[Tanel]

link :: Swedbank


Eesti e-eduloost on räägitud ligi paarkümmend aastat, ala­tes edukast Tiigrihüppest. Kui valitsus teenib e-valitsuse la­hendusi tutvustades oma vä­lismaa kolleegidelt jätkuvalt plusspunkte, siis vähemalt vii­mased kümmekond aastat on avaldatud arvamust, et tiiger on väsinud ning Eesti on IT-ettevõtjale pigem vaenulik koht oma kõrgete tööjõumaksude ja pideva tööjõupuudusega.

Samuti on arvatud, et ettevõ­te tuleks luua üldse pigem Luk­semburgis või USAs, et oleks võimalus motiveerida inimesi selles osalema. Sellest hoolima­ta on järjest rohkem ettevõtteid ja ettevõtjaid edukad nii Eestis kui ka mujal. Kas nemad pole­gi kuulnud, et IT-alane ettevõt­lus Eestis on raske? Kui vaadata lähemalt viimase aja edulugusid, torkavad silma mõned kõi­gile ettevõtmistele ühised ise­loomulikud jooned.

Esiteks nutikus. Ehk vajali­ke ja kasumlike äride leidmi­ne ja nende arendamine too­teks väheste kuludega. Viimasel ajal meedias esile toodud edu­kad IT-ettevõtted on tekkinud kõik mõnest ettevõtte vajadu­sest pigem mitte-IT valdkonnas. Näiteks Pipedrive kasvas väl­ja müügikoolitusega tegelevast firmast, kus lihtsalt ei leitud so­bivat tööriista müügimehe töös olevate tehingute monitoorimiseks; TransferWise tekkis va­jadusest vahetada raha odava­malt; ZeroTurnaround sai algu­se ettevõtte sisemisest vajadu­sest IT-arenduses efektiivsemalt hakkama saada.

Teiseks aga kulude hoidmine mõistlikes piires. On üsna liht­ne lahendada mis tahes prob­leemi seda rahapakkidega loo­pides, paraku saavad seda enda­le lubada vaid vähesed ettevõt­ted ja tellijad. Probleemi püsti­tamine lähtuvalt kasinatest res­surssidest ärgitab kasutama loovust ning toob tihtipeale en­daga kaasa geniaalselt nutikaid lahendusi. Siinkohal ei pea ma silmas koonerdamist ettevõtte töötajate töötasude või muude hüvedega. On palju efektiivsem ja lõbusam töötada välja spet­siifiline, paljude klientide mu­ret lahendav programmijupp ja sõita kogu meeskonnaga nä­dalaks Kreetale, kui arendada ja parendada päevast päeva kat­kist e-teenindust.

Ning kolmandaks. Mis tuleneb mõneti kahest eelnevast, kuid vajab siiski eraldi äramärkimist - mittetegelemine äride või as­jadega, mida võib teha igaüks. Ilmekaks näiteks on siin Nor­ra börsifirma ATEA tulek Ees­ti IT infrastruktuurilahenduste ning riistvara müügi ja hooldu­se turule ettevõtete ülevõtmiste kaudu. Võib vist üsna kindlalt väita, et arvutid on olemas ju­ba 99% ettevõtetest ning suurt kasvu selles valdkonnas on ras­ke ette näha.
Suurim pirukas jagatak­se hoopis avalikel riigihange­tel, kus on marginaalid reeg­lina madalad või lükkab asu­tus hanke kulude kokkuhoiule viidates üldse edasi. Sellisel tu­rul jäävad ellu ainult kõige sü­gavamate taskutega ettevõtjad ning väikestel tegijatel on kül­laltki raske.

[tiirP]

[margus1000]

Neljas nurgakivi - tuleb endale rusikaga vastu rinda taguda ja leelotada kümne aasta tagustest edulugudest. Kes e-riigi arengule täna tahab kaasa aidata, mingu Sloveeniasse, kihutas juba 2009 Eestist mööda.
Eesti on tänsel päeval lihtsalt igatepidi stagneerunud ääremaine eurooblast, millest on kõvasti kasu ainult sotsiaalsete eksperimentide läbiviimisel, mida kohe valge inimese peal katsetada ei taha.

[Leinö]

margus1000, mis on sinu ideed, kuidas tiiger ellu äratada?

[NATAS999]

no kui id kaart kehtib vaid 5 aastat, on kohustuslik juba koolilastele ja maksab 25€ pluss PANGA TEENUSTASU, siis mis nii viga edulugudest jahuda. Üle poole palgast läheb niigi maksudeks ja nüüd ei saa isegi kohustuslikku dokumenti ilma, et ise ei peaks veel juurde maksma.

[Tanel]

[margus1000]

[Tanel]

[Renka]

Dokumendi riigilõivuga väljastamise üheks põhjuseks on kindlasti soov, et dokumendi eest inimesed ka hoolitseksid - mitte ei käiks iga kuu uut passi tegemas kuna vana läks püksitaskus jälle katki.

[Leinö]

[SurfData]

[margus1000]

[Leinö]

[margus1000]

[Leinö]