[Tanel]

link :: ERR Teadus


Info otsimise, õigemini siiski selle leidmise võimekus on elus läbilöömisel kasulik. Küsige seda näiteks üliõpilastelt, kes suudavad demonstreerida ülimat leidlikkust keerulises olukorras vajaliku informatsiooni leidmisel. Paraku ei tohi nad teatud hetkedel vajalikku infot otsida mujalt kui oma peast.

Aastatega kogunenud andmed viitavad, et sõltumata personaalsest edukusest või ülikooli renomeest on praktiliselt kõik üliõpilased enam-vähem sama tõenäolised spikerdajad, kui Tyler Hamiltoni värske raamatu valguses enamus profiratturitest. Viimaste puhul käib võrdlus siiskiühe teise keelatud tegevuse kohta. Nende kooliaegne spikerdamine jääb siin pigem spekulatsiooniks. Lisaks paistab, et nii maailma parimate hulka kuuluva Harvardi ülikooli kui USA tuumapommide transportijaid koolitava Õhujõudude Akadeemia kadetid ei ütle ära akadeemilise normi rikkumisest, märgib Kristjan Port saates Portaal.

Viimase kümne aastaga on hakanud probleem süvenema. Traditsiooniliselt võib auditooriumis arvestustöö ajal ära tunda vähese tekstiloome taustal tavatult ärevas ja õppejõu liigutusi takseerivas üliõpilases pigem mahajääja. Juhtivad spikerdamise uurijad väidavad, et üha sagedamini jõuab keelatud meetodi kasutajate sekka ka eduka esikümne liikmeid. New York Times’i kogutud ekspertarvamuse järgi on põhjendus lihtne. Aastatega on spikerdamine muutunud lihtsamaks ja seda on hakatud rohkem aktsepteerima. Seda nii ülikoolide kui koduse kasvatuse kontekstis.

Kultuuris torkavad silma mastaapsed riikide, pankade ja muude ettevõtete, rahvaesindajate või teiste eeskujuks olnud isikute pettusest kõnelevad käitumised. Samuti võib märgata kriisiolukorras käitumisi suunava kaksikmoraali vohamist. Miks peaks üliõpilastelt eeldama midagi muud? Lihtsus ehk teiste sõnadega odavus on seotud aga internetis hõlpsasti leiduva materjaliga. Olgu need siis vastused ülesannete küsimustele, iseseisva referaadi jaoks valmiskirjutatud materjal või väljatrüki jaoks kompaktselt formaaditud spikrid. Kes soovib, võib juurde mõtelda nutitelefonide rakendused.

Kuna sõnad „allahindlus“ ja „tasuta“ mõjutavad absoluutselt kõikide inimeste käitumist, on arusaadav, et raske töö odavast vastusest on samuti raske ära öelda. Kes ootab nüüd jätkuks hurjutavat teemaarendust moraalist, siis nad peavad pettuma. Pigem räägiks innovatsioonist, mille pealetungi all on nii mõnigi amet või äri oma eksistentsi pidanud lõpetama. Olgu selleks siis online-kaubanduse kätte surnud muusikapoe pidaja, blogi odavast uudismürgist halvatud ajakirjanik või iseteeninduskassade tõttu töö kaotanud kassiir.

Kas keegi on mõtelnud kordagi sellele, et kaasaegse tehnoloogia abil võiks ka üliõpilase ära kaotada? Näiteks asendades ta robotiga. Roboti saaks programmeerida ausalt õppima ja spikerdamist vältima. Nii kavatseb roboteid valmistav Jaapani firma Fujitsu saata ühe oma masin-ilmutustest sooritama nõudlikkuse poolest ülikarmi Tokyo Ülikooli sisseastumiseksamitele. Robotist loodetakse palju, sest seda ootavad ees muuhulgas nii võõrkeele, kui ka matemaatika eksamid.

Võibolla on matemaatiliste ülesannete lahendamine masinale isegi lihtne. Ent enne seda peab ta ülesandest aru saama. Erinevalt inimüliõpilasest on just inimkeelest, nii kõneldust kui kirjutatust arusaamine täna veel robotitele murekoht. Teisalt erinevad robotid tõenäoliseltüliõpilastest valmidusegaiseseisvalt ja spikreid trotsivalt etteantud probleemi lahendamise nimel tegelema.

Kommentaari moraal on seotud eksamile mineva roboti valmimise tähtajaga. See on planeeritud aastale 2021. Järelikult on üliõpilastele antud mõni aasta aega väärtusmaailma süvadialoogiks. Seda vastust paraku spikerdades ei leia.

[Ho Ho]

Imho on faktiteadmiste kontrollimine igasuguses õppevormis ja -aines iganenud nähtus. Pigem peaks kontrollima kas vastavat infot suudetakse piisavalt kiirelt leida-töödelda ning mida nonde andmetega peale osatakse hakata, kuidas seostada ning uusi järeldusi luua. Kui tõesti on mingid baasasjad, mida võiks nii ehk naa peast teada siis tuleks ka eksamid sääraselt koostada, et kui noid asju pidevalt otsida siis lihtsalt ei jõuaks ülesandega valmis. Ehkki suure tõenäosusega noodsamad baasteadmised kuluvad nii ehk naa pähe kui nad ongi reaalselt vajalikud ning pidevas kasutuses.

[tahanteada]

Ho Ho: Mida rohkem üliõpilane kooli ja loenguid viitsib külastada, seda rohkem ta ka teab ja seda vähem peab enne eksameid 1-2 päevaga pähe tuupima kogu õpitud materjali.

Minul endal pole kunagi olnud probleemi ega isegi küsimust, et kas külastada kõiki loenguid või mitte. Hea, mugav, oled kohal, õpid koheselt kõik selgeks, mitte ei tuubi hiljem materjali tagantjärgi.

[krist2an]

Nagu üks mu õppejõududest ütles:"spikerdades õpib väga hästi, seega mina teil spikreid teha ei keela."

[Tanel]

Spikri kirjutamine tõesti aitas kaasa õppematerjali omandamisele

[Aix]

Küsimus on lihtsalt materjali läbikirjutamises - nii jäävad asjad väga hästi meelde.
Puksi lisaboonus lihtsalt on see, et tuleb väikesele pindalale võimalikult hea ülevaatlikkuse ja põhjalikkuse suhtega informatsioon kirjutada.

[iceincube]

Spikker on tõesit hea optimiseerimine- kooliajast väga hästi meels. Lõpuks polegi spikrist kasu tunnis, kuna optimiseerimise käigus toimub päris korralik süvenemine ning selle käigus omandamine

[tahanteada]

Soovitan endiselt soojalt, et käige tundides - loengutes ja õppige kohe kohapeal õpetatav ära. Siis saab ennast rahulikult ja lõdvalt tunda sel ajal, kui kõik mitte-loengus käijad paaniliselt eksamiteks tekste pähe tuubivad.

Tuleb kehtestada endale väike elustiil ja enesekontroll, et käin iga päev korralikult koolis ja ei otsi võimalusi, kuidas kooli mitte minna.

[ufo56]

Reeglina jah spikrit ennast vaja ei läinudki kuna kõik oli maagiliselt meeles juba.

[Ho Ho]

[SurfData]

[tahanteada]

Vanadel headel aegadel, siis kui õpilased veel ilusti-viksitl koolis käisid , öeldi spikrite kohta nii, et neid teete kodus ja unustate kooli tulles need maha ning meenutate peast, mida sinna kirja panite.