[Tanel]

link :: ERR Uudised


Euroopa Komisjon kavatseb oma tänase määrusega teha võimalikuks piiriülesed digiallkirjad. Ennekõike on sellest kasu inimestele ja ettevõtjatele, kes peaksid saama Euroopa Liidu siseselt internetis tehinguid sõlmida.

Kuigi ID-kaart ja digiallkiri on Eestis igapäevased, siis mujal Euroopas ei ole see nii. Digiallkiri on mingisuguses vormis kasutusel kõikides liikmesriikides, ID-kaart aga vaid 16-s, vahendasid ERRi raadiouudised.

See pole Euroopa Komisjonil esimene kord tulla välja e-identimist toetava seaduseelnõuga. Juba aastal 1999 tegi komisjon vastavasisulise ettepaneku, ent selle rakendumine ei toonud oodatud tulemusi.

"Liikmesriigid viisid tookord direktiivi ellu igaüks isemoodi. Praeguse regulatsiooniga soovime, et digiallkirjastamise puhul tekiks ühene süsteem, mida kõik peavad järgima. Inimesi huvitab muidugi, mis regulatsiooniga muutub - näiteks on tulevikus võimalik digiallkirja anda mobiiltelefoniga, samuti on seda võimalik teha piiriüleselt. Nii et Eesti ettevõtjatel, kes soovivad pakkuda teenuseid Saksamaal või Suurbritannias, on edaspidi võimalus ajada asjad internetis," rääkis Euroopa Komisjoni asepresidendi Neelie Kroesi kõneisik Ryan Heath.

Ta lisas, et praktiline kasu määrusest seisneb ka selles, et näiteks üliõpilastel tekib võimalus välisülikooli end kirja panna kohale sõitmata, maksudeklaratsioone saab esitada internetis ning äriühingud saavad esitada aruandeid ja asutada teises riigis haruüksusi internetis.

Määrus ei kohusta liikmesriike võtma kasutusele ID-kaarte, loomisel ei ole ka mingi üle-euroopaline andmebaas.

"Meie arusaamist mööda ei soovi osad liikmesriigid elektroonilist identimissüsteemi. On tähtis, et ID-kaarte tunnustatakse vastastikku, et inimesed, kes neid omavad, saavad neist maksimaalselt kasu ja kasutada e-teenuseid liikmesriikides, kus need eksisteerivad. E-allkirjade puhul saame minna kaugemale, seda Euroopa Liidus harmoniseerida, sest kõik 27 liikmesriiki kasutavad seda mingil kujul," rääkis Heath.

Euroopa Komisjoni hinnangul võtab kuni kaks aastat, enne kui kõik liikmesriigid on regulatsioonis ettepandud standardini jõudnud. Komisjon toob eeskujuks Eestit, kes on oma e-identimissüsteemiga Euroopas eesrinnas.