[veebruar]

Lugu algas 2011 augustis, kui otsustasin enda aeglasevõitu Fujitsu 15“ läpaka asendada uuega, mis lisaks heale tööjõudlusele ka viimase perioodi mänge mängiks.
Ostsin endale Flex sülearvutikeskusest Dell XPS 15http://flex.ee/4053-Dell-XPS-15-Alumiinium. Pärast nädalast kasutamist tekkisid mul kõvad peavalud ja silmad olid äärmiselt kurnatud.
Alguses muidugi ei osanud ma seda läpakaga seostada ja kasutasin viimast edasi. Asi muutus nii hulluks, et mul tekkisid juba pärast 5 minutit arvuti kasutamist pearinglused, mis mind vähemalt pooleks päevaks rivist välja viisid.

Mingi aeg aga käis klõps ja hakkasin uurima ekraani hertsidest, kuid seal probleemi ei olnud, sest uue läpaka ekraan oli sama Hz sagedusega, mis vana.
Siis mu uuringud vaibusid. Läpakat ma enam ei kasutanud ning ajasin kõik oma töö ja kooliasjad ära oma tööjuures oleval arvutil, millel oli vanat tüüpi CCFL taustavalgustus. 


Ühel vabal hetkel aga sattusin ma mac’i foorumisse https://discussions.apple.com/thread/1677617?start=0&tstart=0, kus inimesed kaebasid, et uuendatud MacBook pro led ekraanid põhjustavad neile silmade kurnatust ja pearinglusi.
Kuid too foorumi põhilised kaebepostitused olid aastast 2008-2009. Seega, kas mingi tarkvara või riistvara uuendus on juba tänaseks probleemi kaotanud, aga mis probleem siis ikkagi on?

Kui led taustavalgustusega ekraani tumedamaks dimmida (just led tausta tugevust, mitte graafikaseadetest pildi tumedust, kontrasti või gammat) siis hakkavad led pirnid ennast tegelikult ülikiiresti sisse ja välja lülitama, tekitades inimsilmale illusiooni vähem eredamast ekraanist. Sama põhimõtte millel filmgi töötabhttp://en.wikipedia.org/wiki/Flicker_fusion_threshold
Seega kas mu aju võis märgata midagi, mida mu silmad ei tajunud? Ma ei näinud, et ekraan vilguks või väreleks, aga paha hakkas mul selle monitori ees pea koheselt.
Ja nii leidsingi enda probleemile tekitaja. Mulle ei sobi see sagedus, millega led pirnid ennast tumedamaks dimmivad.
Tumedamaks muutumise sagedust kutsutakse Pulsilaiusmodulatsiooniks ja pikem seletus (kuid laialivalguv) ing. k Wikipeediasthttp://en.wikipedia.org/wiki/Pulse-width_modulation

Otsides internetiavarustes ja võttes ühendust arvutite kokkupanijatega, ei suutnud ma kindlaks määrata täpseid monitore ja nendel kasutatud sagedusi.
Samas oli mul teadmata ka, kas antud sagedus on määratud kas juba sügavamal riistvaras või siis on see midagi mida lihtne bios-update muuta saab.
Nii spetsiifilise asja kohta oli infot ülivähe. Isegi firmad, kes Eestis ise läpakaid komplekteerivad ei osanud mulle öelda, mis sagedused nende arvutite led’idel on.

Tupikust leidsin väljapääsu, kui filmisin enda uue läpaka ekraani mobiiltelefoniga. Paljudel mobiiltelefonidel on kaamerad üles ehitatud sensoriga, mis filmivad sensoripinda skaneerides. „Rolling shutter“ http://en.wikipedia.org/wiki/Rolling_shutter on efekt või siis kõrvalnähe, mis just selliseid kaamera sensoreid iseloomustab. See toob nähtavale ka näiteks kitarrikeele ülikiire võnkumise.http://www.youtube.com/watch?feature=player_detailpage&v=fszu_xw93rs
Seda meetodit kasutades on võimalik näha sagedust, millega led pirnid ennast tumendavad. Kui sagedus on kõrge siis on mobiilis puhas ekraani pilt nagu näiteks 2011 aasta Macbook Pro-l (väike vilkumine on nähtav, kuid see on taustavalgustuse astme vaheldumisel ning mobiilikaamera kohandumine tumeneva ekraani ja poevalguse peegeldumisega – pimedamas ruumis seda ei esine). http://vimeo.com/35832750
Kui sagedus on madal ja probleeme tekitav siis on sageduse ridade jooksmine ilusti näha. Nagu vanadel kineskoopmonitoridel, kui neid filmida ja ka nagu arvutil mille ma ostsin – Dell XPS 15(videos)http://vimeo.com/35272983 Ainus võimalus vilkumisest mitte haigeks jääda on hoida led-pirne 100% ereduse peal.
Kuid see on nii ere, et põletab omakorda silmad peast.
Päikeseprillid? http://www.youtube.com/watch?v=a_c_ZDMtnKc

Ning antud probleem ei erine läikivate ja matt ekraanide vahel.

Taolisi foorumeid on mitmeid, kus inimesed kaebavad nii led telekate, pirnide, läpakatehttp://superuser.com/questions/149362/is-a-led-monitor-better-for-eyes-than-a-lcd kui ka tahvelarvutitehttp://forum.tabletpcreview.com/lenovo-ibm/22598-migraine-headaches-led-backlighting-x200t.html tausta ledide üle.
Sarnane pikk blogipostitus ühelt asja selgitavalt kaaskannatajalt. http://crispycromar.com/psa-led-backlighting-can-cause-migraine-headaches/
Niisiis rääkisin ma Flex sülearvutikeskusega ja nad olid nõus mu Delli tagasi ostma, küll aga juba kasutatud arvuti hinnaga.
Valisin endale siis uue arvuti, seekord mati ekraaniga ASUS N55sf-i. Salongis testides ei näinud ma läbi telefoni, et mingit anomaaliat oleks olnud ja võtsin arvuti ligi.
Ning probleemid jätkusid. Nimelt kodustes tingimustes läbi telefoni vaadates oli siiski madalametel heledustugevustel värin märgatav.
Pea käis ringi ning silmadel olid kurnatuse märgid juba pärast paaritunnist kasutamist. (Testisin arvutit maksimaalse ergonoomika reeglite kohaselt: 25 minutit tööd ja 5 minutit pausi)
Kahe päeva pärast viisin arvuti tagasi.

Nüüd olen käinud mööda arvuti ja elektroonikapoode ja filminud mobiiliga ekraane, et tuvastada potentsiaalsed uued mudelid, mida testida. Kõik varieerub suuresti.
Kallitel MacBookidel taustaledi värelust ei esine ning kodus on mul tüdruku 13“ MacBook Pro (2011aasta mudel), mille taga võin olla pikemalt ilma probleemideta.
Kallimal Dell Xpsil värelus on, odavamal Dell Inspironil pole. Samsungidel üldiselt on, osadel Aceritel nagu oleks ka aga pole kindel.
Kuid müügisaalis testimine on petlik ning ekraani headus avaldub ikkagi pärast korraliku tööpäeva, antud monitori taga. Kuid kahjuks ei ole mul olnud õnne vastutulelike firmadega, kes annaks mulle mõningaid juba potentsiaalseid läpakaid testida.

On pakutud, kas kuskil kohapeal eredas müügisalongis diivanil istumist või siis kallima raha eest ostmist – millega kaasneks siis tagasitoomise hüvitis. Kuid hetkel tudengina ei ole mul just raha raisata. Käin poole kohaga tööl, et enda elamist ning kooli maksta ning ei tõtta just 140 eurot rohkem maksma lihtsalt selle pärast et saaks 2 päeva testida, kas ekraan oleks mulle sobilik.
Erinevate arvutite dokumentatsioonis ei ole kirjas, mis sagedusega ledid end tumendavad ja internetist sellist infot ka ei leia, siis on äkki võimalik mingi aparatuuriga seda mõõta?

Ajud on täitsa otsas ning olen juba lootust kaotamas.

Igasugune abi on teretulnud




[/url]

[ThedEviL]

Pean sind kahjuks kurvastama: CCFL on samuti vilkuv valgus. Amplituud pole ehk nii suur kui LED'il aga ikkagist. Samas kui CCFL valgusega ekraan sobib, siis võikski ju seda kasutada.

Prille kasutad? Kui mitte, siis lippa mõne optiku juurde ning ütle, et sul on arvutiprille vaja. Need kipuvad asja parandama. Kui kasutad, siis arvuti taga istumiseks peaks olema väiksema miinusega prill või üldse õrn pluss.
Palju vanust? Tudengina, ma eeldan, et suht noor. Seega ei ole välistatud kroonilise silmalihaspinge sündroom. Selle vastu aitab lähetöö (lugemine/arvuti) õrna plussiga (0.25+) peegeldusvastase kattega prill.

Isiklikult kasutan arvuti ees ning lugemiseks +0.5 prilli. Ilma nendeta vaevleksin samuti nende horrormigreenide all. Lisaks õhtuks on silmalihased nii pinges, et enam kaugele hästi ei näe. (Silmalihas on kaugele vaadates lõtv, lähedale vaadates pingul. Kroonilise lihaspingega enam lihas ei lõtvu).

Ja kui muud pääsu pole, otsi mõni tumendav kile läpparile ette ning keera heledus max peale. Seal on värelus kõige minimaalsem.

Ja just selle värelemise pärast ongi E-buuk seadmed E-ink ehk passiivse ekraaniga.

[veebruar]

Tänud vastuse eest ThedEviL!

Tõsi, CCFL vilgub ja tegelikult on mul ka probleeme näiteks läbiminevate lae-päevavalguslampidega mis silmnähtavalt värelevad. Kuid lugesin kuskilt et just see tsükli järskus led pirnis (kui pinge kaob siis on pirn kohe kustus) vastaseks siis CCFLile mis on kaarjama hääbumiskõveraga tsüklite vahel.

Prille ma ei kasuta, ja olen käinud ka kordi (hiljuti) silmaarsti juures. Vasak silm näeb natuke nõrgemalt kuid mitte nii hullusti et oleks prille vaja (arsti sõnad) Kuid see on eraldiseisev asi sellest, et kui ma lähen väreleva led ekraani taha siis tunnen seda nagu terve kehaga. Väike epileptik, võibolla, aga pean kahjuks kuidagi leidma lahenduse endale olukorras kus vapsee kõik ekraanid on led taustavalgustusega.

[Mnator]

Kui see on nimelt taustavalgustus, mis sinu vaevusi põhjustab, siis nii päris ühekülgne see asi pole. Võid üritada proovida plasmatelerit monitorina kasutada, minu teada seal mingit taustavalgust pole. Ja tulevikus on loodetavsti juba eespool mainitud E-Ink seadmeid saada. Mängudeks nad vaevalt et niipeagi sobiksid aga muuga võivad hakata toime tulema. Lisaks üritatakse ju luua näiteks holograafia baasil esitlusvahendeid - taas minu teada värelevat taustavalgust mittevajav tehnoloogia.

[veebruar]

Kuid kas poleks võimalik et isegi hea e-ink võib halvasti mõjuda kui seal taga on kehva led.

Igaljuhul, internettides väideti, et ledi tumendamise Hz-e on võimlaik mõõta Ostsilloskoobiga millel mõõtepeaks siis fototakisti. Äkki keegi teab, kust sellist mõõtmist näiteks teenusena osta saab?

[Mnator]

[ThedEviL]

[siLc]

X201 peaks olema LED taustvalgusega ekraaniga aga selle ekraan mind ei häiri. Tööl tegutsesin veidi 23" Philipsi LED taustvalgusega ekraani ees ja tuleb tõdeda, et esimene veerand tundi oli üsna silmiväsitav, peale seda silmad juba vaikselt harjusid. Kui läbi telefoni kaamera monitori pilti kaesin, siis "scan lines" käisid küll läbi.

[veebruar]

Käisin nüüd Flexis testimas HP ProBook 4530s 15" sülearvutit. 15" mulle küll ei antud ning pidin oma katsetused läbi viima 17" tollise mudeli taga. Ja seal ma siis küürutasin 2 tundi Timmisin ekraani ilusti poole heleduse peale ning, kuigi toide oli juhtmega, linnukesed igalepoole "säästev tööreziim" kastidesse. (mis siis peaks energiat säästma ja olema potentsiaalsed ledi pulseerimise tekitajad) Kogemus on mul Dell xps-iga kus akutoitel olev täiseredusel taustavalgustus ikkagi ilmutas nn "scan-line" tänu inteli power managemendile.

Mobiiliga testides oli igatpidi korras, nii pooltel kui ka madalatel heledustel. Sain (tänu sulgemisele) korraks ka tuled kustus ekraani vaadelda ja midagi silma küll ei hakanud, isegi selle käe lehvitamise testi läbis. Millest on kirjas siin. http://en.wikipedia.org/wiki/Backlight

Kuid selle kahe tunni möödudes ei olnud mul siiski kõige parem olla. Kuid, see võis ka tulla müügisaalis olevast kirkast ja rohkest valgustusest.

Saatusin ka uue testimooduse otsa, milleks on kiirkaamera. http://www.youtube.com/watch?v=Thh3uQPPwpI Ehk olekski õigem antud moodusel testida. Nüüd pean ainult sellise kaamera kuskilt hankima.

Kindlasti lähen keama ka endale pluss prille.

Põnev, põnev, kui tuleb mingi uus avastus siis annan teada

[harakas]

[Aix]

veebruar, nii üldisema huvi mõttes, millised on suhted kineskoopekraanidega?

[veebruar]

Arvuti kineskoobi taga olin viimati 2006. aastal. Ei mäleta, et oleks probleeme olnud, aga jah see oli ammu.
Teleka kineskoopi nägin jõulude ajal, 100Hz, ei täheldanud probleeme. Kuid, kuid ükspäev käisin hullumaja selveri ampsus söömas ning seal oli mingi väike, laest rippuv telekas, ning selle värelust nägin ma kohe.
Tuleb vist neuroloogile aeg kinni panna

[Taun0]

Tumendav kaitsekile mis otse ekraani peale läheb? Ma pole tegelt üldse kindel, et midagi sellist olemas on

[meie]

Kodus testimiseks kasuta internetis ostmise võimalust. Internetist ostetud toode võimalik 14 päeva jooksul tagastada.
Muidugi kas see on just parim lahendus, jäägu igaühe enda otsustada.