[WAV]

Vanasti seda absoluutselt ei esinenud, see on viimaste aastate keelekasutuses (eriti veel siinses foorumis) juurdunud.

Nimelt, sõna ketas kirjutamine kettas (nimetavas käändes).

Samas keegi ei kirjuta ju "ratas" asemel "rattas" (autorattas, jalgrattas), kuigi tegemist on absoluutselt sama tüüpsõna vormiga, mis käändub identselt.

Küsimus ongi mul lihtsalt selles, puhtalt uudishimu huvist, et mis küll on põhjustanud selle väärvormi "kettas" tekkimise ja järjest rohkema leviku masside hulgas? Suulises kõnes seda vormi (rõhutatult pikemas vältes tt-ga) ei ole samas nagu eriti märganud.

[Andrus Luht]

Täna istusin 250km kettas. Pärnu ots, edasi-tagasi. Rattameestelt olen kuulnud sarnast žargooni stiilis esimesed viiskümmen rattas oli hirmus suremine...

[Betamax]

WAV, keeleoskus langeb. Eriti noorema generatsiooni hulgas. Foorumites on levinud veel sellised eksimused nagu garantiin, laadia, nuppud, kärbsed jne. Kokkuvõtvalt öeldes - Internet makes you stupid. Loe näiteks Postimehe või Delfi kommentaariume. Jube

[Ho Ho]

[kissu19]

"Läksin kettasse kuna pidin kolmele katkisele naisele kaine sang olema", on sitaks eestikeelne lause, sellel pole suvaka netifoorumiga vähematki pistmist. Lepi, nii on.

[time123]

Otsene sünonüüm puudub. On kettas, on äksi täis jne. Kirjeldavad teatud situatsioone väga efektiivselt ja enamik noori saab nendest kirjeldustest väga täpselt aru. Keel areneb.

[WAV]

"Läksin kettasse", samuti "on kettas" on grammatiliselt igati korrektsed (sisseütlev, seesütlev), olgu siis lause slängina esitatud või mitte. See ei seleta küsimust, miks paljud kirjutavad ka nimetavas käändes ja ainsuses "kettas".

Huvitav fakt on veel see, et "k e t t a s", "l a a d i a" ja veel mõned sarnased moondused on levinud väga paljudel kirjutajatel. Oleks nad juhuslikud üksikute inimeste keelevead, poleks midagi imestada. Praegu aga tundub, et kusagilt oleks nagu keegi massiliselt valesti õpetanud, ette dikteerinud. Kuidas siis muidu saab olla, et suur seltskond rahvast hakkab järsku suhteliselt ühel ajal ühtemoodi sama viga tegema?

[kännuämmelg]

Alati võid taolisi keelvääratusi ajada kiirtrüki kaela- topelttäht (ket(t)as), tähe vahelejätmine (laadi(j)a), naabertähe valik või siis ka keset trükki tekkinud lauseehituse valikumuutus (SSD ketta(ga on probleemid) tundus poole trükipealt pikk ning lisati ainult s). Nägemise adaptsioon oma kirjutiste juures on piisavalt suur, et võõras tekstis kiirelt leitavaid viguei pruugika mitmekordsel ülelugemisel tähele panna.
Kiirtükist tingitud tähtede ärajätmisest on ju tulnud ka need nii paljudele külgeharjunud lühendid.
Loomulikult ei saa alahinnata ka rumalust.

[Tanel]

[LiivaneLord]

"Kettas on palju rikutud sektoreid". See ei ole küll jah nimetavas käändes.

Ei tea, ise ma ei ole märganud seda, et kahe tähega kirjutatakse. Ketas kahe T-ga on täiesti ebaloogiline viga. Mitte kuidagi ei suuda seda hääldada pikalt. Natukene arusaadavam on, kui kirjutatakse "kellelegi" (minu näpukas tihtilugu ), või nagu eelnevalt mainitud, siis "kärbsed", "var jant" jne.

Eks tuleb häält tõsta, kui lolle vigu tehakse ja korduvalt.

[Metsjeesus]

Number üks debiilsus minu jaoks on "suht-koht". Iga kord ajab närvi, kui see sõna mu trummikile vibreerima paneb.

[LiivaneLord]

Metsjeesus, miks? Täiesti eesti keele sõna -> http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=suht-koht&F=M Mina isiklikult ei ole harjunud seda sõna kirjutama, kuid see-eest kõnes kasutan küll.

[Metsjeesus]

LiivaneLord, Eesti keele seletav sõnaraamat =/= Eesti õigekeelsussõnaraamat.
Ilmselt võin ma ühelt mainekamalt eesti keele õpetajalt küsida tema arvamust, kõrvalmajas elab.

Nagu oleks raske öelda suhteliselt, selle asemel on mingist imekohast "koht" vaja sinna panna. Valdavalt on see Tallinna või siis Harjumaa teema, õnneks ma siin seda ei kuule kunagi v.a. Terevisioonis viimati. Isegi "suht" on parem, kuigi on ka värd.

[WAV]

Muide, seda üldkeeleliste sõnade vääritikirjutamist esineb valdavalt just meestefoorumites (autod, tehnika, arvutid, ehitus, remont). Naistefoorumites (köök, pere, riided) oluliselt harvem. Seda on korduvalt ka naised ise maininud, kui nad mingi tehnilise probleemi otsingutel on nn. meestefoorumitesse sattunud. Ei pea silmas mitte erialaseid spetsiifilisi termineid, vaid üldtuntud sõnavara. Küsimus pole ka slängis.

Tuleb vist hakata lähemalt uurima, millega poisid koolis emakeele tundides küll tegelevad.
Iseküsimus, mitmenda klassini täna keskmised mehehakatised koolis üldse vastu peavad, enne kui esimesel võimalusel kuhugi ehitusele seguämbrit vedama minnakse.

----------------------------

Täiendus - neile kes siin arvasid, et pole sellist viga näinud - hetk tagasi jälle (praktiliselt iga päev leiab neid noppeid):

[dvd vader]

ei ole noorte naisterahvaste keelteoskus midagi parem, käisin täna reidis ja leidsin sealt 20+ naisterahvaste poolt huvitavaid sõnu nagu "krokotill", "tuttvusi", "kõigidel".

üks eriti pop sõna, mida valesti kirjutatakse, on "kuttid". ma ei mõista, mis loogika alusel peaks "kutt" mitmuses olema "kuttid", aga ju siis mingi loogika siin on.

mis mind aga eriti murelikuks teeb, on ajakirjanike olematu eesti keele oskus. raske on leida kirjutist, kus vähemalt üht-kaht viga ei oleks.

[WAV]

[YvaaT]

Kirjakeel on alati olnud reeglites kinni. Kõnekeel on pisut vabam olnud. Nüüd on sihuke huvitav aeg, et seda igapäevast kõnekeelt üritatakse kasutada ka kirjalikult. Reeglid, mis muidu kehtiksid, ei kehti kirjalikus kõnekeeles.
Keel ise on selline väga konservatiivne nähtus ja hea on, et ta ei jookse iga uuendusega kaasa...
Samas, me igaüks teeme neid vigu. Ei viitsi näiteks Skype tekstis suuri tähti panna, või jääb lause lõpust punkt puudu...
Vahet pole ju, mõte on edastatud ja teine pool sai asjast aru.
Jamaks läheb asi siis, kui enam ei oskagi päris reeglite järgi keelt kasutada. Mina näiteks ei oska ja mul on väga kahju.

Mul on tööl noor naiskolleeg, no tema Skype teksti ma pean ikka tükk aega lugema, enne kui ma mõttele pihta saan.

[Dogbert]

On keegi kuulnud kedagi rääkimas: "lähen kettast ostma"? Kui kõnes kasutad esimest väldet, miks siis kirjapildis järsku kolmandat? Mulle ei mahu pähe. Ma saan aru g, b, d / k, p, t vigadest veel kuidagimoodi - vahel ei saa kõnekeele kuulmise järgi tõesti aru, kas on nõrk või tugev kaashäälik, aga topelt-"t"-tähte ei saa nagu eriti esimeses vältes lugeda minu meelest. Kust see siis kirjapilti tuleb järsku?

[Tiim]

paljudel inimestel on probleemiks k,p,t ja g, b, d sassi ajamine. Kooliajast juba mäletan inimesi kes nii tegid ja teevad ka 15 aastat hiljem.

[alliance]

[Betamax]

[Braien]

Mind häirib palju rohkem kui kasutatakse vöörkeelseid sönu eesti keelsetes lausetes, ning neid käänatakse nagu eesti sönu.

[Tiim]

nagu näiteks tiimitöö?

[WAV]

[Braien]

Lisaks selline väärastunud söna mida olen palju lugenud "formel".
Tiim, Pigem mötlesin selliseid lauseid nagu:
"Seda feili nägid või?"