuery on hea asi mida osata, hetkel populaarseim.

Ruby on Railsi progejana soovitan ise Railsi õppida aga algus võib keeruline olla, tulemust ei näe vb nii kiiresti kui php-ga midagi nikerdades aga pärast on tehtu kvaliteet parem, kuna Rails sunnib asju tegema struktureeritult.

[Redikate]

1. Kuna tegu on põhimõtteliselt javascriptiga, siis väga lihtsasti õpitav.
2. Hetkel väga kiirelt ning jõudsalt arenev tehnoloogia ja oluliselt skaleeruvam kui PHP või Ruby.
3. Kuna nodeJS oskab ise http serverit teha, siis selle setup on väga lihtne. Ei ole vaja ei apache, nginxi, lighttp vms pärast muretseda. Lihtsalt installid nodeJS'i ära ja ongi valmis (Ka windowsi all).

Ainuke miinus on see, et suvalise hostija juures ei saa nodeJS'i runnida kuna need istuvad kõik PHP + Apache jms peal. Samas pisike pilv ei tohiks tänapäeval mingi probleem kellelegi olla.

http://nodeswat.com/blog => Tallinnas oli ka esimene nodeJS meetup. Võibolla pakub huvi.

[YberCyrus]

Tahad enterprise maailmas läbi lüüa? Selpuhul soovitan vaadata .NET (C#) ja Java poole. Kui veebiarendust tahad proovida siis .NETiga on kergem alustada näiteks ASP.NET MVC4 frameworkiga, saad samas ka MVC patterni selgeks.

Javascriptist ei saa üle ega ümber kuigi node.JS on sealjuures valikuline. Soovitan mistahes JSi kirjutada läbi TypeScripti, kui koodiridu peaks tekkima rohkem kui tuhat.

[kevin3220]

ma olen 15 võin oma teekonnast jutustada xD.Umm alustasin HTMList sinna sai võetud CSSi ning vähesel määral PHP ja JS. Peale seda sai oma koduleht tehtud. Siis mõtlesin sellest interneti jamast natuke midagi tõsisemat õppida. Proovisin C++ kohe, kuid jah... Hakkasin siis Pythoni õppima, kui see selge proovisin sellega mänge teha PyGamesi abil. Ja nüüd olen juba Java peal väljas ja mulle väga meeldib see keel. Nii et soovitan sulle Javat kuna sellega saab Applete teha e veebirakendusi. NB: Soovitan enne Pythoni selgeks õppida ja siis Java peale minna. Pane Youtube thenewboston python. Loodan, et aitasin.

[Fukiku]

Applet on tänaseks sisuliselt surnud tehnoloogia. Java peamine rakendusala tänapäeval on suured veebirakendused, kus kogu backend on Javas kirjutatud. Võtmesõnadeks Java EE, Servlet, JSP, Spring, Hibernate, MVC frameworkid jne. Vähem, aga siiski piisavalt progetakse Javas desktop rakendusi. Applet oma olemuselt on veebilehte integreeritud desktop rakendus. Praktikas tänapäeval pole seda jama vaja, sest kõik vajalik dünaamilise veebi osas suudetakse palju lihtsamalt JavaScript'i ja HTML5 abil ära teha.

Java kasuks kindlasti räägib see, et vähemalt lähiajal Java alal Eestis tööpuudust karta ei tohiks, päris palju kraami on Javas valmis treitud, mis täiendamist-parandamist tahab. Päris palju toodetakse ka praegu juurde.

[sukelduja]

[Fukiku]

[kevin3220]

Nii, et Java puhul tööpuudust karta ei ole?

[Erti-Chris]

Eesti turul on Java väga popp teema jah(kõik suuremad firmad on pretty much all the way Java, pangad, EMT, registrid). Kahjuks.

[napoleon]

Tegelikult pole ühegi levinuma keelega tööpuudust karta. Samamoodi võib öelda, et päris palju asju on php-s valmis tehtud ja tehakse ka praegu juurde. PHP ilma mingi framework-ta on selles mõttes muidugi alustamiseks kehv valik, et võimaldab ka igasugust soppa kirjutada(loe: teha asju nii, nagu neid tegema ei peaks). Aga keel vaid vahend, töö teeb ära siiski arendaja ja kui juba ühes keeles normaalset koodi oskad kirjutada, läheb järgmise õppimine oluliselt lihtsamini.

[sukelduja]

Võta cv.ee või mõni teine portaal lahti ja vaata tööpakkumisi. Vajatakse PHP, C# , .NET, JAVA jne ühesõnaga - kõike. Tegelikult ei ole see seis viimase 10 aasta jooksul eriti muutunud. Kui midagi oskad, siis tööd saad ikka.

[Alan]

Sama arutelu on juba lahatud siin: http://pinu.ee/kysimused/17/mis-keeles-tutvustada-programmeerimist. Kui soov valida esimest programmeerimiskeelt, siis kae see teema ka üle.

Aga eks see, millega konkreetselt alustada võiks, oleneb väga inimesest ja tema õppevõimest/-tahtest. Alustades sellest, kellele meeldib front end, kellele back end, kellele suured lahmakad IDE-d ja kellele VIM, kellele mis syntax meeldib jne.
Aga küsimusele "mida õppida?" vastan üht: mida rohkem tead, seda suurem su väärtus on. Ehk siis pikas perspektiivis ära kindlasti piirdu ühe keele õppimisega. Kuid ei tasu unustada ka seda, et 1-s asjas väga hea olemine võib olla parema resultaadiga, kui 3-s asjas lihtsalt hea. See tähendab, et kui õpid mitut keelt, siis ära jäta teistes keeltes enda täiendamist. Kuigi jah, kui üks keel on juba piisavalt selge siis teiste juurde õppimine on juba nö. "kogenud õppijal" üsna kerge - eriti C süntaksiga keelte puhul. Haskelli õppimine on ilmselt keerulisem, kui klassikalised C-süntaksil baseeruvad keeled ja nende reeglid on pähe raiutud.
Väidet "HTML ja CSS on selged" ära pigem hõiska: alati annab veel areneda ja juurde õppida. Üldiselt on tööintervjuudel need, kes ennast väga suurteks oskajateks nimetavad, pigem just väga oskamatud.

[sukelduja]

[Fukiku]

Päris nii kategooriliselt ka ei tasu öelda, et funktsionaalne programmeerimine on olematu väärtusega. Tehakse ka selles suuri asju. Vähem kui protseduurilistes või OOP keeltes, aga tehakse ikka.

[andreie]

Lubage mul soovitada kahte asja korraga:
1. Valida üks hea programmeerimiskeel ja õppida see lõpuni selgeks. Konkreetne valik pole isegi niiväga oluline, peaasi, et lõpuni lähed. Miks? Sest siis on Sul töövõtted käe sees ja toimetama asudes ei pea enam pidurdama ennast mingit süntaksit googeldades. Minu eelistus on F#, kuna selles on palju erinevaid tahke ja elu mugavaks tegevaid võimalusi, aga ka teised on head.
2. Õppida ülesandeid lahendama. Ülesandeid leiab - informaatikaolümpiaadide ülesanded, Täppisteaduste Kooli harjutusülesanded jne. Miks? Sest sellega harjutad aju suuremat pilti nägema kui mingit "if/then/for" loogikat konkreetsetes programmeerimiskeeltes. Seda suurema pildi nägemist ja algoritmilise mõtlemise vilumust on vähegi suuremas töös alati tarvis. Sest igas mittetriviaalses projektis efektiivselt muudatuste sisseviimiseks on tarvis on ette kujutada, kuidas tantsusammud käivad.

Need kaks asja - oma tööriistade tundmine ja suures plaanis algoritmiline mõtlemine - käivad käsikäes. Mõlemaid oskusi on tarvis.

[sukelduja]

[Aruta]

Aga kui alustaks seda õppimist hoopis teisest otsast.

Võtaks alustuseks ühe probleemi - kodulehe, mikroarvuti, maja küttesüsteemi, mis iganes.
Millegi praktilise, reaalse asja ja kirjutaks selle juhtimiseks programmi.
Otse kahendkoodis kirjutada on tüütu aga võib ju valida mõne suvalise keele.
Kena kui mõni näide või algseade on olemas.

Kui see üks asi valmis on siis võib katsuda sama asja mõnes teises keeles kirja panna.
Ega eriti palju muuta ei tule.

Kasuks tuleb selline harjutamine kindlasti.

[gloom]

Javanotes lahti, Eclipse allalaadida ja Javat õppima!

[sigakoer]

[Aruta]

Sellise funktsionaalse programmeerimise kiitmise peale läksin vaatama mis imevärk see on.

Otsing leidis ühtteist. Öeldi et ka JavaScriptis on FP algeid.
Olid mõned näited. Jäi natuke arusaamatuks miks seda sortimist ei või tavalises C-s kirjutada.

Siis aga jäi mulle, üle 10 aasta ajakirja toimetanud inimesele, silma üks iseäralik asi.
Funktsionaalse programmeerimise õpetajatel on tõsiseid raskusi brauseri all täpitähtedega.
Kas tegu on lihtsa lohakuse, laiskuse või üleolekuga ei oska öelda.

Aga need isikuomadused ja vead on väga püsivad.
Kunagi sai isegi kirjutatud programm, mis tekstis olevate vigade järgi katsus ära tunda autorit.
Tulemus oli kõvasti üle 50%.

Kuna teemaalgataja tahtis "õppida programeerimist, et teha veebi rakendusi" siis oleks vast kasulik hoida
vähemalt esialgu FP-st eemale.

Ja vaadata kirjutatu spelleriga üle.
http://www.filosoft.ee/html_speller_et/ aitab teksti natuke paremaks saada.
Ning ka http://validator.w3.org/ on noorele webmasterile hea abiline.