Avaleht
uus teema   vasta Tarkvara »  Linux & UNIX »  Linux softraid RAID1 vs RAID10 märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
Hinnavaatlus :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
autor
sõnum Saada viide sõbrale.  :: Teata moderaatorile teata moderaatorile
otsing:  
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 02.12.2010 09:44:04 Linux softraid RAID1 vs RAID10 vasta tsitaadiga

Rondi parameetrid:
CPU: AMD Duron 900Mhz
RAM: 640MB DDRAM
MB: DFI AD70-SC
Chipset: KT266A (VT8366-8233)
SATA kontroller: Promise Sata 300 TX4

SATA ketasteks on kaks Seagate ST3160815AS (160GB 7200rpm)
Süsteem töötab ajutiselt PATA ketta pealt (oli suurem riistvara avarii ja sai süsteem teise rondi peale tõstetud) ja tahan ta tagasi SATA ketastest RAID-i peale tõsta. Loomulikult on jutt softraidist.
Varemalt olid kettad jagatud traditsiooniliselt /, /boot, /usr, /home, /var ja /tmp (lisaks veel üks partitsioon suvaliseks hoidlaks) ja olid kõik mdadm-iga RAID1 massiivideks tehtud. Nüüd aga mõtlesin, et teeks mõnest partitsioonipaarist RAID10 - näiteks /home ja /var. Netist loetud artiklite ja üsna samalaadse raua peal tehtud testide järgi peaks nagu saama vähemalt lugemiskiiruse märgatavalt paremaks, aga kui ma siin nüüd ise igaks juhuks katsetasin - tegin mõlemale kettale täies ulatuses ühe suure partitsiooni ja tegin nad testimiseks vaheldumisi RAID1 ja RAID10 massiiviks, siis vähemalt sünteetilised testid nagu tiobench ja bonnie++ näitavad, et hoopis RAID1 on nobedam nii suurte failidega majandamisel kui juhuslike päringute tegemisel.
Siis lugesin, et RAID kiirus sõltub suurel määral "käntsaka" suurusest (chunk size) ja proovisin uuesti RAID10 massiivi chunk=256. Varemalt vaikimisi chunk oli kordades väiksem, aga lugesin jälle, et alates 2008 aasta ketastest on soovitatav chunk just 256 kuni 1MB. Nüüd näitas tiobench natuke paremat kiirust RAID10 puhul, kui see varemalt oli, aga sisuliselt mingit kiirusevõitu võrreldes RAID1-ga ei tule.

On see tingitud sellest, et RAID10 on tehtud ainult kahe ketta peale? Võin on ront ise nii nadi? Või testin ma kiirust valesti lihtsalt? Valede vahenditega? Bonnie++ ei olevat eriti nagu RAID testimiseks mõeldud, aga tiobench? Nüüd leidsin veel ühe vahendi - iozone. On mõtet veel testida, või loobun ja teen uuesti RAID1 massiivid?

Ma ei ole nagu siiani suutnud taibata, milles asi on, et RAID10 nii kehva on selle süsteemi peal ja palun targemate abi ja soovitusi. On mul midagi tegemata või kahe silma vahele jäänud?

Kui ma midagi olulist ja asjassepuutuvat unustasin nimetamata või märkimata, siis küsige.

tiobench tulemused:
RAID1
Spoiler Spoiler Spoiler

RAID10 (default chunk)
Spoiler Spoiler Spoiler

RAID10 chunk=256
Spoiler Spoiler Spoiler


Tänud ette, kes süveneda viitsivad!

ot:
_______________________
Nii vaikseks kõik on jäänud...

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
raitl
HV veteran


liitunud: 20.01.2002



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 02.12.2010 11:22:22 vasta tsitaadiga

Kui Sul oleks võimalus kasvõi testimiseks rakendada nelja ketast, oleksin isegi huvitatud tulemuste võrdlusest. Mina panustaksin hetkel sellele, et probleemi põhjus peitub RAID10 jaoks liigväikses ketaste arvus.
Kommentaarid: 166 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 0 :: 147
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 02.12.2010 15:05:39 vasta tsitaadiga

Hmm. Kolme kettaga ehk isegi saaks testida, aga mitte enne järgmist nädalat.
_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Ho Ho
HV Guru
Ho Ho

liitunud: 16.02.2002




sõnum 05.12.2010 19:35:01 vasta tsitaadiga

Mis mõte on RAID10'l alla nelja füüsilise ketta puhul?

RAID'i tehes võiks arvestada ka sellega, et ketaste kiirus sõltub kui kaugel tsentrist on lugemispea. Kui RAIDi jupid tulevad ühel kettal algusest ja teisel lõpust siis hakkab see kompott tööle jämedalt aeglasema partitsiooni kiirusel.

_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
Kommentaarid: 106 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 86
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 05.12.2010 22:01:41 vasta tsitaadiga

Mõte oligi nobedamas kiiruses. Kui seda ei ole võimalik saavutada, jääb ka RAID10 ära.
Mis puutub ketta kiirusesse ja partitsiooni kaugusesse ketta algusest, siis katsetasin seda identsetel ketastel, üle terve ketta ulatuvate identsete partitsioonidega, nii et jupid peaksid minema enam-vähem samasse kanti mõlema ketta peal ja sellest mingit kiiruse erinevust tekkida ei tohiks. Mõlema ketta kiirus üksikuna on ketta alguses maksimaalselt 75MB/s.

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Andrus Luht
itimees.ee
Andrus Luht

liitunud: 11.06.2002



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 05.12.2010 22:55:00 vasta tsitaadiga

Linux'i softraid'iga RAID1 ja RAID10 kiiruses saad vahet vaid siis kui masinas on reaalselt 4 ketast. Raid1 korral kasutatakse lugemiseks ainult ühte ketast (raid 10 korral siis kahte neljast) ning kirjutamisel on pigem raid10 aeglasem kui raid1. Seda, et raid10 korral ära kasutada nelja ketta eelist oskavad vaid high-end otsa riistvaralised raid kaardid. Siin foorumis pole ma mitte kunagi ühtegi sellist liikvel näinud btw.

icon_idea.gif

_________________
Äriklassi serverilahenduste müük, paigaldus ja haldus. SaaS / PaaS / IaaS lahendused
Kasutatud äriklassi serverite, andmesalvede ja võrguseadmete ost-müük-rent
Tier-3 privaatpilvede, virtuaal- ja virtuaal-privaat-serverite lahendused. 24/7 haldus, monitooring
Kommentaarid: 377 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 5 :: 1 :: 318
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 09.12.2010 12:18:06 vasta tsitaadiga

Andrus Luht kirjutas:
Linux'i softraid'iga RAID1 ja RAID10 kiiruses saad vahet vaid siis kui masinas on reaalselt 4 ketast. Raid1 korral kasutatakse lugemiseks ainult ühte ketast (raid 10 korral siis kahte neljast) ning kirjutamisel on pigem raid10 aeglasem kui raid1. Seda, et raid10 korral ära kasutada nelja ketta eelist oskavad vaid high-end otsa riistvaralised raid kaardid. Siin foorumis pole ma mitte kunagi ühtegi sellist liikvel näinud btw.

icon_idea.gif

Suur tänu vastuse eest! Kohe selge pilt thumbs_up.gif
_______________________________________

Oh jah, oleks ma RAID10 kirjeldust ise natuke tähelepanelikumalt lugenud, oleks selle muidugi ise ka ära jaganud, et 1. RAID10 puhul on kaks RAID1 massiivi ühendatud RAID0-i (ma arvasin millegipärast vastupidist) ja 2. Sel juhul kahest kettast koosnev RAID10 sisuliselt on sama mis RAID1

Tunnen ennast praegu totaalse idioodina... icon_redface.gif

__________________

Aga kui asja natuke edasi uurida, ei ole see lugu sugugi nii lihtne ja Linuxi MD RAID10 on sootuks kavalam elukas:
http://serverfault.com/questions/139022/explain-mds-raid10-f2

Selle järgi peaks ikkagi ka kahe kettaga MD RAID10 olema nobedam RAID1-st, kui kasutada vaikimisi kehtiva near layout-i asemel far layout-i. Minu viga oligi vaikimisi near layout-i kasutamine ja seetõttu jäi kasutamata stripe-mise võimalus, töötas sisuliselt ainult mirror ja seega oli ka kiirus sama mis RAID1 puhul.

Proovin kohe ära ka far layout-i kahe kettaga.
____________________________________________

8. dets

Tegin siis RAID10 far layout-iga massiivi samadest ketastest
mdadm -v --create /dev/md0 --assume-clean --chunk=256 --level=raid10 --raid-devices=2 --layout=f2 /dev/sda /dev/sdb

Täpselt sama tiobench test, mis sai varemalt tehtud mirrori ja near layout RAID10-ga
tiobench --identifier xxxx --numruns 5 --dir /mnt/temp/test --block 4096 --block 8192 > tiotest_xxxx

tehtud nüüd far layout RAID10-ga:
Spoiler Spoiler Spoiler


Ja siia lisan veel sama testi, mis on tehtud ühe kettaga, ilma RAID massiivita - võrdluseks üksiku ketta võimekusega
Spoiler Spoiler Spoiler


Ja et pilt oleks silme ees selgem, klopsisin tulemustest kokku mõned graafikud - tulemused on võetud RAID1 testist, RAID10 far layout testist ja üksiku ketta testist, kõigist ainult block size 4096 tulemustega:

Sequential read:
Spoiler Spoiler Spoiler

Random read:
Spoiler Spoiler Spoiler

Sequential write:
Spoiler Spoiler Spoiler

Random write:
Spoiler Spoiler Spoiler


Tulemustest on üsna selgelt näha, et järjestikuse lugemise puhul tuleb mängu RAID10 stripe efekt ning ühe lõimega testis (korraga ühe faili lugemine) annab see keskmiseks kiiruseks mitte ainult RAID1, vaid ka üksiku ketta kiirust ületava tulemuse; RAID1 kiirus omakorda jääb napilt alla üksiku ketta kiirusele.
Kahe ja enama lõimega testis (korraga kahe faili lugemine) ilmneb aga RAID1 eeliseks olev võimalus lugeda samaaegselt üht faili ühelt ja teist teiselt kettalt ja siin ületab ta ka RAID10-t, aga samuti ületavad mõlemad RAID kombinatsioonid üksiku ketta võimekust.
Mis puutub latentsusesse, siis ühe lõime puhul on kõik kolm varianti üsna lähedased, lõimede arvu suurenemisel erinevused aga suurenevad, kusjuures RAID1 ja 10 erinevus on triviaalne võrreldes üksiku kettaga - üksiku ketta latentsus on nelja lõime puhul kasvanud juba 2x suuremaks RAID1 latentsusest.

Juhusliku lugemise testis on erinevused üksiku ketta ja RAID massiivide vahel veelgi märgatavamad - üksiku ketta kahjuks.
Ühe lõime puhul on kõik tulemused väga lähedased nii kiiruse kui latentsuse osas. Kahe ja enama lõime puhul ilmneb selgelt RAID1 paralleelse lugemise eelis, kuid ka RAID10 jääb üksikust kettast nobedamaks. Latentsuse kasvu erinevus üksiku ketta ja RAID massiivide vahel näitab sama trendi, mis oli järjestikuse lugemise puhul.

Järjestikuse kirjutamise puhul jäävad mõlemad RAID massiivid üksikule kettale alla nii kiiruses kui latentsuse osas - mida oligi oodata.

Juhusliku kirjutamise puhul aga on RAID massiivide ja üksiku ketta kiiruste ja latentsuste erinevused piisavalt väikesed, et lugeda neid ebaoluliseks.

Seega on kiiruse eelis igal juhul selgelt RAID massiivide kasuks, kusjuures RAID1 on märgatavalt parem paljude väikeste failide samaaegsel lugemisel, RAID10 aga suurte failide ühekaupa lugemisel.

Nii et saab ka Linuxi softraid RAID10 stripe'mise ärakasutamisega hakkama - küll ehk mitte nii edukalt kui mõni high-end riistavaraline RAID kontroller, aga siiski.

Ja muide - ma tegin prooviks ka kolmel kettal asuvate partitsioonidega RAID10 testi - kaks ketast needsamad testitavad SATA kettad ja kolmas sama pata ketas, millelt süsteem praegu töötab (ja SATA ketastest märgatavalt aeglasem) - eraldasin selle ketta lõpust 2GB partitsiooni ja samuti tegin 2GB partitsioonid SATA ketaste lõppu. Esialgu testisin RAID1 massiivi SATA ketastest ja siis RAID10 far layout massiivi kõigist kolmest kettast. Kiiruste erinevused olid ühe threadi puhul veelgi suuremad - RAID10 peaaegu kaks korda kiirem RAID1-st - täiesti ilmselt kasutas Linuxi kernel stripe'mist kolme ketta vahel ja ma olen võrdlemisi kindel, et nelja kettaga on see veelgi paremini nähtav - ja täitsa ilma high-end riistvaralise kontrollerita. Kindlasti pole jõudlus sama mis sellise kontrolleriga oleks, aga ka seda ei saa väita, et Linux MD RAID10 eeliseid kasutada ei oskaks - oskab küll. Lisaks saaks nelja kettaga kasutada mõlemat layout-i korraga, nii et n2 f2 layout-i korral oleks massiivi päralt nii RAID1 mitme faili paralleelse lugemise kiiruse eelis kui RAID10 kiiruse eelis ühe faili lugemisel, viimane jääb küll tõenäoliselt samale tasemele mis kahe ketta puhul ja jääb kasutamata nelja ketta stripe. Teoreetiliselt.

Niisiis - kahe ketta RAID1 vs kolme ketta RAID10 testimise juurde tagasi.
Et RAID ketta partitsioonid olid vastavalt 2GB ja 3GB suurusega, siis tiobench-ile sai ette pandud failimahu piirang 500MB vaikimisi 2GB asemel, muus osas oli test sama.

2GB RAID1 massiiv sda ja sdb ketastel olevatest 2GB partitsioonidest:
(kuna partitsioonid asuvad ketaste kõige aeglasemas osas, siis on ka see RAID1 massiiv aeglasem varem tervet ketast hõlmanud partitsioonidega RAID1 keskmisest kiirusest)
Spoiler Spoiler Spoiler

3GB RAID10 far layout massiiv sda, sdb ja hda ketastel olevatest 2GB partitsioonidest:
Spoiler Spoiler Spoiler

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.


viimati muutis Dogbert 10.12.2010 02:13:23, muudetud 1 kord
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
raitl
HV veteran


liitunud: 20.01.2002



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 09.12.2010 14:29:41 vasta tsitaadiga

Kiiduväärt töö tegid ära icon_smile.gif thumbs_up.gif
Kommentaarid: 166 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 1 :: 0 :: 147
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
incx
HV kasutaja
incx

liitunud: 10.11.2001



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 12.12.2010 23:14:53 vasta tsitaadiga

Shallallaa, mida kõike foorumites kohata võib. RAID10 kahel ja kolmel kettal, see jääb pikemaks ajaks veel meelde icon_smile.gif

RAID = Redundant Array of Independent (/Inexpensive) Disks. Kogu see RAIDikino on ikka mõeldud ühikketaste peal käitamiseks, mitte sama ketta partitsioonide peal katsetamiseks. Ei saavuta sellise "alla N ettenähtud ühikketta" naljaga ei ettenähtud redundancyt ega jõudlust. See on küll igat pidi tore, et softraid ja ka mitmed kontrollerid (tüüpiliselt küll pehmevaralised) partitsioonide peal tegutsemist lubavad, aga tegemist on ikka pikem selle mõttega, et saad RAID10-s nelja (või enama) ketta pealt erineva jõudlusega arraysid defineerida (nt üks ketaste algusesse, teine lõppu).

md "far" andmepaigutusprofiil võidab sul sellest, et tüüpiliselt on tänapäeva kõvaketaste sees N+1 füüsilist ketast koos iseseisvate lugemis-kirjutamispeadega. Seetõttu andmete lugemisel on statistiliselt tõenäoline, et järgmise andmebloki lugemiseks ei pea kettad täisringi maha tegema, vaid teine lugemispea "korjab" vajaliku bloki poole tee peal üles. Selle lugemiskiiruse võidu eest maksad sa aga kirjutamiskiiruse kaoga, sest igale ühikkettale tuleb rohkem datat maha saada.

Iseenesest huvitav eksperiment, eriti kodus rondi peal möllamiseks, aga jumala pärast ärgu keegi võtku siit lugedes pähe ideed sellist asja toodangukeskkonnas kasutada. Seal tuleb ikka viisakat RAIDi teha nii, et rahakott veritseb, s.t hardware kontroller, "lots of BBU-backed cache"(tm) ja niipalju kettaid kui rahakott vähegi vastu peab. Kui eriti vihane rahakotile olla, siis veel 15k RPM kettaid short-stokeda ja performancet ja redundancyt üpriski piisavalt ühe kasti raames.

_________________
I have never understood the female capacity to avoid a direct answer to any question.
-- Spock, "This Side of Paradise", stardate 3417.3
Kommentaarid: 20 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 20
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum mine selle kasutaja kodulehele
Dogbert
HV Guru
Dogbert

liitunud: 03.05.2004




sõnum 13.12.2010 11:36:44 vasta tsitaadiga

incx kirjutas:
Shallallaa, mida kõike foorumites kohata võib. RAID10 kahel ja kolmel kettal, see jääb pikemaks ajaks veel meelde icon_smile.gif

RAID = Redundant Array of Independent (/Inexpensive) Disks. Kogu see RAIDikino on ikka mõeldud ühikketaste peal käitamiseks, mitte sama ketta partitsioonide peal katsetamiseks. Ei saavuta sellise "alla N ettenähtud ühikketta" naljaga ei ettenähtud redundancyt ega jõudlust. See on küll igat pidi tore, et softraid ja ka mitmed kontrollerid (tüüpiliselt küll pehmevaralised) partitsioonide peal tegutsemist lubavad, aga tegemist on ikka pikem selle mõttega, et saad RAID10-s nelja (või enama) ketta pealt erineva jõudlusega arraysid defineerida (nt üks ketaste algusesse, teine lõppu).

md "far" andmepaigutusprofiil võidab sul sellest, et tüüpiliselt on tänapäeva kõvaketaste sees N+1 füüsilist ketast koos iseseisvate lugemis-kirjutamispeadega. Seetõttu andmete lugemisel on statistiliselt tõenäoline, et järgmise andmebloki lugemiseks ei pea kettad täisringi maha tegema, vaid teine lugemispea "korjab" vajaliku bloki poole tee peal üles. Selle lugemiskiiruse võidu eest maksad sa aga kirjutamiskiiruse kaoga, sest igale ühikkettale tuleb rohkem datat maha saada.

Iseenesest huvitav eksperiment, eriti kodus rondi peal möllamiseks, aga jumala pärast ärgu keegi võtku siit lugedes pähe ideed sellist asja toodangukeskkonnas kasutada. Seal tuleb ikka viisakat RAIDi teha nii, et rahakott veritseb, s.t hardware kontroller, "lots of BBU-backed cache"(tm) ja niipalju kettaid kui rahakott vähegi vastu peab. Kui eriti vihane rahakotile olla, siis veel 15k RPM kettaid short-stokeda ja performancet ja redundancyt üpriski piisavalt ühe kasti raames.


Ja kus ma ütlesin, et tegemist on ettevõttega või asutusega, kellel on majanduslikult võimalik või üldse mõttekas sellist rauda osta? Muidugi - rikaste ettevõtete itimeestel on lahe hirnuda, kuidas näiteks vaestes haridusasutustes kümneaastaste arvutite peal töötatakse ja jumal-teab-mis rontidest servereid ehitatakse, sest rahakott veritseb niigi kogu aeg. Ja polegi vajadust mingi sitase softraidi hingeeluga lähemalt tutvuda, kui high-end RAID kontroller serveris tiksub, eks ole.

Ja mis puutub sinu kommentaari MD RAID10 kohta:

Kas sa üldse vaatasid Linuxi MD RAID kirjeldust ja far andmepaigutuse skeemi? Sest sinu kommentaari lugedes sellist muljet küll ei jää. Linux MD RAID spetsifikatsioon lubabki RAID10 massiivi teha alates kahest kettast. Ma ei leiutanud seda ise, et sul oleks põhjust selle üle irvitada ja ma pole esimene ega viimane, kes seda rakendab ja põhjusega. Googelda ja sa leiad kümneid artikleid MD RAID10 kohta vähem kui neljal kettal, loe MD RAID spetsifikatsiooni ja kirjeldusi, mõtle selle üle põhjalikult järele ja siis tule irvitama.
Far paigutuse puhul lugemisel loetakse iga andmeblokk eraldi füüsiliselt kettalt (st stripe-na) - mis kuradi pärast ta teist blokki samalt kettalt otsima peaks? Kirjutamisel kirjutatakse blokid muidugi ketastele topelt või kahest enama ketta puhul selliselt, et ühe ketta kadumisel allesjäänud ketastelt kõik blokid leitavad oleks ja sellepärast kirjutamise kiirus kannatab, aga lugemisel töötab terviklik MD RAID10 far layout nagu RAID0 - iga blokk nopitakse iseseisvalt kettalt. Sinu stsenaarium läheb käiku alles siis, kui üks ketastest otsad annab - siis tuleb ühelt kettalt leida rohkem kui üks blokk ja lugemiskiirus kukub - tõenäoliselt kuhugi kirjutamiskiiruse tasemele. Süsteemis, kus lugemist on tunduvalt rohkem kui kirjutamist, annab MD RAID kasutamine seega positiivse tulemuse.
Ehk tsiteerides md man lehekülge:
tsitaat:
When 'far' replicas are chosen, the multiple copies of a given chunk are laid out quite distant from each other. The first copy of all data blocks will be striped across the early part of all drives in RAID0 fashion, and then the next copy of all blocks will be striped across a later section of all drives, always ensuring that all copies of any given block are on different drives.

The 'far' arrangement can give sequential read performance equal to that of a RAID0 array, but at the cost of degraded write performance.

ja kui seda illustreerida kahel ja kolme füüsilisel kettal paikneva MD RAID juhtumil, siis on pilt midagi sellist (ja selle võid leida Wikist):
2 drives             3 drives
--------             --------------
A1  A2               A1   A2   A3
A3  A4               A4   A5   A6
A5  A6               A7   A8   A9
..  ..               ..   ..   ..
A2  A1               A3   A1   A2
A4  A3               A6   A4   A5
A6  A5               A9   A7   A8
..  ..               ..   ..   ..

Seega miks peaks mõni ketas seda kaugemat koopiat lugema ronima, kui esimese koopia kõigist blokkidest saab kätte stripe-na? Nagu Wiki artikliski öeldakse, ei ole Linux MD RAID10 standardne RAID level.
Wikipedia: RAID: Non-standard levels kirjutas:
Linux MD RAID10 (RAID 10) implements a general RAID driver that defaults to a standard RAID 1 with 2 drives, and a standard RAID 1+0 with four drives, but can have any number of drives, including odd numbers. MD RAID 10 can run striped and mirrored, even with only two drives with the f2 layout (mirroring with striped reads, giving the read performance of RAID 0; normal Linux software RAID 1 does not stripe reads, but can read in parallel).


Nii et shallallaa, kui pead end vaese asutuse it-muredest nii kaugel olevaks oma asutuse kõrge rahakoti otsas ja oled vastutamas suurte potentsiaalsete rahaliste kahjude eest, kui miskit valesti peaks minema, siis on sinu seisukoht ja soovitused asja eest, aga see ei anna põhjust irvitamiseks nende üle, kelle käsutuses selliseid ressursse ei ole, eriti kui sa teemasse süvenema ei vaevugi.
Softraid on hädaabinõu, kui rahakott on ülikõhn - see oli teada juba enne sinu kommentaari ja peaks olema teada igaühele, kel sellega tegelemiseks põhjust on. Elementaarne. doh.gif
Ja mul on väga hea meel, et sa seda nii lahedaks ja humoorikaks lugemiseks pidasid ja see kauaks meelde jääb. Naer on terviseks ja kahjurõõm olevat see kõige suurem rõõm. Cheers! beer_yum.gif

_________________
Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Kommentaarid: 33 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 32
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
näita postitusi alates eelmisest:   
uus teema   vasta Tarkvara »  Linux & UNIX »  Linux softraid RAID1 vs RAID10
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
 lisa lemmikuks
näita foorumit:  
 ignoreeri teemat 
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis



Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.