[Sahasrahla]

Minu arusaama järgi asuvad:
194.126.123.90 (fi);
194.126.123.66 (ru);
194.126.123.14 (nl);
194.126.123.62 (uk);
194.126.123.xx (xx) - serverid Eestis.

Esmased "...ee.estpak.ee" toimivad "stabiilselt"
Nüüd edasi minnes x-riigi suunas ja hüpates veel enne x-riiki sisenemist läbi eelpool mainitud suuna serveri,
lisab see server oma latentsuse lisaks ehk peaaegu duubeldab latentsust.
Jõudes x-riiki ja hüpates seal läbi mitme serveri kuni sihtserverini tagatakse üldjuhul stabiilne latentsus.

Pisut koomilised/ulme küsimused, et paljugi sõltub koormusest aga:
Miks need serverid suurendavad latentsust?
Millest tuleneb nende serverite erinev latentsus?
Miks need serverid on vajalikud?
Mis on nende serverite eesmärk?
Kas need serverid (võivad) asuvad kõik ühes hoones, ühe katuse all?
Kas on võimalik üldse "kadudeta" latentsus läbi nende serverite?
Kas ISP saab nende serverite stabiilsust stabiliseerida ja ühtlustada?

Arusaadav, et kohalik ISP ei saa teise või kolmanda riigi serverite latentsust minimaliseerida.
Arusaamatuks jääb aga riigi sisene märgatav latentsuse erinevus ja hüppeline tõus.

EDIT: kohendasin teksti.

[londiste]

sellepärast, et info läheb läbi võrgusõlmede. mingi hulk aega kulub signaali liikumisele, selle võimalikule töötlemisele vahesõlmedes etc. lisaks sõltub see ka sellest, misasi seal otsas on või mispidi latentsi mõõdad. lisaks kõigele, kui sa latentsi enda masinast mõõdad, siis sõltub see ka sinu ühendusest.
vajalikkuse ja eesmärgi osas, andmesidevõrk on väga hästi iseloomustav termin.

mis paneb sind arvama, et need serverid asuvad eri riikides?
või mis su täpsem mure selle latentsusega on?

[Markos]

Arusaam on totaalselt vale, kõik mainitud ip'd on eestis, kuuluvad võrku 194.126.96.0/19. Tegemist ei ole "serveritega", vaid ruuteri võrguliidestega. Miks sealt edasi latsentsus suureneb, on suure tõenäosusega tingitud sellest, et edasine liiklus läheb mingi välislingi peale ja kõik sõltub juba sellest, milline topoloogia sealtpoolt vastu vaatab. Reeglina kohalik ISP ei saa selles suhtes midagi ette võtta, tingimusel, et konkreetne link on korras ja normaalselt koormatud. Küsimustele "miks" ja "kas" annab vastuse see, kui teha endale selgeks võrgunduse ja laivõrkude põhialused.

[Sahasrahla]

Ma saan aru, et need on Eesti riigi sisesed aadressid.
Olgu siis võrguliides.
Mina saan aru:
Eesti võrguliides aadressiga 194.126.123.90 on minule kättesaadava latentsusega 21-23ms;
Eesti võrguliides aadressiga 194.126.123.14 on minule kättesaadava latentsusega 53-55ms.
Ma ei saa aru, kuidas on võimalik kahekordne latentsuse erinevus Eesti riigi siseselt.

[Markos]

On võimalik, ka eesti-siseselt on igal teenusepakkujal topoloogia, ja huvipunkti latentsus sõltub sinu asukohast selle suhtes. Sa ei saa lihtsustada "eesti sisest" ühe switchi tasemele.

[APavel]

Kust see arusaam tuleb, et need IPd on Eestis? DNS kirjete järgi nii palju, et 194.126.123.90 ehk hls-bb1-xe-0-0-3-0.fi.estpak.ee on ilmselt Soomes, Helsingis asuva ruuteri esimese kaardi esimese mici neljas liides. 194.126.123.14 on ilmselt Hollandis, Amsterdamis asuva ruuteri esimese kaardi neljas liides. Samas, pole selles surmkindel - kõik sõltub kaartidest, mida kasutatakse. Esmapilgul tundub, et nad on erinevad. Mõlemad on ilmselt 10G/10GE liinikirusega.

Latentsus ei ole neist tingitud, vaid pigem vahemaadest ning linkide teekonnast. Jah, peale seda, kui su pakett seal liidese peal vastu võetakse, tehakse hunnik toiminguid - otsitakse õige NH ülesse, kirjutatakse päis üle, mängitakse labelitega, topitakse taas liinile, kuid selleks ei ole millisekundeid vaja - meie ei ela enam 56K maailmas.

[Sahasrahla]

Selle jälile ma tahangi saada, kas need "pidurid" asuvad meitel või mujal.
Vahemaa vahemaaks, on olnud helgemaid aegu ka vase "otsas".
Teekonna muutuja tulemi muutus peab olema võrdne või parem võrreldes hilisema tulemiga igal juhul!