[Tanel]

link :: ERR Uudised


Viimastel aastatel on otsekui märkamatult toimunud nihe selles, kuidas paljud meist uudiseid jälgivad. Ameerika meediamaastiku uurijate sõnul toimus oluline muudatus aga tänu nutitelefonidele ja tahvelarvutitele. Kohati tundub, et meid ümbritseva info hulk pidevalt kasvab, nagu ka kanalite arv, mille vahendusel see meieni jõuab. Ajalehed, telerid, raadio, valgustablood ja mõistagi internet, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal". Kuid varem pidi internetist uudiste lugemiseks arvuti taha istuma, siis nüüd on internet meil pidevalt taskus. Ja nii ka uudised.

"Nüüd on meil uudised enamuse päevast taskus. Nad on taskus, kui oleme teel, nad on peos, kui logeleme sohval või tugitoolis, nad on laual, kui oleme tööl. Uudiste kättesaamine on muutunud mugavamaks, enam ei pea selleks telerit sisse lülitama. Nad on pidevat sinuga ja ajal, kui midagi muud teha ei ole, vaadatakse nüüd üle, mis vahepeal on toimunud, mis uut. Uus tehnoloogia ei asenda uudiste ammutamist arvuti abil, vaid täiendab seda," rääkis Pew ajakirjanduse uuringute keskuse direktor Tom Rosenstiel.

Washingtonis asuva Pew meediauuringute keskuse juhi sõnul on tänu uutele mobiilseadmetele inimesed kindlasti informeeritumad kui varem. Lisaks on toimunud veel üks oluline muudatus: kui arvutist noolitakse üldjuhul lühiuudiseid, siis nutitelefonidest ja tahvelarvutitest loetakse meelsasti ka pikemaid artikleid. Seega uus mobiilinfoajastu ei tähenda pealiskaudsust.

"Näeme oma uuringutes, et inimesed loevad uusi mobiilseadmeid kasutades pikemaid kirjutusi, ka nutitelefonidest. Põhjus, arvan, on selles, et kui oled kas rongis või mujal, kus midagi muud teha ei ole, loed läbi terve artikli. Arvuti taga olles on alati ka miskit muud toimumas: e-post tuleb, inimesed jalutavad su ümber, telefon heliseb. Ühtaegu tuleb teha mitmeid asju. Mobiiltehnoloogiat kasutades keskendutakse enamasti ühele asjale. Nii et kui artiklit loed, siis selle ka lõpetad," selgitas Rosenstiel.

Uus tehnoloogia seab uued nõudmised ka uudisteorgansiatsioonidele. Sig Gissler kooordineerib Columbia ülikooli ajakirjanduskooli poolt väljaantavate Ameerika kõrgemate kirjutava ajakirjanduse auhindade, Pulitzeri preemiate, žürii tegevust. Tema sõnul sellist asja nagu vaid trükimeedia Ameerikas enam peaaegu ei ole.

Ilma veebiväljaandeta ei saa enam peaaegu ükski väljanne läbi. Ning sellest, et ajalehe netiväljandest saab artikleid lugeda, ei piisa enam samuti: lugejad soovivad, et artiklite juures oleks netis ka lisamaterjale. "Nii see on, peaaegu igal loole peab olema ka online-komponent, suur osa väljaannete lugejast soovib seda," kinnitas Gissler.

Ameerika ühes mainekamas ajakirjandusteaduskonnas, Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis nähakse ja tuntakse ka seda, et uus meediapilt on oluliselt muutnud ajakirjanike endi koolitamist.

"Muutuvast meediapildist rääkides hakkasin mõne aasta eest kasutama sõna tradigitaalajakirjanikud. Tradigitaalreporter peab valdama kõiki traditsioonilise ajakirjaniku tööoskusi - oskama infot hankida, olema hea sulega, kuid ta peab nägema tööd tehes sedagi, kuidas saaks loole lisada heli, slaide, videot, interaktiivseid graafikuid. Tänane ajakirjanik peab olema reporter nagu orkester," sõnas Gissler.

Kuhu muudatused meediapildis välja viivad on Gilsseri sõnul raske öelda. Kuid üks on kindel - ükskõik kust ja kuidas inimesed uudiseid ei ammuta, hea ajakirjanduse aluseks on ja jääb ikkagi hästi räägitud-kirjutatud lugu.