[tahanteada]

Taavi©: OT: Praegu juhuslikult kuulan mõningaid laule, mis pärinevad 60-test ja 70-test aastatest, ehk siis lood, mis on tänapäeval uuesti välja antud nendelt vanadelt - 40-50 aastat vandelt lintidelt ja nagu näed, pole mingit probleemi samad hitid uuesti kõlama panna.

Samas ei säili 40-50 aastat mitte üks CD ega DVD, kõikvõimalikest HDD-dest rääkimata.

[Taavi©]

tahanteada, me ei tea seda kas cd säilib 50a kuna cd polnud 50a tagasi aga kui vanemate juurest otsin ülesse 10-12 aastat vanad cd plaadid (originaalid) siis olen 101% kindel, et mängivad hästi ja mängivad ka 20 aastat hiljem, kui nad päikse käes pole olnud või muud moodi "vigastatud"

E: veel üks tsitaat:

RE: FLAC vs. CD - Sound Quality
I'd say its mostly due to physical reasons that FLAC files sound better than any CD on a good streamer. On a CD, the player has to correct "real time" any errors from little scrateches etc, also the moving parts (drive) may cause distortions.

if you rip to FLAC, the ripper (assuming you use a good one) will take all the time it needs to read and re-read - and re-read again - "difficult" areas on a CD, until it is sure it is bit-perfect. Only then it moves on. Therefore, the streamer can concentrate on playing back this perfect file and doesnt need to error-correct anything. On top, there are no moving parts in a streamer that may have an adverse impact on the sound.

I have done many comparisions on my Klimax DS vs my Unidisk 1.1 ad the Klimax DS wins easly even over SACD's played back on the Unidisk! Its just amazing.

----------------------------

Siinkohal saan mikk36'st aru, ega logitech kõlaritest ei saagi aru mida sa kuulad, kas on see raadio, cd, flac või mõni muu

[pinkman]

[Taavi©]

ok..
-------------------

[Ho Ho]

[Taavi©]

Ho Ho,
1. Ma jah seda otsustan oma kõrva järgi, ma netist pole otsinud väga muusika vs muusika teste, mis mul nendest kui oma kõrv on kuningas ?

2. Ei pea olema kuumaastik, kodune helisüsteem võib vabalt plaadimängija kõva muuskikaga plaadimängija töö võimatuks teha, muidugi see oleneb, kas plaadimängija on kõlaritest ees, tagapool või mujal (loe helilained)

3. No spekuleerida selle üle, mida me veel reaalselt ei tea on suht kahtlane tegevus, mina tõin näiteks kuni 12a plaadid, normaalsetes tingimustes, ilma päikese valguse käes olemata, me ei tea mis kujul see plaat on 25a pärast, mina isikilult kahtlen, et selle keemiline konsistents muutub selle ajaga kui ta on nö. kodustes tingimustes, pean siis selle all silmas andmete kadu jms.

4. Moonutus ei tähenda andmete kadu, pigem muusika puhul on selle taasesitamine erinev vähemal või rohkemal määral, see on sama, et võtame V10 mootoril 2 silindrit ära, põhimõtteliselt töötab edasi aga veits kehvema perfiga.
Kui sa muusikat aeglustad või kiirendad näiteks 1.5x, kuuled ikka ju sama muusikat, aga see pole ka see mida tegelikult kuulda tahaks, samamoodi on võimude vahe, mis te siis nüüd ütlete, et 1000kr võim ja 100k võim on samad asjad kuna nad võimendavad heli samamoodi ja vahet pole ?`
Selle 99k hinnavahe sees ongi see, et mingi % võrra saad sa parema/võimsama ja moonutusvabama heli.
Lampvõimendid ? niisama maksavad korralikud võimud korralikku raha ? tuleme jälle selle helimoonutuse juurde tagasi, kus on võetud kõige algelisemad asjad, et saada nö. see algeline heli kätte, iga elektrooniline asi juba teeb selle ebaloomulikuks, see teema on nats liiga pikk, et seda siin kokku võtta.
Ise olen algaja muusikahuviline aga olen uurinud ja puurinud seda teemat, lugenud raamatuid ja netiavarusi avastanud selle teema vallas ja usun, et õppida on veel terve elu seda muusika kuulamist ja taasesitamist.

[tahanteada]

Taavi©: Kui tahad Audio-Proff kuulajaks saada, siis tuleb kõigepealt mõnest vastavast Audio-laborist läbi käia, kus kõrvadele kõigepealt spetsiaalsed kuulmis-Audio-testid ära tehakse ning tulemused välja prinditakse.

Alles siis saad Sa tegelikult teada, et:
- mismoodi Sa üleüldse helispektreid kuuled ja milline on Sul sageduste kuulmisgraafik.
- ja mis kõige oluline - mismoodi kuuleb helisid üks ja mismoodi teine kõrv.

See, mida Sa niisama kuuled ja oletad ennast kuulvat, on puhtalt inimese enda pettekujutelm tegelikult.
------------------------------------
Mul on aastakümneid tagasi tehtud Audiotestid paar korda ja see, mis oli testide tulemus /tegelikkus, on ikka täiesti öö ja päev, võrreldes sellega, mida tegelikult ise ette saab kujutada.

Edu

[Ho Ho]

[Taavi©]

tahanteada, ma arvan, et kõrvakuulmisega on sama mis silmanägemisega, lause "muru oli kunagi rohelisem" ei ole kusjuures lihtsalt sõnakõlks vaid inimese silmad vananedes näevadki värve tuhmimalt, kõrvadega sama teema.
Minu kõrv on juba piisavalt terav, et unepealt vahet teha mp3 vs flac/cd quality, esimene kohati kuulates ajab näo krimpsu kui sa lugu hästi tunned, piltlikult võib öelda, et sõnad on vahelt kadunud.
Kui ma hakkaks võrdlema cd vs flac nö pimesilmi siis kardan, et ma ei suudaks seda eristada enamus kordadel, kuid eks kõrv treeinb ajajooksul

Ho Ho, püüa mõista, viivitusega mahamängimine ei tähenda veel kadu, selle mahamängimise juurde võib ka kuuluda palju lisahelisid mis ei pruugi algse meediaga üldse kaasas käia.
Kui kindlalt käib cd lugeja rotation speed, kui kindlalt on pea paigas sel hetkel jne, kokkuvõte on jah selle ühe ja sama faili esitamine aga siiski mis kujul reaal ajas ja palju see aega võtab.
Toon näite, mul on 1 vana mängu plaat, aegajalt panen selle taas arvutisse ja installin mängu ära, siis viskan sahtlisse, ajapikku see plaat kulub, saab kriimustada jne, loeb tunduvalt kauem kui ta seda uuest peast tegi, kuid siiski mäng saab kõvakettale ja töötab, siin ongi see küsimus, et iga meedia on enamvähem tingimustes loetav aga siiski on füüsilised faktorid milledest võib tekkida selle mitte perfektne mahamängimine

[Ho Ho]

Endiselt ei mingit selgitust andmete lugemise võimalikkuse kohta?

[Smith]

Olen tähele pannud, et ennast audiofiiliks nimetavad inimesed enamasti ei taipa digitaalheli põhimõtetest ega muustki helitehnikaga seonduvast suurt midagi. Siin nüüd ka üks selline audiofiili-hakatis jaurab.

[Ho Ho]

[Taavi©]

Toon väga lihtsa näite, tegin nädal tagasi autosse plaadi koopia originaalist, originaal plaadil näiteks esimene lugu on 3:26 pikk, enda tehtud plaadil aga näitab loo pikkuseks 3:27, huvitav kust see tuleb ?

MA KORDAN VEELKORD raskendatud tingimustel, võib plaadilt faili lugemine võtta rohkem aega, kui seda võtab uuelt plaadilt info saamine

Nonii ja mida ma rääkisin siis, sai öeldud, et kõik töötab aga võtab rohkem aega.
Ma saan sinust aru mida sa öelda taha ja kuhu sihid, kuid me räägime veits erinevatest asjadest mul on selline tunne

Minumeelest võiks nüüd selle teema jätta, kuna algselt tekkis vaidlus CD quality vs flac.
Sellekohapealt on lihtne reegel, mida vähem seadmeid kõlari ja meedia vahel on seda parem on heli, cd flaciks tehes kaotame cd seadme vahelt ära, jääb alles arvuti-võim-kõlar

[tahanteada]

T2psustus - ka lindile ja vinyylile saab samamoodi digitaalsignaali salvestada. DAT plaadid ja lindid on k6ik digisalvestused, mitte analoogid.
Mis cd-seadmetesse puutub, siis need omavad k6ik veaparandust, kes kehvemat, kes paremat algoritmi arvutust. Seet6ttu kriibitud plaadid ka m2ngivad, kui veaparandust poleks, siis kraaps ja plaadi v6ib minema visata.

Postitatud mobile device

[mikk36]

[vladimir]

[tahanteada]

vladimir: Kõrgemat sagedusriba, kui 20kHz-i on päris kindlasti vaja ning seda selleks, et saada sagedust 20kHz-i moonutusevabalt. Ja seetõttu ongi võetud kõrgklassi ülempiiriks kuni 200kHz-i.

Ja ega eriti madalamat sagedusulatuse piiramist kah kasutada ei saa, kuna leidub heliinstrumente, millede helide sagedus ulatub 20kHz-i alla. Näiteks siis orelid oma 16-18kHz-ise ülemise sagedusega, sõltumata sellest, et leidub väga vähe inimesi, kes reaalselt ka selliseid sagedusi reaalselt kuulda suudavad.

[Ho Ho]

[mikk36]

vladimir, jutt käis füüsilisest poolest, mitte CD-Audio kompressioonist. Taavi seletab et on suur vahe sees kas lugeda FLAC formaadis faili kas näiteks SD mälukaardilt versus CD plaadilt (aga mitte CD-Audio vormingus, sest formaadiks on ju FLAC). Seepärast ka ei mõista et miks Taavi jahub miskisest mehaanikapoolsetest piirangutest. Füüsiliselt kahjustatud plaati ei ole mõtet võrdlusesse ka nüüd hakata tooma, sama hästi võiks võtta aluseks läbikulutatud mälukaardi.

[vladimir]