[Tanel]

link :: Euroopa Komisjon


Brüssel, 25. jaanuar 2012 – Euroopa Komisjon tegi ettepaneku ELi 1995. aasta andmekaitse-eeskirju põhjalikult reformida, et tugevdada õigust eraelu puutumatusele internetis ja elavdada Euroopa digitaalmajandust. Tehnoloogiaarengu ja üleilmastumise tulemusel on andmete kogumine, neile juurdepääs ja nende kasutamine põhjalikult muutunud. Pealegi on 1995. aasta eeskirju 27 liikmesriigis erinevalt rakendatud, mistõttu erineb ka nende täitmise tagamine. Tänaste ettepanekutega loodav ühtne õigusraamistik aitab lahti saada praegusest killustatusest ja kulukast halduskoormusest, mis omakorda aitab ettevõtjatel säästa umbes 2,3 miljardit eurot aastas. Algatus aitab suurendada tarbijate usku internetiteenustesse ning annab seega hädavajaliku tõuke majanduskasvu hoogustumiseks, uute töökohtade loomiseks ja innovatsiooniks Euroopas.

„17 aastat tagasi kasutas internetti vähem kui 1% eurooplastest. Täna edastatakse ja vahetatakse aga iga sekundi murdosa jooksul kogu maailmas tohutul hulgal isikuandmeid,” sõnas Euroopa Komisjoni asepresident, ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Õigus isikuandmete kaitsele on küll kõigi eurooplaste põhiõigus, kuid samas ei tunne inimesed alati, et neil on oma andmete üle täielik kontroll. Tänased ettepanekud aitavad suurendada usaldust internetiteenuste vastu, kuna inimesed saavad ennast oma õigustega paremini kurssi viia ja rohkem ise otsustada, mis nende andmetega tehakse. Reform aitab seda kõike teoks teha ning ühtlasi muuta ettevõtjate elu kergemaks ja vähendada nende kulusid. Tugev, selge ja ühtne ELi õigusraamistik aitab vallandada digitaalse ühtse turu potentsiaali ning soodustab majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomist.”

Komisjoni ettepanekutega ajakohastatakse 1995. aasta andmekaitsedirektiivi põhimõtteid, et tagada ka edaspidi õigus eraelu puutumatusele. Ettepanekud hõlmavad teatist, milles on kirja pandud komisjoni poliitilised eesmärgid, ning kahte õigusakti ettepanekut: määrust, milles on sätestatud ELi üldine andmekaitseraamistik, ja direktiivi kuritegude ärahoidmise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise ja nendega seotud kohtumenetluste eesmärgil töödeldud isikuandmete kaitse kohta.

Reformi käigus tehakse järgmised põhilised muudatused.
Kogu ELis kehtestatakse ühtsed andmekaitse-eeskirjad. Tühistatakse tarbetud haldusnõuded, nt ettevõtjate teatamisnõuded. See aitab ettevõtjatel säästa ligikaudu 2,3 miljardit eurot aastas.
Praegu peavad kõik ettevõtjad teavitama igasugusest andmete töötlemisest andmekaitseinspektorit – selle nõude täitmine on tinginud tarbetu paberimajanduse ja maksab ettevõtjatele 130 miljonit eurot aastas. Määrusega nähakse isikuandmete töötlejatele selle nõude asemel ette suurem vastutus.
Näiteks peavad ettevõtjad ja organisatsioonid teatama riigi järelevalveasutusele võimalikult kiiresti tõsistest andmetega seotud turvarikkumistest (võimaluse korral 24 tunni jooksul).
Organisatsioonid peavad asju ajama vaid üheainsa andmekaitseasutusega liikmesriigis, kus on nende peakontor. Niisamuti võivad ka isikud pöörduda oma riigi andmekaitseasutuse poole isegi siis, kui nende andmeid on töödelnud väljaspool ELi asuv organisatsioon. Kui andmete töötlemiseks on vaja nõusolekut, on selgitatud, et see tuleb selgesõnaliselt anda, mitte ei tohi eeldada selle andmist.
Inimesed pääsevad oma andmetele hõlpsamini ligi ja neil on lihtsam oma isikuandmeid ühelt teenuseosutajalt teisele üle kanda (andmete liikuvuse õigus). See suurendab teenuseosutajate vahel konkurentsi.

Kehtestatakse nn õigus olla unustatud, mis aitab inimestel internetis andmekaitseriske paremini ohjata: nad saavad oma andmed kustutada, kui nende säilitamiseks ei ole mõjuvat põhjust.
ELi turul tegutsevad ja ELi kodanikele teenuseid osutavad ettevõtjad peavad isikuandmete töötlemisel väljaspool ELi järgima ELi eeskirju.
Riikide sõltumatutele andmekaitseasutustele antakse suuremad volitused, et nad saaksid oma riigis ELi eeskirjade täitmist paremini tagada. Neile antakse õigus trahvida ELi andmekaitse-eeskirju rikkunud ettevõtjaid. Trahv võib olla kuni 1 miljon eurot või kuni 2% ettevõtja aastasest kogukäibest.
Kehtestatakse uus direktiiv, mille kaudu kohaldatakse üldisi andmekaitsepõhimõtteid ja -eeskirju kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö valdkonnas. Neid eeskirju kohaldatakse nii riigisisese kui ka riikidevahelise andmeedastuse suhtes.
Komisjoni ettepanekud saadetakse nüüd arutamiseks Euroopa Parlamendile ja ELi liikmesriikidele (kelle esindajad tulevad kokku ministrite nõukogus) ning need jõustuvad kaks aastat pärast nende vastuvõtmist.

Taust
Isikuandmed on igasugused inimese eraelu, ametialast tegevust või avalikus elus osalemist puudutavad andmed. Sellisteks andmeteks võib näiteks olla nimi, foto, e-posti aadress, pangaandmed, postitused suhtlusportaalides, terviseandmed või arvuti IP-aadress. ELi põhiõiguste harta kohaselt on õigus isikuandmete kaitsele kõigil ja kõigis eluvaldkondades: kodus, tööl, kauplustes, arsti juures, politseijaoskonnas või internetis.

Digitaalajastul on isikuandmete kogumine ja säilitamine äärmiselt oluline. Andmeid kasutavad kõikvõimalikud ettevõtjad alates kindlustusfirmadest ja pankadest kuni suhtlusportaalide ja otsingumootorite haldajateni. Globaliseerunud maailmas on andmete edastamisest kolmandatesse riikidesse saanud igapäevaelu tähtis osa. Internetis puuduvad piirid ning tänu pilvandmetöötlusele saab andmeid saata näiteks Berliinist Bostonisse töötlemiseks ja Bangaloresse säilitamiseks.

Komisjon esitas 4. novembril 2010 ELi andmekaitse-eeskirjade tugevdamise strateegia (IP/10/1462 ja MEMO/10/542). Selle eesmärk oli kaitsta üksikisikute andmeid kõigis poliitikavaldkondades, sealhulgas õiguskaitses, ning vähendada samas ettevõtjate halduskoormust ja tagada andmete vaba liikumine ELis. Komisjon kutsus esitama tagasisidet oma ideede kohta ja korraldas ka avaliku arutelu ELi 1995. aasta andmekaitsedirektiivi (95/46/EÜ) muutmiseks.

ELi andmekaitse-eeskirjade eesmärk on kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust andmete kaitsele ning andmete takistusteta liikumist. Üldist andmekaitsedirektiivi on täiendatud muude õigusaktidega, nagu eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv kommunikatsioonisektoris. Samuti on kehtestatud isikuandmete kaitse erieeskirjad kriminaalasjades tehtava õigusalase ja politseikoostöö valdkonnas (raamotsus 2008/977/JSK).

Õigust isikuandmete kaitsele on selgesõnaliselt tunnustatud ELi põhiõiguste harta artiklis 8 ja Lissaboni lepingus. Aluslepingus on sätestatud andmekaitse-eeskirjade õiguslik alus igasuguse tegevuse puhul, mis jääb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 kohaselt ELi õiguse reguleerimisalasse.

Lisateave
MEMO/12/41

Pressimaterjalid andmekaitsereformi kohta:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/data-protection/news/120125_en.htm

Euroopa Komisjoni asepresidendi, ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

Teave andmekaitse kohta Euroopa Komisjoni veebisaidil:

http://ec.europa.eu/justice/data-protection

Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk:

http://ec.europa.eu/justice/news/intro/news_intro_en.htm

Kontaktisikud:
Matthew Newman (+32 2 296 24 06)
Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

[Maldur]

Hmm, mitu krdi ACTA't meil siis lõpuks olema saab? Ja üksik neist "ei muuda mitte midagi" jälle?

[Tanel]

Eesti andmekaitse on Brüsseli reformi suhtes kriitiline