[kasutaja01]

Mis võib põhjustada sellist viga?

Warning! MAIN BIOS CHECKSUM ERROR!

Retreiving recovery source from HPA.... HPA BIOS recovery not available!!
Retrieving recovery source from Back-up BIOS.... Done!

BIOS Auto-Recovering

Recovery küll toimis ja asi töötab ilusti, aga siiski oleks huvitav teada. Google küll andis mingeid vihjeid, aga kellelgi endal ehk kogemusi.

[A.S.]

BIOS-i patarei tühi? Siis ka teinekord see CHECKSUM ei klapi.

[kasutaja01]

[reints]

Kisu patakas korraks välja siis ja pane tagasi

[kasutaja01]

[reints]

Arvan et lihtsalt läks korraks lolliks

[Dogbert]

Tõenäoliselt primaarne BIOS-i kiip sai kaudse nätaka staatilist elektrit ja osa bittidest läks valesse olekusse, käivitamisel taastati primaarse kiibi sisu sekundaarselt kiibilt. Vedas, et kiip ellu jäi.

[kasutaja01]

[Dogbert]

Arvuti korpuse värvimata osa külge (nt mõne kruvipeaga kokkupuutesse) - tagab sinu ja arvuti laengu võrdsuse.

[part24]

[kasutaja01]

[Dogbert]

Selles osas on õigus, et käepaelata saab ka kenasti hakkama, peab vaid hoolsam olema ja iga kord enne masina sisu puutumist laengud ühtlustama.
Mis puutub värvikihti, siis läbi lööb sellest küll, aga alles võib jääda väiksem jääklaeng (mille pinge sõltub värvikihi paksusest), mis värvist läbi lüüa ei suuda - väljatransse laseb see kergem laks aga kenasti läbi, kui "veab" ja "õiget" kohta katsuma juhtud. Parem juba otsekontakt metalliga ja kindel olla.

Vaibaga on sedasi, et pole erilist vahet - kui käed on masinast lahti ja veidi niheled, paarist sammust rääkimata, võib olenevalt õhuniiskusest (talvine kuiv õhk soodustab laengute korjamist) päris suur pingete vahe tekkida - nii et ikkagi tuleb enne masina sisu puutumist laengud ühtlustada (käepael masina külge või näpuga vastu kruvipead), olgu siis vaip ja jalatsid millised tahes. Muidugi väiksem laeng on iseendale mugavam - talviste -30°C temperatuuridega võib päris hea litaka saada pea iga kord, kui paar sammu oled teinud vahepeal

Ja masinast eemaldatud elektroonikadetailidele peab ka sutsu tähelepanu pöörama - hea oleks neid mitte asetada staatilist laengut korjava materjali peale (sünt vaip on no-no) - kõige parem oleks, kui pistaks kohe antistaatilisse kotti ja võtaks sealt välja alles siis kui tarvis. Kui kotte nii palju pole, rulli natuke alumiiniumfooliumit (küpsetusfoolium, ehitusfoolium) lahti ja lao jupid sinna peale. Foolium sobib ka juppide säilitamiseks ja transpordiks, kui ta nende ümber mähkida.
Kui masinast väljas olnud detaili üles korjama hakkad, siis on parem kõigepealt puudutada detaili all olevat fooliumit vm antistaatilist pinda ja alles siis detaili või haarata detaili maanduseosast (PCI kaardi kinnitusliist, emaplaadi pistikupesade varjestus jne)

Kui natuke mõelda ja otsida üles oma mäkaivarivõimed , siis saab üsna lihtsalt hakkama vägagi ohutult, spetsiaalsete vaipade, jalatsite, maandatud töölaua ja käepaelata.

[kasutaja01]

Tänud vastajatele . Võib vast ammendatuks lugeda selle teema hetkel. Soovijatel muidugi jagada tarkusi/kogemusi edasi . See veel, et mullikile peaks ka sobima antistaatilise vahendina?

[tahanteada]

Kõige kiiremini leiduv antistaatiline materjal on igaühel tegelikult kodus alati olemas, tasub vaid silmad lahti teha. Selleks on siis paber ja papp.

Nii, et alati pole vaja, rahakott näpus, paaniliselt mööda poode rallida, et midagi kalli raha eest kokku osta.

[part24]

[Dogbert]

Jah, ega paber nüüd küll antistaatiline ei ole. Muidugi kui ta hariliku pliiatsiga tihedalt üle sodida, siis natuke nagu juba on

Antistaatilised materjalid on lihtsamalt öeldes elektrit juhtivad materjalid - näiteks antistaatilised kilekotid on kas kaetud õhukese metallikihiga või on sinna peale trükitud muster elektrit juhtiva (grafiiti sisaldava) värviga. Antistaatiline poroloon (halli või musta värvi tavaliselt, pakkematerjalina kasutatakse) sisaldab tahma või grafiiti ja sobib ka alus- või pakkematerjaliks.
Ja siis muidugi igasugune metall - alumiiniumfoolium neist kõige odavam ja käepärasem.

[tahanteada]

Dogbert: Võta mõõturid kätte ja mõõda ära, siis näed kas paber juhib elektrit või ei.
--------------------------------------
part24: Millal mõeldi välja elektroonikakomponendid.
Vastus: oma 100 aastat tagasi ja nüüd ootaks vastust, et millal leiutati antisaatiline kott?
Vastus: mingid mõned aastakõmned tagasi.
Ja järgmine küsimus, et kuhu küll pakiti varasemal ajal elektroonikakomponendid?
Vastus - paberist ja papist pakenditesse.

Nii, et ei mitte kui midagi uut siin päikse all.

[Dogbert]

Kuiv paber elektrit praktiliselt ei juhi - on kusagil samal tasemel puidu elektrijuhtivusega. Aga paber on hügroskoopne materjal ja mida niiskem ta on (mis omakorda oleneb õhuniiskusest ja sellest kui kaua ta lahtiselt õhu käes seisnud on), seda rohkem ta juhtima hakkab. Elektrijuhiks on seal siis küll juba vesi. Purukuiva õhuga toas (näiteks kui väljas on -30°C temperatuur ja toaõhku kunstlikult ei niisutata) pole see paber sul mingi elektrijuht. Jeerum küll...

Ja väljatransid ning neid sisaldavad komponendid pakiti alumiiniumfooliumisse - "hõbepaberisse", mitte paberi sisse. Mäluauk sul või, et ei mäleta hõbepaberisse pakitud mikrokiipe nõukaajast?

Tänapäevased arvutidetailid aga kubisevad väljatranssidest, st on väga tundlikud staatiliste laengute suhtes.

Oled täitsa ära joonud ennast, et mingeid 100 aasta vanuseid võrdlusi tood? Näita mulle 100 aasta vanust mikrokiipi! Näita mulle 100 aasta vanust väljatranssi!
Mingid kuramuse 100-aastased vaakumlambid ja trafod paki kuhu tahad, persetki ei juhtu nendega.

Antistaatiline kott leiutati ja võeti kasutusele siis kui teda tarvis minema hakkas - kui väljatransse sisaldavad seadmed laialt levima hakkasid. Mida paganat temaga 100 aastat tagasi lampelektroonika ajastul oleks tegema pidanud?

[tahanteada]

Väike, aga uudishimulik küsimus Lp. Oponentidele, et kas ikka teate milliseid antistaatilsi kotte kasutate ja kas kasutate igas valdkonnas ka õiget antistaatilist kotti.
Väike infolink aastast 1999 ja igaüks võib selle baasil mõtiskleda, kas kasutatav antistaatiline kott on ikka õige või tuleb poest veel õigem osta.

ESD BAGS: TO SHIELD OR NOT TO SHIELD:
What type of bag should you use?
http://www.esdsystems.com/whitepapers/wp_esdbags.html
-----------------------------------
PS: Muide, seda ma tean küll, et paber ja papp ei anna sama tulemust, mis metalliseertud kattega antistaatilised kotid, kuid sama hea tulemuse annab kindlasti, kui mingid suvalised odavad plastik-kotid, mida kah siis antistaatiliste kottide hulka paigutatakse.

[Dogbert]

Parem natuke vale antistaatiline materjal kui ajaleht või tükk tavalist pappi.
Kotid, mille sees arvutidetaile müüakse, sobivad ka teistele arvutidetailidele. Mõned emaplaadid ja PCI kaardid on metallikihiga kottides, mõned neis tahma- või grafiitmustriga kottides - tähendab et peaksid mõlemad sobima.
Ma pole ühtegi eraldi poest ostnud. Kui pole antistaatilist kotti, siis kasutan fooliumit. Kui on vaja just kotti, siis keeran detaili korralikult fooliumisse ja pistan siis tavalisse kilekotti. Ega ma mingit sertifitseeritud töökoda ei pea, et kõik peab täpselt standardile vastama. Korralikult fooliumisse pakendatud kraam on suhteliselt sama hästi kaitstud kui metallikihiga kilekotis. Kui on vaja niiskuskaitset, siis kilekott veel fooliumi peale.