Eesti Interneti SA juhatuse esimees Marek-Andres Kauts vastab asutusega seotud ja asutuse poolt läbi viidava .ee tippdomeeni re-delegeerimisega seotud küsimustele 16. mail orienteeruvalt kell 10.00-12.00.
Teemasse mittepuutuvad või laialivalguvad küsimused võidakse selguse huvides eemaldada.
HinnaVaatlus jätab endale õiguse kõikide küsimuste modereerimiseks.
Küsimusi võite esitada juba praegu!
Intervjuu ajal saabunud küsimustele vastatakse võimaluste ja aja piires.
Küsimus: Kuna EIS kontol on erinevatel hinnangutel kuni 1mln EUR väärtuses reserve ja suuremaid turvaohte ei paista .ee domeenindusega seonduvalt vähemalt lähitulevikus tulevat, ehk kannataks domeenitasu viia mitu korda madalamaks, näiteks 5 EUR/per aasta kanti? Milleks rasva igaks juhuks lihtsalt koguda?
Kaob ka kiusatus küsitavate kulutuste tegemiseks ja rahvas oleks kindlasti happym. _________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind! HV valuutakalkulaator
Kes teil seal see geenius oli, kes arvas, et .ee ja .pri.ee on samaväärsed domeenid ja tuleb samaväärselt hinnastada?
Kommentaariks nii palju, et mina nii juhmide inimeste kätte oma raha ei usalda.
1.) Kas Parts ja ta eksnõunik Kauts teavad ICANNi redelegeerimise reegleid, millest osa EIS Kautsi isikus järjepidevalt rikub?
2.) Kas Maria Värton omas volitust st õigust muuta Marek-Andres Kautsi lihtsast juhatuse liikmest juhatuse esimeheks?
(EISi asutamisel koos ITLiga sai sihtasutusele määratud kahe liikmeline st mõlama liikme allkirja kohustus otsustele)
3.) Kas nüüd ICANNi reeglitest kinnipidamist nõudnud Lippmaa vabastamine pole mitte re-delegeerimise saavutamise vastane samm?
4.) Kas ei peaks valitsusest sõltumatuse tagamiseks määratama vähemalt pooled nõukogu liikmetest domeeni omanike esindajate hulgast?
(muidu on senine Partsi väide et valitsus ei sekku juhatuse muutmisse demagoogia mida ei usu keegi)
5.) Mitut advokaadibürood on EIS kasutanud viimase 24 kuu jooksul? Nimeliselt loetleda
(siis ei saa EISi kriitikud kasutada sama õigusbüroo teenuseid EISi vastu teatud aja jooksul, kuna juristidel tekib huvide konflikt?)
6.) Kas vastab tõele et nõukogu istungeid protokollib vandeadvokaat? Nõukogu istungi protokolli ei anta istungil osalenud juhatuse liikmele lugeda? _________________ head lugemist: http://vaher.blogspot.com
viimati muutis jupiter 11.05.2012 03:55:35, muudetud 1 kord
"Hoolimata sihtasutuse loomisel sõlmitud kokkuleppest teatasid kontaktisikud hiljuti pärast pikka viivitamist, et ei soovi rolle üle anda"
Mis oli nende poolne põhjendus mitte rolli üle andmiseks ning mis põhjusel seda ei peeta õigeks?
"Küsimusi on põhjustanud varutoite generaatori vajadus. Hangitud generaatori ülesanne on tagada asutuse Tallinnas Männikul asuvate tööruumide ja seal paiknevate seadmete toide voolukatkestuste korral"
Milliseid kriitilisi funktsioone seal kontoris täidetakse ning millised domeenihalduse pakkumiseks vajalikud seadmed seal asuvad, mis ei suuda voolukatkestust üle elada?
Kas ei oleks olnud oluliselt efektiivsem vastavaid aparaate panna renditud serveriruumidesse kus on olemas nii dubleeritud vooluvarustus, suured UPS'id ning generaatorid? Kust saaks näha vastavat kuluarvestust mille tulemus näitas, et isiklik generaator on vajalik?
"Samuti tähelepanu pälvinud haagis on ca 1 tonn kaaluva seadme juurde kuuluv alus transportimiseks. Alternatiiv oleks seadet iga asukoha muutuse korral kraanaga või tõstukiga paika tõsta."
Kui sageli toimuva generaatori transpordiga arvestati kui leiti, et ostmine on odavam teenuse rentimisest? Kust saaks vastavaid kuluarvestuse võrdlusi näha?
Mis loogika järgi makstakse domeenitasude eest kinni Kautsi õpe ülikoolis kui ettevõte on kulupõhine? _________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
Lugupeetud hr. Kauts.
a) Kui suur summa on planeeritud DNSSEC arenduseks? Tean palju on esialgne investeering. Palun proovige vastata kogu DNSSEC arenduse umbkaudne kulu 100 000 euro täpsuselt.
b) Saan aru, et enamik 1 miljoni euro suurusest reservist on planeeritud DNSSEC arendusele. Mida plaanitakse teha igal järmisel aastal koguneva 1 miljoni tulemi eest?
c) Millist kasu saab lõppkasutaja DNSSEC-st (kuidas saab lõppkasutaja aru, et nimeserveri kirjet on võltsitud)?
d) Kas olete uurinud Eesti ISP-de käest, et kas neil on plaanis DNSSEC tugi aktiveerida? Kui nad seda ei plaani teha, kas siis on kogu DNSSEC arendus asjata?
e) Kui suur on EISA tööks vajalik reserv?
f) Kui palju läks maksma täpitähtedega domeenide reklaamikampaania?
g) Kui palju on hetkel täpitähtedega domeene registreeritud?
h) Kas 2012 aasta lõpus või 2013 aasta alguses on EISA-l plaanis teha reklaamikampaania?
Hoolimata sihtasutuse loomisel sõlmitud kokkuleppest teatasid kontaktisikud hiljuti pärast pikka viivitamist, et ei soovi rolle üle anda.
1. Millega konkreetselt härrad Lippmaad teile põhjendasid .ee TLD re-delegeerimise protsessist taganemist ja sellega nüüd mittenõustumist?
tsitaat:
Hangitud generaatori ülesanne on tagada asutuse Tallinnas Männikul asuvate tööruumide ja seal paiknevate seadmete toide voolukatkestuste korral.
2. Miks on .ee TLD nimeserverite (mis asuvad hoopis ISP'de serverikeskustes) toimimiseks vajalik EIS administratiivkontori arvutisüsteemide katkematu toimimine?
2a. Juhul kui see on vajalik ainult domeenide registri (ja uute registreeringute) tööpidevuse tagamiseks, siis kas see on piisavalt põhjendatud olulisusega vajadus (reaalselt midagi kriitilist ei juhtu ju, kui näiteks paar tundi ei saa uusi domeene registreerida)?
tsitaat:
Alternatiiv oleks seadet [generaatorit] iga asukoha muutuse korral kraanaga või tõstukiga paika tõsta.
3. Milleks on vajalik generaatori korduv asukoha muutmine? Kas EIS tegutseb mobiilses vagunelamus või peab igal kuul uude asukohta kolima?
tsitaat:
ei ole Eesti Interneti Sihtasutusel võimalik võistelda rahvusvaheliste tippdomeenide mastaabiefektiga (.eu domeene on 3,5 miljonit, .com domeene 100 miljonit), mis ühe domeeni tasu väga madalal hoida võimaldab.
4. Kas sel juhul poleks majanduslikult kasulikum anda .ee domeeniga opereerimine (operaatori staatus) mõnele sellisele suurele rahvusvahelisele domeenioperaatorile, kelle jaoks see lisa ei tekitaks keskmiste kulude tõusu (suur toimiv infrastruktuur on neil juba olemas)? Administraatoristaatus jääks seejuures ikkagi Eesti esindajale.
4a. Juhul kui eelmise vastuse saab riikliku julgeoleku parafraasiga pareerida, siis pakuks alternatiiviks .ee TLD operaatoristaatuse omistamist Eesti kohalike ISP'de liidu (vms. nende organistatsiooni) kätte neile ühiselt opereerimiseks.
Oleks huvitav lugeda, millised on härra Kautsi kogemused Eesti Internetikasutajate Liiduga. Milline on olnud koostöö, ajalugu, saavutused jne. Kuidas on Eesti Internetikasutajate Liit kasutajaid esindanud, kes volitas selle kogukonda esindama ja miks sellest organisatsioonist IT-maastikul keegi midagi kuulnud pole (või on tegemist fiktiivse, vaid riiulil asetseva organisatsiooniga, mis selgelt ei esinda kasutajaid)? Mõne sõnaga ehk ka liikmetest, aruteludest ja ehk ka teile teadaolevatest tulevikuplaanidest. Tuletan meelde, et redelegeerimise üheks tingimuseks on inimeste kaasamine, mida aga hetkel tehtud ei ole.
EIKL'i kohta võiks rääkida ka sellest, et kuidas saaks lihtne kodanik sellega liituda või kuidas oleks võimalik nendega kontakti saada. _________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
Oleks huvitav lugeda, millised on härra Kautsi kogemused Eesti Internetikasutajate Liiduga. Milline on olnud koostöö, ajalugu, saavutused jne. Kuidas on Eesti Internetikasutajate Liit kasutajaid esindanud, kes volitas selle kogukonda esindama ja miks sellest organisatsioonist IT-maastikul keegi midagi kuulnud pole (või on tegemist fiktiivse, vaid riiulil asetseva organisatsiooniga, mis selgelt ei esinda kasutajaid)? Mõne sõnaga ehk ka liikmetest, aruteludest ja ehk ka teile teadaolevatest tulevikuplaanidest. Tuletan meelde, et redelegeerimise üheks tingimuseks on inimeste kaasamine, mida aga hetkel tehtud ei ole.
Väheke infot selle Eesti Internetikasutajate liidu kohta saab lugeda siit.
Aastatel ca 1996-1997 oli kava anda .ee domeenide administreerimine ja opereerimine Sideameti (tollase nimega REI, tänane TJA) haldusesse. Selleks olid juba olemas esialgsed raam-plaanid (vahetult nähtud, olin ka ise selles protsessis üks osalejapooltest), milles oli paljuski eeskujuks ka Soome sarnane toimiv struktuur (tänagi on .fi domeen justnimelt Finnish Communications Regulatory Authority administreerida).
Paraku see plaan pareeriti kõrvale mingitel segastel ja salastatud poliitilistel kuluaarimängudel. Kas hr. Kauts või keegi teine EIS'i töötaja teab täpsemalt sellest, mis tollal ikkagi juhtus (ja kelle initsiatiivil) ning miks asjad Eestis seejärel teisiti kujunema hakkasid ehk siis sisuliselt pikemaks perioodiks hoopis ebamäärasesse seisu lasti?
Kas tänane TJA (Tehnilise Järelevalve Amet) ei võiks olla parim organisatsioon .ee TLD administraatorina/haldurina? Samamoodi nagu nad edukalt tegelevad ka Eesti telefoninumbrite ja raadiosageduste administreerimisega ja korraldamisega. Miks oli vaja Eesti interneti maadomeeni haldamise jaoks veel luua täiesti omaette EIS?
kell on nüüd 10 ning online intervjuu hakkab pihta. Küsimustele vastab Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees Marek-Andres Kauts.
Loodame, et osalete aktiivselt.
Tanel kirjutas:
Küsimus: Kuna EIS kontol on erinevatel hinnangutel kuni 1mln EUR väärtuses reserve ja suuremaid turvaohte ei paista .ee domeenindusega seonduvalt vähemalt lähitulevikus tulevat, ehk kannataks domeenitasu viia mitu korda madalamaks, näiteks 5 EUR/per aasta kanti? Milleks rasva igaks juhuks lihtsalt koguda?
Kaob ka kiusatus küsitavate kulutuste tegemiseks ja rahvas oleks kindlasti happym.
Tanel, väite osas, et suuremaid turvaohte ei paista olevat jään eriarvamusele. DNS ja Eesti Interneti SA infrastruktuur on kriitilise informatsiooni infrastruktuuri osa, mille osaliselt või täielikult kahjustumine võib nii ettevõtetele, eraisikutele kui riigiasutustele tuua märkimisväärset kahju. eeTLD infrastruktuuri turvalisus on asutuse prioriteete.
Reservi eesmärk on olla turvakulude reserv juhuks, kui on vaja teha kiireloomulisi investeeringuid seadmete soetuseks või tellida tarkvaraarendusi. Tuleb arvestada, et tarkvaraarendusettevõtete kroonilise tööjõuressursinappuse tõttu on lühikeste tähtaegadega töö maksumus suur. Reservi eesmärk on olla ka õigusvaidluste reserv tagamaks asutuse neutraalsuse erinevatest osapooltest, sh domeenide vahendajatest kelle eesmärk on teenida kasumit ja riigist näiteks kontekstis, kui soovitakse kehtestada täiendavaid piiranguid või ka domeeni regulatsiooni seadusandlikul tasandil, mis ei ole kogukonna huvides. Kolmandaks on reservi eesmärk olla stabiliseeriv puhver majanduskeskkonna võimaliku halvenemise olukorras, tagamaks asutuse toimimine. Reservita tegutsemine halvaks asutuse töö sisuliselt iga kord, kui tekib ajutine majanduskeskkonna halvenemine.
Tuginedes rahvusvahelisele praktikale on optimaalne reservi suurus on ca aastane tegevuskulu reserv. Kuna registri infrastruktuuri opereerimiskulud ei sõltu domeenide kirjete arvust registris, seadmeid peame soetama maailmaturuhindadega ja ka tarkvaraarenduse hinnad on põhjamaadega ühtlustumas, siis on paslik tugineda Soome ja Rootsi kogemusele. Pakutud 5 eurot on ebareaalne ja nõuaks riigi poolset subsideerimist, kuna tasust tuleb katta kõik infrastruktuuri investeeringud, opereerimiskulud ja reserv. Kuna asutus on kogukulult efektiivsemate seas Euroopas, näen võimalikku Soomega sarnast arengut. Soomes toimus domeenireform 2004. aastal ja siis oli domeeni tasu ca 20 eurot aasta kohta, mis tänaseks on langenud 12 euro peale. Tõenäoliselt õnnestub meil sama protsess läbida kiiremini. Soome domeeniregister numbreid kahjuks ei avalda, küll aga Rootsi, soovitan reservide planeerimise osas tutvuda
Kes teil seal see geenius oli, kes arvas, et .ee ja .pri.ee on samaväärsed domeenid ja tuleb samaväärselt hinnastada?
Kommentaariks nii palju, et mina nii juhmide inimeste kätte oma raha ei usalda.
Pri.ee domeen on ajalooliselt ülddomeen, mis on võrdsutatud .ee domeeniga. Pri.ee domeeni all on lisaks eraksikute domeenidele ka äriettevõtete nimesid, kellel on vanade domeenireeglite kaudu õigustatud huvi pri.ee ülddomeeni staatuse säilimiseks. Kuna kõiki peetakse keskses domeeniregistris oleks pri.ee domeeni subsideerimise korral tekkinud ülejäänud domeenide omanikel tekkinud põhjendatud küsimus, et miks nemad peavad pri.ee omanikke subsideerima.
Ka täna on .ee domeene võimalik registreerida tasuta. Eraisikutel soovitan kasutada hiljuti valminud Eesti.ee portaali rakendust, kus lisaks @eesti.ee e-postiaadresille on võimalik tasuta saada ka omanimeline eesti.ee lõpuga domeen. Täpsem info ja domeenide registreerimine www.eesti.ee. Samuti Garage48 raames aktiivsete inimeste poolt loodud era.ee rakendus, mis töötab juba üle aasta. Täpsem info ja domeenide registreerimine hhtp://era.ee. Mõlemal on isiku tuvastamiseks vaja ID-kaarti või mobiil-ID-d.
Lisaks on hariduse, teaduse või kultuuri valdkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutel või projektidele võimalik saada tasuta kasutada edu.ee, lib.ee või org.ee domeen, mida pakub EENet kasutades riigieelarve vahendeid. Täpsem info www.eenet.ee
kissu19 kirjutas:
Küsimus:
Miks ei anna Õigekeelsussõnaraamatu otsing vasteid otsingusõnale: "domeenireegel"?
Tsiteerin Eesti Keele Instituudi kodulehelt teatmikku „Eesti keele käsiraamat“: (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=551)
„Kolmandaks on eesti keeles liitsõnade moodustamine lihtne, tuhanded sõnad võivad omavahel täiendsõnana või põhisõnana igatmoodi kombineeruda ning moodustada aina uusi ja uusi sõnu juurde. „
jupiter kirjutas:
1.) Kas Parts ja ta eksnõunik Kauts teavad ICANNi redelegeerimise reegleid, millest osa EIS Kautsi isikus järjepidevalt rikub?
2.) Kas Maria Värton omas volitust st õigust muuta Marek-Andres Kautsi lihtsast juhatuse liikmest juhatuse esimeheks?
(EISi asutamisel koos ITLiga sai sihtasutusele määratud kahe liikmeline st mõlama liikme allkirja kohustus otsustele)
3.) Kas nüüd ICANNi reeglitest kinnipidamist nõudnud Lippmaa vabastamine pole mitte re-delegeerimise saavutamise vastane samm?
4.) Kas ei peaks valitsusest sõltumatuse tagamiseks määratama vähemalt pooled nõukogu liikmetest domeeni omanike esindajate hulgast?
(muidu on senine Partsi väide et valitsus ei sekku juhatuse muutmisse demagoogia mida ei usu keegi)
5.) Mitut advokaadibürood on EIS kasutanud viimase 24 kuu jooksul? Nimeliselt loetleda
(siis ei saa EISi kriitikud kasutada sama õigusbüroo teenuseid EISi vastu teatud aja jooksul, kuna juristidel tekib huvide konflikt?)
6.) Kas vastab tõele et nõukogu istungeid protokollib vandeadvokaat? Nõukogu istungi protokolli ei anta istungil osalenud juhatuse liikmele lugeda?
Kahjuks ei saa Eesti Interneti SA võtta minister Partsi nimel sõna. Nõukogu tegevuse ning otsuste kommenteerimine ei kuulu samuti meie pädevusse hulka. Juhatuse koosseis, mis kaheliikmelise juhatuse korral koosneb juhatuse esimehest ja juhatuse liikmest on määratud asutuse põhikirjaga. Juhatuse esimehe ja juhatuse liikme ametisse määramine toimub nõukogu otsusega.
Re-delegeerimise reeglitese kohapealt peab küsija ilmselt silmas Jaak Lippmaa poolt Ekspressi intervjuus väidetut justkui ei oleks re-delegeerimine ilma Endel ja Jaak Lippmaa nõusolekuta võimalik. Väide ei ole kooskõlas ICANN reeglitega. Jaak jätab mainimata kaks olulist asjaolu: esiteks, et ta andis domeenihalduse korraldamise juba 1994. aastal EENetile üle ja teiseks, et alates 1998. aastast ei delegeeri ICANN enam ccTLD ehk maatunnusega tippdomeene enam eraisikutele, vaid ainult organisatsioonidele. Seetõttu ei saa praegust olukorda, kus ICANN-s on .ee domeeniga seotud eraisikutest kontaktiskud kuidagi ICANN reeglitega kooskõlas olevaks lugeda.
Jaak Lippmaa ülesanne juhatuse liikena oli re-delegeerimise läbiviimine. Selline oli Eesti Interneti SA asutamisel erinevate osapoolte riigi, ITL ja Lippmaade vahel tehtud kokkulepe. Kuna ta kokkulepet täitnud, vaid asus sellele vastu töötama eesmärgiga säilitada oma eraisiku positsioon, vabastas nõukogu Jaak Lippmaa huvikonflktist tuleneva võimetuse tõttu oma ülesandeid täita ametist.
Lippmaa argument, et mitte re-delegeerimise põhjus seisneb kogukonna väheses kaasatuses, ei ole minu arvates siiras, kuna eelneva 18 aasta jooksul, kui domeenireeglid olid Lippmaade kehtestada, puudus kogukonnal sõnaõigus sootuks. Kogukonna kaasatuse suurendamisega tegeleme. Eesti Interneti SA juures tegutsevad kogukonna kaasamise töögrupid. Võrreldes lähiriikidega toimub samal tasemel kogukonna osapoolte kaasamine vaid Rootsis ja teatud määral Norras. Küsimusi tekitab Lippmaa poolt äkiline kogukonna kaardi välja käimine olukorras, kus ta isiklik positsioon on kaalul.
Mis puudutab juriste-advokaate, siis asutusel puudub koosseisuline jurist, mistõttu kasutame advokaadibüroode teenuseid. Advokatuuri andmetel on Eestis kokku üle 800 advokaadi, kelle seast on kõigil võimalik omale sobiv leida. _________________ Eesti Interneti SA
viimati muutis EIS 16.05.2012 11:17:58, muudetud 1 kord
Töötasite varem majandusministri nõunikuna. Palun kirjeldage oma varasemat töökogemust, mis lubas teil asuda sedavõrd vastutusrikkale ametikohale, nagu seda on ministri nõunik, ning seeläbi EIS-i juhiks. Leian, et kodanikuna on mul õigustatud huvi veenduda, et tegemist on teadmiste- ja kogemuste põhise, mitte poliitilise ametikohaga.
"Hoolimata sihtasutuse loomisel sõlmitud kokkuleppest teatasid kontaktisikud hiljuti pärast pikka viivitamist, et ei soovi rolle üle anda"
Mis oli nende poolne põhjendus mitte rolli üle andmiseks ning mis põhjusel seda ei peeta õigeks?
Lippmaa põhjendused muutusid ajas pidevalt. Viimane komplekt koosnes kolmest põhjendusest. Esiteks oli neile vastumeelt org.ee domeeni EENeti, mitte Eesti Interneti SA valduses oleks. Põhjendus ei ole asjakohane, kuna org.ee ei ole ülddomeen, vaid on tavaline teise taseme domeen, mille alla EENet haridus- ja kultuuriasutustele riigieelarve vahenditest finantseerides kolmanda taseme domeene registreerib. See erineb Eesti Interneti SA tegevusest. Minu arvates ei ole põhjust EENeti org.ee haridus- ja kultuuriasutustele pakkumist takistada ja seda re-delegeerimise peatamise argumendina kasutada.
Teine põhjendus oli seotud kogukonna kaasamisega. See ei ole siiras, kuna Eesti Interneti SA-le eelnenud 18 aasta vältel, mil domeenireegleid kehtestasid Lippmaad, ei pakkunud nad kogukonnale mingit võimalust kaasa rääkimiseks. Pikemalt on teemat kommenteeritud eelmises küsimuses.
Kolmas põhjendus on seotud AKI sooviga kuulutada domeenindus avalikuks ülesandeks ja teha seeläbi Eesti Interneti SA-le ülesandeks domeenide terviknimekirja avalikustamine. Siin ühtib Eesti Interneti SA seisukoht Lippmaade seisukohaga, kuna värskelt registreeritud domeenide avalikustamine kahjustada kaubamärkide ja ärinime omanike huve ja see on potentsiaalne spämmerite tööriist. Samuti on see samm domeeninduse riigistamisel, mis võib kaasa tuua ka vajaduse viia domeeniregulatsioon seadusandlikule tasemele viimiseks, mis aeg-ajalt üles kerkib. AKI-ga on käimas konsultatsioonid, asutuste erinevate seisukohtade omamine ja nende üle arutamine on täiesti normaalne protsess, mis ei ole seatud re-delegeerimise ega saa olla argument re-delegeerimise peatamiseks või tagasi pööramiseks.
Ho Ho kirjutas:
"Küsimusi on põhjustanud varutoite generaatori vajadus. Hangitud generaatori ülesanne on tagada asutuse Tallinnas Männikul asuvate tööruumide ja seal paiknevate seadmete toide voolukatkestuste korral"
Milliseid kriitilisi funktsioone seal kontoris täidetakse ning millised domeenihalduse pakkumiseks vajalikud seadmed seal asuvad, mis ei suuda voolukatkestust üle elada?
Kas ei oleks olnud oluliselt efektiivsem vastavaid aparaate panna renditud serveriruumidesse kus on olemas nii dubleeritud vooluvarustus, suured UPS'id ning generaatorid? Kust saaks näha vastavat kuluarvestust mille tulemus näitas, et isiklik generaator on vajalik?
"Samuti tähelepanu pälvinud haagis on ca 1 tonn kaaluva seadme juurde kuuluv alus transportimiseks. Alternatiiv oleks seadet iga asukoha muutuse korral kraanaga või tõstukiga paika tõsta."
Kui sageli toimuva generaatori transpordiga arvestati kui leiti, et ostmine on odavam teenuse rentimisest? Kust saaks vastavaid kuluarvestuse võrdlusi näha?
WAV kirjutas:
3. Milleks on vajalik generaatori korduv asukoha muutmine? Kas EIS tegutseb mobiilses vagunelamus või peab igal kuul uude asukohta kolima?
Domeenihalduse pakkumiseks ei ole vajalikud ainult seadmed, vaid ka töötajad ja nende töövahendid.
Lähtuvalt Eest Interneti SA rollist kriitilise taristu haldajana on Eesti Interneti SA kõrgendatud nõudmised käideldavusele. Eesti Interneti SA peab olema võimeline administratiivseid ülesandeid täitma ka pikema laiaulatusliku elektrikatkestuse korral. Elektrikatkestused ei ole Eesti Interneti SA-st sõltuv tegur, mistõttu on seadmetele ja töövahenditele vajalik varutoide.
Generaatori eluiga on vähemalt 10-15 aastat ja seade kaalub ca tonn. Selle aja jooksul tuleb generaatorit hooldusesse viia, samuti tuleb generaatorit aegajalt liigutada selle asukohaks olevas ruumis hooldustööde tegemiseks. Generaatori pikka eluiga arvestades on selge, et ka lühikeses perspektiivis harva juhtuva liigutamise jaoks iga kord käru ja tõstuki rentimine läheb igal juhul kulukamaks kui statsionaarse alusena kasutatava käru ostmine.
Ho Ho kirjutas:
Mis loogika järgi makstakse domeenitasude eest kinni Kautsi õpe ülikoolis kui ettevõte on kulupõhine?
Täpsustan, et küsitud on 2011. ja 2012. aasta jooksul toimunud nelja kursuse kohta: üks juhtumisteooria alane, üks süsteemiteooria alane ja kaks inglise keele kursust TTÜ-s ja EBS-s. Enesearendamine on nõukogu poolt sõlmitud lepinguga lubatud töötaja motivatsioonipaketi osa. _________________ Eesti Interneti SA
Teine põhjendus oli seotud kogukonna kaasamisega. See ei ole siiras, kuna Eesti Interneti SA-le eelnenud 18 aasta vältel, mil domeenireegleid kehtestasid Lippmaad, ei pakkunud nad kogukonnale mingit võimalust kaasa rääkimiseks. Pikemalt on teemat kommenteeritud eelmises küsimuses.
Kas varasem kogukonna mitte-kaasamine vabandab välja praegust olukorda, kus samuti kogukonda ei kaasata ning tihtipeale lausa selle vastu tegutsetakse? _________________ Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
Lugupeetud hr. Kauts.
a) Kui suur summa on planeeritud DNSSEC arenduseks? Tean palju on esialgne investeering. Palun proovige vastata kogu DNSSEC arenduse umbkaudne kulu 100 000 euro täpsuselt.
DNSSec esialgne investeering on ca 250 000 - 300 000. See hõlmab tarkvaraarendusi ja riistvara, sh HSM soetusi.
BigBabba kirjutas:
b) Saan aru, et enamik 1 miljoni euro suurusest reservist on planeeritud DNSSEC arendusele. Mida plaanitakse teha igal järmisel aastal koguneva 1 miljoni tulemi eest?
Süsteemi investeerinud jätkuvad ja plaanis on alandada domeenitasu. Reservi mahuks jääb ca 1 mijon eurot. Vt vastus Taneli küsimusele.
BigBabba kirjutas:
c) Millist kasu saab lõppkasutaja DNSSEC-st (kuidas saab lõppkasutaja aru, et nimeserveri kirjet on võltsitud)?
Lõppkasutajal ongi väga keeruline aru saada, kas nimeserveri kirjet on võltsitud. DNSsec turvalahenduse eesmärgiks on sellise tegevuse takistamine. Lõppkasutaja on DNSsec lahenduse abil kaitstud võimaluse eest, et ta soovitud ning sisestatud aadressi asemel kuritegelikule phishing lehele suunatakse, mis tema andmeid välja petta püüab. DNSSec rakendusvaldkond on aga laiem, tehnoloogiat on võimalik kasutada ka näitks turvaliseks paroolide edastamiseks.
BigBabba kirjutas:
d) Kas olete uurinud Eesti ISP-de käest, et kas neil on plaanis DNSSEC tugi aktiveerida? Kui nad seda ei plaani teha, kas siis on kogu DNSSEC arendus asjata?
DNSSec juurutamine hõlmab erinevaid osapooli, sh registripidajaid, ISP-sid ja lõppkasutajai. ISP-de poolne teenuse aktiveerimine on võimalik ainult Eesti Interneti SA poolse teenuse käivitamise järgselt.
BigBabba kirjutas:
e) Kui suur on EISA tööks vajalik reserv?
EIS hindab endale vajaliku reservi mahtu umbes praeguseks kogenud mahuga samaks, st umbes 1 miljon eurot. Vt Vastused Taneli küsimustele.
BigBabba kirjutas:
f) Kui palju läks maksma täpitähtedega domeenide reklaamikampaania?
Kokku 23 000 eurot, mida finantseeris Euroopa Regionaalarengu fond.
BigBabba kirjutas:
g) Kui palju on hetkel täpitähtedega domeene registreeritud?
Vähem kui aastase registreerimise kohta üle 1200.
BigBabba kirjutas:
h) Kas 2012 aasta lõpus või 2013 aasta alguses on EISA-l plaanis teha reklaamikampaania?
Tänud ette põhjalike vastuste eest!
Hetkel ei ole kinnitatud ühtegi teavitus- ega reklaamikampaaniat. 2012 aastal üldsusele suunatud kampaaniad kindlasti ei tule, võimalik on töö konkreetsete sihtgruppidega. Kindlasti on plaanis DNSsec teemadel sidusgruppide informeerimine ja otsesuhtlus. _________________ Eesti Interneti SA
viimati muutis EIS 16.05.2012 14:11:41, muudetud 1 kord
Hoolimata sihtasutuse loomisel sõlmitud kokkuleppest teatasid kontaktisikud hiljuti pärast pikka viivitamist, et ei soovi rolle üle anda.
1. Millega konkreetselt härrad Lippmaad teile põhjendasid .ee TLD re-delegeerimise protsessist taganemist ja sellega nüüd mittenõustumist?
tsitaat:
Hangitud generaatori ülesanne on tagada asutuse Tallinnas Männikul asuvate tööruumide ja seal paiknevate seadmete toide voolukatkestuste korral.
2. Miks on .ee TLD nimeserverite (mis asuvad hoopis ISP'de serverikeskustes) toimimiseks vajalik EIS administratiivkontori arvutisüsteemide katkematu toimimine?
2a. Juhul kui see on vajalik ainult domeenide registri (ja uute registreeringute) tööpidevuse tagamiseks, siis kas see on piisavalt põhjendatud olulisusega vajadus (reaalselt midagi kriitilist ei juhtu ju, kui näiteks paar tundi ei saa uusi domeene registreerida)?
tsitaat:
Alternatiiv oleks seadet [generaatorit] iga asukoha muutuse korral kraanaga või tõstukiga paika tõsta.
3. Milleks on vajalik generaatori korduv asukoha muutmine? Kas EIS tegutseb mobiilses vagunelamus või peab igal kuul uude asukohta kolima?
tsitaat:
ei ole Eesti Interneti Sihtasutusel võimalik võistelda rahvusvaheliste tippdomeenide mastaabiefektiga (.eu domeene on 3,5 miljonit, .com domeene 100 miljonit), mis ühe domeeni tasu väga madalal hoida võimaldab.
4. Kas sel juhul poleks majanduslikult kasulikum anda .ee domeeniga opereerimine (operaatori staatus) mõnele sellisele suurele rahvusvahelisele domeenioperaatorile, kelle jaoks see lisa ei tekitaks keskmiste kulude tõusu (suur toimiv infrastruktuur on neil juba olemas)? Administraatoristaatus jääks seejuures ikkagi Eesti esindajale.
4a. Juhul kui eelmise vastuse saab riikliku julgeoleku parafraasiga pareerida, siis pakuks alternatiiviks .ee TLD operaatoristaatuse omistamist Eesti kohalike ISP'de liidu (vms. nende organistatsiooni) kätte neile ühiselt opereerimiseks.
1., 2. ja 3. Vt. vastused eelmistele küsimustele.
2a. Lisaks uute domeenide registreerimisele on toimub ka kirjete muutmine ja infrastruktuuri konfigureerimine. Eesti Interneti SA genereerib uusi domeene ja muudatusi sisaldava tsoonifaili iga 10 minuti tagant ja kasutajad on kiirete protseduuridega harjunud. Varem toimus uue tsooni genereerimine ca kord päevas.
4. Seda teed on läinud väga üksikud riigid, Euroopas vaid Makedoonia, kuid rahvusvaheline praktika ei toeta üldiselt sellist meetodit. Arvestada tuleb, et .ee domeenid ning nendega seonduv on Eestis kriitilise taristu osa, mille täielik haldusvõimekus peab Eesti piires tagatud. Seda kinnitab ka 2007. aasta kogemus. Tõmbaksime paralleeli pankade serverikeskuste küsimusega, kus Eesti riik pidas vajalikuks nende Eesti territooriumil dubleeritud olemist.
4a. 2008. aastal domeenireformi planeerimisel oli lisaks erasektori ja riigi koostöös asutatavale sihtasutusele laual variandid anda domeenidus äriettevõtte või riigiasutsue korraldada. Äriettevõtte eesmärk on teenida kasumit ja sel juhul kasutajatel maksta kinni ka omanike kasum/dividendid. Raske on tagada äriettevõtte sõltumatust üksikutest osapooltest.
Riigiasutuse korral oleks domeeniregulatsiooni kehtestamine toimunud seadusandlikul tasandil haldusõiguslike otsustusprotsessidega (seadus, ministri määrus, käskkiri), milles kogukonna osapoolte hõlmatust otsustusprotsessi ei oleks võimalik tagada.
Sihtasutuse puhul tuleb arvestada erinevate osapoolte huve. Seal hulgas registripidajate ärihuvi kasumi teenimiseks, riigi turvalisusega seotud huvi ja internetikasutajate ootused. Samuti eelmiste seotud osapoolte re-delegeerimisega ja positsioonide säilitamisega seotud huvi. Edasi liikumiseks tuleb nende vahel teha kompromisse, mille korral parataatult kõigi osapoolte huvid ei ole 100% rahuldatud ja see võib kaasa tuua ka kriitikat. Nii on see ka teiste riikide sarnastes organisatsioonides ja ICANN-s. Samas on tagatud asutuse sõltumatus üksikutest osapooltest ja nende huvidest ning valdkonna arendamisega edasi liikumine, mis sihtasutuse puudumisel oli pikki aastaid pärsitud. Tänaseks on Eesti domeeninimede arvult per capita jõudnud Soome tasemele. _________________ Eesti Interneti SA
Aastatel ca 1996-1997 oli kava anda .ee domeenide administreerimine ja opereerimine Sideameti (tollase nimega REI, tänane TJA) haldusesse. Selleks olid juba olemas esialgsed raam-plaanid (vahetult nähtud, olin ka ise selles protsessis üks osalejapooltest), milles oli paljuski eeskujuks ka Soome sarnane toimiv struktuur (tänagi on .fi domeen justnimelt Finnish Communications Regulatory Authority administreerida).
Paraku see plaan pareeriti kõrvale mingitel segastel ja salastatud poliitilistel kuluaarimängudel. Kas hr. Kauts või keegi teine EIS'i töötaja teab täpsemalt sellest, mis tollal ikkagi juhtus (ja kelle initsiatiivil) ning miks asjad Eestis seejärel teisiti kujunema hakkasid ehk siis sisuliselt pikemaks perioodiks hoopis ebamäärasesse seisu lasti?
Kas tänane TJA (Tehnilise Järelevalve Amet) ei võiks olla parim organisatsioon .ee TLD administraatorina/haldurina? Samamoodi nagu nad edukalt tegelevad ka Eesti telefoninumbrite ja raadiosageduste administreerimisega ja korraldamisega. Miks oli vaja Eesti interneti maadomeeni haldamise jaoks veel luua täiesti omaette EIS?
Tänan asjatundliku küsimuse eest. Näib, et küsija on teemaga hästi kursis.
Domeeniregormi planeerimisel viisin ennast 1996 - 1997 kavandatuga kurssi. Toonase nn Sideameti kava kohaselt oleks domeenindust reguleeritud vastava uue seaduse või seaduse muudatusega, domeeni reeglid ja tasud oleksid kehtestatud seaduse ning ministri määruse tasemel. Peamine põhjus, miks plaan katki jäi oli vastuseis domeeniseadusele. Üks tugevamaid oponente oli akadeemik Endel Lippmaa, kes sel ajal oli .ee domeeni administraator (alates 1998. aastast määratles ICANN ümber administratiivseks kontaktisikuks).
Nõustun akedeemikuga, et domeenidnuse seadusega reguleerimine ei ole arvestades internetitehnoloogia kiiret arengut ja seadusandliku protsessi inertsust otstarbekaim tee.
Seda näitab tegelikult ka küsija poolt mainitud Soome praktika, mille taust väärib lahti rääkimist. Soome on käesoleval ajal ainuke EL riik, kus domeenindust korraldab riigiamet ja domeenindus on reguleeritud seaduse ning ministri määruse tasemel. Põhjused on ajaloolised, mitte taotluslikud. Kuni 2002. aastani oli .fi domeeni haldamine korraldatud eraettevõtte KPNQWest Finland Oy poolt. KPNQWest aga pankrotistus, mis pani Soome riigi ja sideameti FICORA sundseisu .fi domeeni halduse ülevõtmiseks. Suheldes regulaarselt põhjanaabritest kolleegiedaga, siis neilt kuuldu kinnitab, et 1996 - 1997 aasta Sideameti plaani katki jätmine oli õige otsus. Seadusesse ja haldusaktidesse ka pisemate muudatuste sisse viimine võtab seadusandlike- ja haldusprotsesside olemuse tõttu märkimisväärse aja ning on väga ressursimahukas. Kogukonna esndajate kaasamine otsustusorganitesse on võrreldes sihtasutusega nõukoguga oluliselt väiksemal määral. See on ka põhjus, miks teised riigid ei ole sama teed valinud. Seadusandliku regulatsiooni korral on omaette küsimus ka internetivabaduse põhimõtete järgimine.
Betamax kirjutas:
Kellelt EIS kohvi ostab?
tavalisest toidupoest
Kineskoop kirjutas:
Mis ikkagi sai reservis amortiseeruvast generaatorist?
Vt eelnevaid vastuseid. Lisan tsitaadi esimese postituse manuses olnud tekstist: „Kuna generaatori viimane moodul tarniti ja paigaldati aprilli kolmandal nädalal, asub seade praegu laos. Lähiajal on kavas seade ühendada statsionaarselt asutuse vooluvõrku, et varutoite allikas katkestuste korral automaatselt rakenduks.“
Kineskoop kirjutas:
Kus on hetkel generaatori transpordiks soetatud haagis ja kas saab kinnitada, et seda pole EIS töötajad kasutanud muuks otstarbeks?
Haagis on generaatori statsionaarne alus. Vt eelnevaid vastuseid.
Kineskoop kirjutas:
Miks kõik vastused on üleüldised "poliitika" kalduvusega ja ei vasta tegelikult küsimustele?
Jääb arusaamatuks, kuidas saab vastuste kohta midagi väita enne vastuseid endid nägemata.
Kineskoop kirjutas:
Miks valisid töötada selles sihtasutuses ja mida plaanid tulevikus?
Kas tagasiastumine ja leidlikemale juhtidele ruumi tegemine tuleb kõne alla või raiud endale rusikaga koha kuni troonilt tiritakse?
Praegu on asutuse ülesanne viia lõpule re-elegeerimine ICANN-s, millega tegeleme.
Kineskoop kirjutas:
Miks eeldatakse, et domeenihinna langetamisel registripidajad selle pisikese eurosuuruse madaldusega lõpptarbja kasuks kaasa peaksid minema kui EIS paneb enda tasku 95% kogutulust?
Lõpphinna kujundavad registripidajad, konkurents ja turg. Registripidajate kasumimarginaal ei ole EIS-i kontrollida. Kas registripidajad sihtasutuse poolse hinnalangusega kaasa lähevad ei ole kahjuks sihtasutuse teha. _________________ Eesti Interneti SA
Oleks huvitav lugeda, millised on härra Kautsi kogemused Eesti Internetikasutajate Liiduga. Milline on olnud koostöö, ajalugu, saavutused jne. Kuidas on Eesti Internetikasutajate Liit kasutajaid esindanud, kes volitas selle kogukonda esindama ja miks sellest organisatsioonist IT-maastikul keegi midagi kuulnud pole (või on tegemist fiktiivse, vaid riiulil asetseva organisatsiooniga, mis selgelt ei esinda kasutajaid)? Mõne sõnaga ehk ka liikmetest, aruteludest ja ehk ka teile teadaolevatest tulevikuplaanidest. Tuletan meelde, et redelegeerimise üheks tingimuseks on inimeste kaasamine, mida aga hetkel tehtud ei ole.
Ho Ho kirjutas:
EIKL'i kohta võiks rääkida ka sellest, et kuidas saaks lihtne kodanik sellega liituda või kuidas oleks võimalik nendega kontakti saada.
Ei ole nimetatud organisatsiooni asutaja ega liige. Asutajad on kirjas äriregistris. Samas on ka kättesaadav MTÜ põhikiri.
Prosperity kirjutas:
Töötasite varem majandusministri nõunikuna. Palun kirjeldage oma varasemat töökogemust, mis lubas teil asuda sedavõrd vastutusrikkale ametikohale, nagu seda on ministri nõunik, ning seeläbi EIS-i juhiks. Leian, et kodanikuna on mul õigustatud huvi veenduda, et tegemist on teadmiste- ja kogemuste põhise, mitte poliitilise ametikohaga.
Olen alates 2008. aastast tegutsenid rahvusvahelise internetiorganisatsiooni ICANN juures ja olin üks uue domeenikorra planeerijatest selleks kokku kutsutud erinevate osapooltega multi-stakeholder töörühmas. Hariduslik taust pärineb TTÜ infotehnoloogia teaduskonnast, mille lõpetasin cum laude. Kuid asutus töötab ikkagi meeskonnana, kus kõigil liikmetel on kanda oluline roll. Asutuse juhi ülesanne on koostöös nõukoguga kujundada asutuse strateegia ja tegevusplaanid ning korraldada nende täitmine. Praegune olulisim ülesanne on re-delegeerimise lõpule viimine ICANN-s. Usun, et mul on selleks piisavad teadmised, kogemused ja energia.
Ho Ho kirjutas:
EIS kirjutas:
Teine põhjendus oli seotud kogukonna kaasamisega. See ei ole siiras, kuna Eesti Interneti SA-le eelnenud 18 aasta vältel, mil domeenireegleid kehtestasid Lippmaad, ei pakkunud nad kogukonnale mingit võimalust kaasa rääkimiseks. Pikemalt on teemat kommenteeritud eelmises küsimuses.
Kas varasem kogukonna mitte-kaasamine vabandab välja praegust olukorda, kus samuti kogukonda ei kaasata ning tihtipeale lausa selle vastu tegutsetakse?
Ei vabanda, kuid ei ole ka nõus väitega, et kogukonda ei kaasata ja kindlasti ei tegutseta kogukonnale vastu. Re-delegeerimine, mille käigus eraisikute rollid selleks loodud asutusse üle viiakse ei saa kuidagi olla kogukonna huvide vastu. _________________ Eesti Interneti SA
Oleks huvitav lugeda, millised on härra Kautsi kogemused Eesti Internetikasutajate Liiduga. Milline on olnud koostöö, ajalugu, saavutused jne. Kuidas on Eesti Internetikasutajate Liit kasutajaid esindanud, kes volitas selle kogukonda esindama ja miks sellest organisatsioonist IT-maastikul keegi midagi kuulnud pole (või on tegemist fiktiivse, vaid riiulil asetseva organisatsiooniga, mis selgelt ei esinda kasutajaid)? Mõne sõnaga ehk ka liikmetest, aruteludest ja ehk ka teile teadaolevatest tulevikuplaanidest. Tuletan meelde, et redelegeerimise üheks tingimuseks on inimeste kaasamine, mida aga hetkel tehtud ei ole.
Ho Ho kirjutas:
EIKL'i kohta võiks rääkida ka sellest, et kuidas saaks lihtne kodanik sellega liituda või kuidas oleks võimalik nendega kontakti saada.
Ei ole nimetatud organisatsiooni asutaja ega liige. Asutajad on kirjas äriregistris. Samas on ka kättesaadav MTÜ põhikiri.
Vabandan väga, kuid unustasite vastata küsimusele, milles palusin kirjeldada EIS-i ja EIKL-i vahelist koostööd. Hiljuti oli Eesti Ekspressis juttu lustakast saunapeost, mida nimetati EIKLI-i liikmetega kohtumiseks. Ehk siiski tutvustate seda koostööd?
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
