[Tanel]

link :: Novaator


Plasmat kasutavad antennid võimaldavad kasutusele võtta ülikiire andmeedastusega traadita võrgud, kirjutas NewScientist. Enne hommikul kodust lahkumist laeb sinu nutitelefon alla teleseriaali viimase osa. Sõit tööle on vaatamata udule lihtne, sest autos on radar ning arukas tarkvara, mis automaatselt juhib sind mööda liiklusummikutest, et jõuda õigeks ajaks kohale esitlusele, kus sinu tahvelarvutisse edastatakse reaalajas veatult kõrglahutusega video. Tänu uut tüüpi antennile, mis kasutab ainult elektronidest koosnevat plasmat, ei pruugi see olla kauge tulevik.

Sellise antenni kasutamine võimaldab kiiremat traadita sidet ja miniatuursete radarite kasutamist autodes.
Praegu kasutusel olevad kõrgsagedusega raadiolaineid edastavad suundantennid vajavad kalleid materjale ja äärmist täpsust.
Uus antenn, mida kutsutakse plasma-räni antenniks (PSiAN), tugineb olemasolevatele ränikiipide jaoks loodud odavale tootmistehnoloogiale.
Selle arendajaks on Suurbritannias Winchesteris asuv ettevõte Plasma Antennas.
PSiAN koosneb ränikiibil paiknevatest tuhandetest dioodidest. Aktiveerituna genereerib iga diood elektronide pilve ehk plasma, mille läbimõõt on umbes 0,1 millimeetrit.
Piisavalt suure elektronide tiheduse korral peegeldab iga pilv kõrgsagedusega raadiolaineid nagu peegel.
Dioode valikuliselt aktiveerides on võimalik raadiolainete juhtimiseks muuta peegeldava ala kuju.
Sellised antennid on ülikiirete traadita internetiühenduste puhul vajalikud, sest nad suudavad edastada kõrgetel sagedustel raadiolainete voogu, mis tavaliste antennide kasutamise korral kiiresti hajuks.
Plasmaantenne on kahte tüüpi: pooljuht- ehk tahked antennid, nagu PSiAN ja ioniseeritud gaasi kasutavad antennid.
Mõlemad sobivad järgmise põlvkonna siseruumides kasutatava suure kiirusega traadita andmeedastuse jaoks. Tahked antennid on siiski eelistatumad, sest nad on kompaktsed ning neil puuduvad liikuvad osad.
See muudab nende kasutamise atraktiivseks uue põlvkonna ülikiire WiFi juures, mida tuntakse ka WiGig'i nime all. Praeguse WiFi kiiruse laeks on 54 megabitti andmeedastust sekundis. Eeldatakse, et WiGig'i standard saab olema 1-7 gigabitti sekundis, mis on piisavalt kiire, et teleprogramm paari sekundiga alla laadida.
WiGig vajab ka kõrgemaid raadiolainete sagedusalasid: kui WiFi sagedusala on 2,4 GHz, siis WiGigil peaks see olema pigem 60 GHz.
Sellistel sagedustel haihtuvad tihedalt fookuses mitteolevad signaalid kiiresti, kuid probleemi aitab lahendada PSiAN.
Plasma Antennas ärijuhi Ian Russelli sõnul on PSiAN piisavalt pisike, et mahtuda mobiiltelefoni.
Kõrgemate sagedustega kaasnevad lühemad lainepikkused ning seega ka väiksemad antennid. Antenn muutub tegelikult väiksemate mõõtmete juures ka odavamaks, sest selle tootmiseks kulub vähem räni.
Lisaks WiFi kiiremaks muutmisele võimaldavad plasmaantennid autode puhul kasutusele võtta ka odavad miniatuursed radarisüsteemid, mis aitavad juhtidel kokkupõrkeid vältida.
Radarite millimeetrised lainepikkused võimaldavad "näha" läbi udu ja vihma ning teise antennikomplekti abil võib samal ajal jälgida reaalajas liiklus- ja maanteeinfot.
Tahketest plasmaantennidest on huvitatud ka USA sõjavägi, et võtta need kasutusele mikrolaineid kasutava aktiivse eitamise süsteemi (ADS) nime all tuntud relva moodsama versiooni juures.
ADS kasutab nahapinna kuumutamiseks raadiolaineid sagedusel 64 GHz, põhjustades tugevat valu ja ajendades sihtmärki põgenema.
Praegu on ADS aga kaks meetrit lai mehaaniliselt juhitav antenn, mis on paigaldatud suurele veoautole.

[tahanteada]

Iseasi kuskohast mobiiltelefonis see energia v6etakse, mis plasma to"o"lepanekuks ja pikalt to"o"tamiseks vaja on.

Postitatud mobile device

[mannatera]

[SurfData]

[2korda2]

Lihtsalt kommentaariks, et "plasmakiirusel" on täpselt samasuguse sõnavärd, kui vedelikukiirusel, gaasikiirusel, tahkekiirusel. "Plasma" on samasugune liialt kasutatud sõna, kui "nano" (võib osta "nanomullikestega" mullivanni näiteks... ahem).

[tahanteada]

mannatera: Küsimus pole selles, et mobiilil on aku olemas - küsimus on selles, et kui praegune 3G-3,5G pidevalt tarbitav internet tõmbab a paari-kolme tunniga aku hingetuks, et kuskohast kavatsetakse võtta selle "plasma-interneti-sädeluse" tekitamiseks energia.

Kui ei eksi, siis vist kusagil oligi juttu moblade korral kaugusest "mõni sentimeeter" mõnest teisest interneti-seadmest.

[Dogbert]

No vat ei oska öelda selle energiatarbimise osas. Plasma tekitamiseks (ehk õhu ioniseerimiseks) väikeses koguses ei ole mingit meeletut energiahulka vaja ja samas tuleb arvestada sellega, et kui tekitatakse selline täpselt sihitud kitsas kanal, siis raadiolainete võimsus ei pea enam olema nii suur kui see on mobladel praegu. Praegu läheb suurem osa sellest kiiratavast energiast kaotsi - hajub laiali lihtsalt. Ainult mingi murdosa jõuab kohale.

[fomoco.]

[mihhkel]