[z6]

link :: Motorola Z6

Motorola Z6 vs HTC Wildfire S

Töökoha vahetamise tõttu tagastasin poolteist aastat taskus olnud HTC Wildfire S. Ega keegi seda telefoni tegelikult minu käest ära võtta proovinudki, mõtlesin ise, et nii on korrektsem. Päris telefonita ei tahtnud jääda ja ajutiseks lahenduseks võtsin sahtlist eelmise seisma jäänud Motorola Z6. See pidi olema tõesti vaid ajutine lahendus. Lihtsalt mõneks päevaks. Juhtus nii, et ajutine lahendus jäi pikemaks. Allolev jutt ongi selgitus miks võiks eelistada vanakooli telefone uutele nutifonidele.

Niisiis, oli sunnitud üles otsima oma kunagise telefoni. Sahtlist võttes tundus viie aasta vanune Z6 nii umbes sama raske nagu Wildfire S. Võibolla pisut kaalukam. Mõõtmetelt on Wildfire veidi laiem kuid see-eest õhukesem kui minu vana toru. Kes on Wildfiret käes hoidnud need kindlasti teavad, et tegemist on üpris väikse ja mugava telefoniga. "Noh, ei olegi nii hull", mõtlesin z6 vaadates. Panin sim-kaardi sisse ja tõstsin kontaktid üle. Menüü lippas Z6'ga hästi. 528 MHz pea mitte millegi tegemiseks on päris palju. Ostsin Z6, sest arendasin tookord j2me asju ja javat jooksutas Z6 nagu loom. Tol hetkel oli ta MIDP 2.0 testides oma hinnaklassi kõige kõvem (pda-d ja "plaatinast" valmistatud telefonid välja jättes).

Juba hetke pärast helises telefon. Libistasin liuguri vanast harjumusest üles ja avastasin lausa kerge ehmatusega, et see on nii mõnus. Liugur liigub kergelt ja jääb nõksatusega seisma. Väga kontrollitav. Wildfirel tuli vastamiseks ekraanil kõiksugu vigureid teha. Z6 võib vastu võtta kasvõi kinnastega või silmad kinni. Samas võimalus, et kotis või taskus telefon end ise vastu võtaks, on null. Torust kostis juba närvilist hallootamist. Olin jäänud liiga kauaks liugurit imetlema. Panin telefoni kõrva juurde ja teate -- heli kvaliteet oli täiesti teisest puust. Z6 reklaamiti vanasti muusika-telefonina. Ma ei saanud sellest toona aru. Minu meelest oli see telefon nagu telefon ikka. Muusikat ma temaga ei kuulanud, sest kaasas olnud kõrvaklapid ei istunud mulle kõrva ja kõrvaklappide ühendus käis läbi mini-usb ehk siis oli ebastandardne. Uusi vastava liidesega klappe ei viitsinud hakata otsima. Ei tea isegi kas selliseid üldse oleks olnud saada. Pärast Wildfire tundus Z6 heli kuidagi meeldivalt selge ja pisut isegi ruumiline. Justkui kõneleja oleks siin samas. Erinevalt Z6'st omab Wildfire standardset audio-väljundit. Kahjuks Wildfirel kaasas olnud kõrvaklapid olid sarnaselt Z6'ga minu jaoks kasutuskõlbmatud. Suuri tööl kasutatavaid Sennheiseri klappe ei hakanud telefonile külge haakima. Kuidagi imelik tundus. Lisaks mulle ei meeldi tänaval muusikat kuulata. Üritan vanakooli spiooni kombel olla alati valvas. Wildfire standardsest liidesest ei olnud mulle mingit kasu. Heli kvaliteedi poolest on Z6 oluliselt parem.

Saime helistajaga asjad joonde. Mis ma ikka teise meesterahvaga kaua seletan. Nii ei ole kombeks. Toru ära panekuks lükkasin liuguri alla ja korras. Lõpetatud. Wildfirel tuli ekraanil olevat punast nuppu vajutada. Nupu vajutamisel muutus punane nupp roheliseks uuesti helistamise nupuks. Närvilise iseloomu ja värisevate käte tõttu vajutasin kõne lõpetamisel mõnikord kaks korda, mis tähendas, et kõne lõpetati ja siis helistati kohe uuesti. No, kurat küll. Ma ei tea kui palju kümneid kordi ma samal viisil tegin vastamata kõnesid. Pärast oli tükk seletamist, et miks ma helistasin. Ei helistanud. Telefon ise helistas. Minu jaoks on see üks karmimaid kasutatavuse vigasid, mida olen kohanud. Z6'ga on aga opetatsiooni lõpetamine lihtne ja üheselt selge. Uuesti helistamise hirmu enam ei ole. See kõlab nagu teleturus, aga tõesti, minu jaoks on nüüd üks mure maailmas vähem.

Kätte jõudis nädalavahetus, mis möödus loomulikult ebareaalse kiirusega. Pühapäeva õhtul seadistasin järgmiseks hommikuks äratuskella. Ainukeseks äratajaks on mul olnud igavesest ajast igavesti telefon. Kõik laabus sujuvalt. Eks ma olin paar aastat tagasi Z6 menüüd endale risti-põiki selgeks teinud ja neis taaskord liikudes meenus nii mõndagi. Tööalaselt olen näppinud erinevaid telefone ja julgen väita, et Z6 menüüd on pigem keskmisest lihtsamad. Menüüdes ringi tuulates avastasin, et kolme päevaga ei olnud akul ühtegi posti langenud. Wildfire tuli laadida vähemalt kahe päeva tagant -- mõnikord isegi igal õhtul. Ega see muidu polekski niivõrd üllatus olnud, aga Z6 on tänaseks viis aastat vana ja aku on justkui uus. Meeletu. Z6 kurikuulus selle poolest, et kui üks pulk kukub, siis paari tunni pärast kujuvad nad kõik. Vähemalt on Z6 telefon, mille peale saab päevi kindel olla.

Hommikul hakkas kell helisema. Lükkasin liuguri korraks üles ja tõmbasin alla. Kell jäi vait. Läksin ära pessu. Üleni šampoonisena meenus Wildfire aeg, kus telefoni ekraani valest kohast puutumine tähendas äratuse 5minuti võrra hilisemaks lükkamist. Unise peaga ei olnud võimalik vahet teha, kas äratus peatati või lükati edasi. Nii siis tekkis minu jaoks ebameeldiv rutiin dušši all olles kuulata äratuse lärmamist, sest eelnev toiming oli ebaõnnestunud. Üks jube nöök on nii päeva alata. Kas tõesti Z6 äratuskell töötab nii nagu äratuskell peakski töötama? Uskumatu.

Tööl lõunapausi ajal ootasin kuni kaaslaste jutt lõppes ja siis alustasin suure pidulikkusega oma Mototola Z6 esitlust. Olin umbes sama ülivõrdeline nagu siin. Kõik laabus. Kuulajad olid armulised. Noogutasid aegajalt ja ütlesid kiitvaid jajah'e ja kastõestisid. Aga siis tuli mulle sms. Vabandasin end ja asusin tähtsa näoga sõnumile vastust kirjutama. Kuradi num-pad. Mis mõttes ma pean L-tähe saamiseks vajutama kolm korda number viite? Täielik õudus. Vägistasin paar tähte sõnumisse ära ja siis jõudsin järeldusele, et siin peab olema mingi parem lahendus. Lähen parem tööle tagasi ja saadan sõnumit ootavale inimesel emaili. Wildfire peal olin isegi mina muutunud ahelsõnumineerijaks. See oli lihtsalt nii kerge. Hirmuga läks mõte interneti ja minu uue vana telefoni koostööle. Emailide lugemine ja veebis surfamine on tegelikult Z6'ga võimalik. Kunagi praami oodates ülimast igavusest olen seda teinud. Aga kui teil peaks olema elu või vähegi midagi muud teha, siis unustage internet ära. Nagunii Z6 ei oma 3G ja kehvast dial-upi kiirusest te siit midagi paremat ei saavuta. Z6 Opera browser tundus kunagi päris okei, aga ka kõige parema tahtmise korral ei mahuta te nii väiksele ekraanile midagi ära.

Tänaseks olen juba mitu nädalat olnud Z6 peal ja teate mis -- ma ei plaanigi endale uue ostmist. Hea on vajutada päris nuppu ja tore on kui telefon ongi tegelikult telefon. Wildfire S ei ole iseenesest paha ja Android on okei, aga mõnikord piisab vähemast. Kui teil on võimalus, siis otsige nädalaks sahtlist välja oma uunikum-telefon ja vaadake kuidas läheb. Olen kindel, et vähemalt mingi meeldiva üllatuse te saate. Vaevalt, et te oma iidset telefoni minu kombel kasutama jääte, aga eksperimendiks on ju äge. Minu jaoks on Z6 nagu vanakooli sportauto - oma võimaluste ja lisavigurite poolest jääb ta tänapäevastele alla, aga temas on midagi sellist, mis uutes puudub. Wildfire S on vaid keskklassi pereauto -- uus ja rohke elektroonikaga, aga ometigi ei midagi erilist.


Z6 plussid Wildfire S'ga võrreldes:
+ kasutusmugavus oluliselt parem
+ aku kestvus
+ kõne kvaliteet

Z6 miinused:
- sõnumite kirjutamine tüütu (ei ole täisklaviatuuri)
- internetis surfamine vaevaline

ps! jätsin meelega võrdlusest välja gpsi ja kõiksugu isarakendused, sest ma ei kasuta neid igapäevaselt.